Belize'i vappi hakati ametlikult kasutama pärast riigi iseseisvumist 21. septembril 1981. Praegune vapp erineb vaid väikeste detailide poolest sellest embleemist, mida kasutati ajal, kui Belize oli Briti koloonia (tollal tuntud kui British Honduras).
Kujundus ja sümboolika
Vapi ümbritseb kahekümne viie lehega ring, mis kujutab mahagonipuulehti ja viitab riigi loodusele ning puidu- ja metsatööstuse tähtsusele. Ringis on keskel mahagonipuu, mis on ajalooliselt olnud Belize'i majanduse ja identiteedi sümbol.
Kilbil on kujutatud laeva ja puulõikuri tööriistu (nt kirves, saag, sõudepulk jm), mis tähistavad mahagonikaubanduse ja paadiehituse tähtsust 18.–19. sajandil. Kilpi toetavad kaks meest erinevast päritolust — tavapäraselt on esindatud nii Aafrika päritolu kui ka Euroopa päritolu inimesed — mis rõhutab riigi mitmerahvuselist kooslust ja tööjõu tähtsust metsatööstuses.
Allservas on riiklik tunnuslause SUB UMBRA FLOREO, mille otsene tõlge on "Varju all õitsen" ehk vabasõnaliselt: "Varjus ma õitsen". See väljendab sõltuvalt kontekstist nii majanduslikku küllust mahagonipuu varjus kui ka kaitstuse ja kasvamise ideed rahvana.
Ajalugu ja kasutuselevõtt
Belize'i vapi kujundusel on juured koloniaalsesse ajaloosse: elemente nagu mahagonipuu, tööriistad ja laev on kasutatud juba Briti koloonia embleemides. Iseseisvumise järel 1981. aastal võeti vapp uues riiklikus vormis ametlikult kasutusele, säilitades ajaloolised motiivid, kuid rõhutades nüüd rahvuslikku identiteeti ja sõltumatust.
Vapp on oluline riigisimbol, mida kasutatakse ametlikel dokumentidel, valitsushoonete fassaadidel ja mujal. Samuti asub sama vapp riigilipu keskel, tuues sümbolid ühtselt esile kogu riigi visuaalses identiteedis.
Belize'i lipu keskel on vapp.