Ajalugu
Benini riigivapp võeti esmakordselt kasutusele 1964. aastal, kui riik kandis veel nime Dahomey. 1975. aastal, pärast poliitilist ja ideoloogilist ümberkujundamist ning riigi nime muutmist Rahvaparliku Beniniks, asendati vapp teistsuguse embleemiga. Pärast üleminekut mitmeparteisüsteemile ja demokraatiale taastati algne vapp 1990. aastal. Need muutused peegeldavad riigi ajaloos toimunud poliitilisi ja ideoloogilisi pöördeid.
Sümbolid ja kirjeldus
Riigivapp koosneb kilbist, kilbi kohal asuvast unsurist ja kilbi toetajatest. Kõik elemendid kannavad sümboolset tähendust:
- Kilbi kohal: kaks küllusasarve (cornucopia), milles on maisiõisikud (mais). Need sümboliseerivad küllust, põllumajanduse tähtsust ja üldist heaolu.
- Kilp: on jaotatud neljaks kvadrandiks. Iga kvadrant viitab erinevale riigi tahule:
- Vasakus ülemises kvadrandis on Somba stiilis kindlus ehk torn—see viitab kohalikele arhitektuuritraditsioonidele ja riigi ajaloolisele pärandile.
- Paremas ülemises kvadrandis on Benini täht — riigi kõrgeim autasu ja teenetemärk, mis esindab teenet ja riiklikku au.
- Paremas alumises kvadrandis on laev, mis sümboliseerib meresidet, kaubandust ja eurooplaste saabumist, mis mõjutas piirkonna ajalugu.
- Vasakus alumises kvadrandis kasvab palmipuu, mis annab märku loodusvaradest, majandusest ja palmirollist kohalikes kogukondades.
- Kilbi toetajad: kilpi kannavad kaks Benini rahvuslooma — leopardid, mis sümboliseerivad jõudu, vaprust ja valvsust.
- Tunnuslause: kilbi all on prantsuskeelne Benini tunnuslause "Fraternité, Justice, Travail" (eesti keeles: vendlus, õiglus, töö). See väljendab riigi väärtusi ja poliitilisi püüdmeid.
Tähendus ja kasutus
Benini vapp on ametliku staatuse sümbol: see on kasutusel valitsusasutuste dokumentidel, ametlikes pitsatites, mõnel rahvuslikul lipul ja muudel riiklikel esemetel. Vapi elemendid liidavad ajaloolise pärandi, majanduslikud allikad ja riiklikud ideaalid ühtseks sümboliks, mis aitab tugevdada riigi identiteeti nii sise- kui välispoliitilises kontekstis.