Tsitaat (allikaviide): tähendus, tüübid, tsiteerimine ja plagiaat

Tsitaat või allikaviide on viide avaldatud teosele (näiteks raamatule, artiklile, pildile jne), mida kasutatakse kirjaliku töö koostamisel. See näitab lugejatele, kust konkreetne teave pärineb ja kust lugejad saavad seda ise leida. See annab tunnustuse või tunnustuse autorile, kes tegelikult lõi töös kasutatava sisu. Tsitaadi vastandiks on plagiaat ehk teiste ideede, kontseptsioonide või piltide mittearvestamine. Plagiaadiks, eriti akadeemilistes ringkondades, peetakse teiste tööde võtmist ja esitamist enda omana. Plagiaadi eest võivad karistused olla karmid. Allikate tsiteerimine annab tööle ka usaldusväärsust. Teisisõnu, see näitab, et teave ei ole lihtsalt välja mõeldud.

Tähendus ja eesmärk

Tsitaadi põhifunktsioon on näidata, kust info pärineb, anda tunnustust originaalautorile ja võimaldada lugejal allikat kontrollida. Õigesti vormistatud viide suurendab töö usaldusväärsust ja aitab vältida plagiaati.

Tüübid

Otsene tsitaat – originaalteksti sõnasõnaline kasutamine. Lühikesed tsitaadid pannakse tavaliselt jutumärkidesse; pikemad (nt üle 40 sõna APA järgi) vormistatakse plokktsitaadina (ilma jutumärkideta, eraldi lõigus).
Parafraseerimine – autori mõtete ümberkirjutamine oma sõnadega. Parafraseerides tuleb siiski märkida allikas.
Sekundaarne viide – kui tsiteeritud allikas on leitav vaid mõne teise teose kaudu; väldi seda, kui võimalik, ja viita eelistatult originaalile.
Visuaalsed allikad – pildid, tabelid, graafikud jm vajavad samuti allikaviidet ja tihti autori/õigusteomaniku luba.

Kuidas õigesti tsiteerida

Märgista otsesed tsitaadid jutumärkidega või plokina vastavalt stiiliraamatule.
Näita allikas kohe tsitaadi kõrval teksti sees (in-text citation) või jaluses, ning lisa täielik viide bibliograafiasse või viitenimekirja lõppu.
Ole usaldusväärne – kasuta täpseid leheküljenumbreid, autori nime ja avaldamisaastat vastavalt valitud viitamisstiilile.
Järjepidevus – kasuta üht viitamisstiili (nt APA, MLA, Chicago) läbi kogu töö.

Peamised viitamisstiilid (lühike ülevaade)

APA (psühholoogia ja sotsiaalteadused) – autori perekonnanimi ja aasta tekstis, täielik viide lõpus.
MLA (humanitaarteadused) – autori nimi ja lehekülg tekstis, bibliograafias põhjalikum kirje.
Chicago – kas jaluseviited (notes and bibliography) või autori-aasta süsteem (author-date).
Harvard – autori-aasta süsteem; levinud akadeemilistes töödes Euroopas.

Praktilised näited

Otsene tsitaat APA-stiilis: "Näide tsitaadist" (Kask, 2020, lk 15).
Parafraseerimine: Vastavalt Kaskile (2020) on ... (suuna viide aastale ja leheküljele, kui vajalik).
Plokktsitaat: Kui tsitaat on pikk, eralda see eraldi lõiguna ja ära kasuta jutumärke; lisa viide lõppu.

Plagiaat ja selle vältimine

Plagiaat tähendab teiste inimeste ideede, tekstide, piltide või tulemuste esitamist enda loominguna ilma nõuetekohase viiteta. Selle vältimiseks:

Tsiteeri alati otseseid tsitaate ja lisa allikas.
Parafraseeri oma sõnadega ja viita originaalile.
Kasutage tsitaatimärke, plokktsitaate ja leheküljenuppu vastavalt stiiliraamatule.
Kasutage viitamis- ja tsiteerimistarkvara (nt Zotero, Mendeley, EndNote) ja plagiaadikontrolle, et vähendada eksimusi.
Kui kasutad kellegi teise pilte või andmeid, kontrolli kasutusõigusi ja vajadusel taotle luba.

Hea tava akadeemilises kirjutamises

Ära kasuta liiga palju otseseid tsitaate – eelistatult parafraseeri ja kasuta tsitaate siis, kui originaalkõneviis on oluline.
Pööra tähelepanu vormistuse nüanssidele (koma, semikoolon, lühendid, leheküljenupp).
Säilita kõik viited ja allikad algdokumendina (PDF-id, pildifailid jt) töö kontrollimiseks.
Tutvu oma õppeasutuse või väljaande täpsete tsiteerimisreeglitega.

Kokkuvõte

Allikaviide on kirjutise usaldusväärsuse ja eetilisuse aluseks. Õige viitamine kaitseb sind plagiaadi eest, annab krediiti originaalautorile ning võimaldab lugejal sinu kasutatud allikatega tutvuda. Valige sobiv tsiteerimisstiil ja järgige seda järjepidevalt.

Näide bibliograafia kohta

Mida ei ole vaja tsiteerida

Te ei pea tsiteerima midagi, mis on üldtuntud. Need on asjad, mida teavad peaaegu kõik. Näited üldtuntud teadmistest on järgmised:

Faktid, mis on laialdaselt kättesaadavad paljudes allikates. Näiteks: Andrew Jackson oli Ameerika Ühendriikide seitsmes president.
Asjad, mida on lihtne jälgida või näha. Näiteks: Paljud inimesed kasutavad tänapäeval mobiiltelefone.
Üldised ütlemised. Näiteks: Lühidalt öeldes...

Aga kui kahtlete, siis tsiteerige seda.

Mida sisaldab allikaviide

Allikatsiteering sisaldab tavaliselt mitut põhiteavet, sealhulgas:

Autori või autorite nimi.
Raamatu, artikli või väljaande nimi.
Teose avaldamise kuupäev.
Millal sellele ligi pääses, kui see leiti veebist.
URL, kui tegemist on veebipõhise veebilehega.
Avaldamise koht.
Väljaandja nimi.
Lehekülje number või numbrid. Näiteks lk. 1, 21, 33 (tähendab, et teave on nendel lehekülgedel) või lk. 55-60 (tähendab, et teave on lehekülgedel 55-60).

Tsiteerimisstiilid

Peamised kasutatavad viitamisstiilid on järgmised:

APA stiil (American Psychological Association) on sotsiaalteadustes kõige sagedamini kasutatav stiil. Juhend on esitatud Ameerika Psühholoogiaühingu avaldamisjuhendis (Publication Manual of the American Psychological Association, Sixth Edition).

Näide (bibliograafiline stiil): (Smith, 2004, lk 39) Siin on "Smith" teose autor, mis on täielikult loetletud bibliograafias. Lehekülje number on 39.

MLA stiil (Modern Language Association) on stiil, mida kasutatakse vabade kunstide ja humanitaarteaduste valdkonna uurimistööde kirjutamiseks ja vormistamiseks. Üks selle stiili viitedest on MLA Handbook for Writers of Research Papers, kaheksas väljaanne (MLA Handbook for Writers of Research Papers, Eighth Edition).

Näide (autori ja kuupäeva stiilis): Smith, William. Viimane inupiaadi eskimo. Alaska Northwest Books, 1997. lk 39. Pange tähele, et tsitaadi osad on eraldatud punktidega).

Chicago Manual of Style on stiil, mida kasutatakse sageli trükitud ja elektroonilistes ajakirjades, ajakirjades ja ajalehtedes. See pakub kahte tüüpi tsiteerimissüsteeme: (1) märkused ja bibliograafia ning (2) autori kuupäev. Märkuste ja bibliograafia stiili kasutatakse kõige sagedamini kirjanduse, ajaloo ja kunsti valdkonnas. Autori ja kuupäeva süsteemi kasutatakse traditsiooniliselt füüsikas, loodusteadustes ja sotsiaalteadustes.

Näide (autori ja kuupäeva stiilis): William Smith, The Last of the Inupiat Eskimos (Portland, OR: Alaska Northwest Books, 1997), lk 39 (Chicago stiil lubab autori perekonnanime, eesnime või eesnime perekonnanime).

Küsimused ja vastused

K: Mis on tsitaat?

V: Tsitaat on viide avaldatud teosele (näiteks raamatule, artiklile või pildile), mida kasutatakse kirjaliku töö koostamisel. See näitab lugejatele, kust teave pärineb, ja võimaldab neil seda ise üles leida.

K: Mida teeb allikate tsiteerimine?

V: Allikate viitamine annab tunnustust autorile, kes on kirjutises kasutatava sisu koostanud, ja tagab usaldusväärsuse, näidates, et teave ei ole väljamõeldud.

K: Mis on allikate tsiteerimise vastand?

V: Allikate viitamise vastandiks on plagiaat, mis tähendab, et võetakse kellegi teise töö ja esitatakse seda enda omana, ilma et originaalautorit tunnustataks.

K: Miks peaksite oma allikaid tsiteerima?

V: Te peaksite oma allikatele viidata, et saaksite anda tunnustust autoritele, kelle ideid, kontseptsioone või pilte te oma töös kasutate. See aitab ka usaldusväärsust tagada, sest see näitab, et teie teave on pärit usaldusväärsetest kohtadest.

K: Kas plagiaadi eest karistatakse?

V: Jah, plagiaadi eest võivad olla karmid karistused, sõltuvalt sellest, kus see esineb - näiteks akadeemilises ringkonnas - ja kui tõsiseks seda peetakse.

K: Kuidas aitavad allikatsiteeringud usaldusväärsust suurendada?

V: Allikatsiteeringud aitavad kaasa usaldusväärsusele, näidates lugejatele, et esitatud teave on pärit usaldusväärsetest kohtadest, mitte väljamõeldud.