Kirstulaevad — Iiri näljahäda emigreerimislaevad kõrge suremusega
Kirstulaevad: Iiri näljahäda ränk emigreerimine – kohutavad tingimused, haigused ja kuni 30% suremus Atlandi ületusel.
Suure Iiri näljahäda ajal (1845–1852) vedasid kirstulaevad iiri sisserändajaid Ameerikasse ja teistesse kolooniasse. Need olid odavaim viis Atlandi ookeani ületamiseks, kuid see oli vilets ja ohtlik teekond. Pardatingimused olid sageli rikkinud inimväärikust: laevad lastiti üle oma nominaalvõimekuse, kajutid ja laed täitusid voodikohtade ja pagasiga ning sanitaarolud olid väga halvad. Toidu- ja veepiirangud olid tavalised ning laevade varustus oli tihti napp — pikematel sõitudel tekkisid varude puudusest kiiresti alatoitumus ja skurvoo.
Olud pardal ja mis põhjustas kõrge suremuse
Kaptenid ja laevaomanikud, kes püüdsid kasumit maksimeerida, rajasid reiside planeerimise sageli minimaalsele varustusele. Selle tulemusena levitasid laevadel kiiresti nakkushaigused. Sageli puudus korralik ventilatsioon ja eraldusvõimalus haigestunud inimeste jaoks, mistõttu nakatumised levisid rahvarohketes tingimustes laialdaselt.
Sagedasemad pardal levinud haigused olid:
- tüfüs (eriti palavikuline haigus, mida levitasid puugid ja kirbud
- düsenteeria (kõhulahtisus ja dehüdratsioon)
- kolera (harvemalt, kuid väga surmav, kui sai alguse)
- väsimus ja alatoitumus, sh skurvoo
Suremus ja statistikad
Suur osa emigrantide surma tunnistati juba teel. Kolmandik (30%) reisijatest suri enne Kanadasse või USAsse jõudmist mõnel eriti rängal reisil — see on hinnang, mis kehtib paljude individuaalsete laevareiside kohta, mitte kõigi rännakute absoluutse keskmisena. Kokkuvõttes põhjustas näljahäda ja selle järel emigreerumine kümnete- või sadade tuhandete inimeste surma nii Iirimaal kui ka teel uuele mandrile.
Saabumine, karantiin ja mälestus
Paljud laevad, eriti need, mis saabusid Kanadasse ja Ameerika idarannikule, saadeti karantiini või saatuse määramiseks spetsiaalsetesse vastuvõtupunktidesse. Näiteks Québeci saarel Grosse Île ja New Brunswicki lähedal Partridge Islandil olid suured karantiini- ja dünastiajaamad, kus paljud haiged kas raviti või maeti massihaudadesse. Surnukehadega tegelemine oli tihti rutakas: mõnel laeval visati surnukehi üle parda, mis tekitas haide ja merelooma legendid.
Legend, et haidele meeldis jälgida kirstulaevu, pärineb osaliselt sellest, et surnukehi visati mõnikord merre ja verised jäägid võisid loomi ligi meelitada. See on siiski osa traagilisest ja morbiidsest pärandist, mille ümber on tekkinud lugusid ja sümboolikat.
Järelmõju ja pärand
Kirstulaevade lugu on osa laiemast Iiri diasporaa ja Suure Näljahäda mälust. Need reisid muutsid perekondi ja kogukondi, kiirendasid Iiri emigreerumist 19. sajandi keskpaigas ning jätsid märkimisväärse jälje nii Kanada ja Ameerika ajaloos kui ka Iirimaa kollektiivsesse mälu. Pärast skandaale ja suurte hukkumiste avalikust väljakuulutamisest hakkasid riiklikud ja regulatiivsed asutused karmistama reegleid pardal olevate reisijate tingimuste kohta ning parandasid karantiinisüsteeme ja laevaregistreerimist.
Kuigi kirstulaevad olid ajastule omane fenomen, jääb nende põhiolemus — odav ja sageli suremust põhjustav transport — meelde kui hoiatus ebainimlike tingimuste ja nõrga regulatsiooni tagajärgedest massilise rände ajal.
"Hea laeva" Jeanie Johnstoni koopia, mis sõitis suure näljahäda ajal, kui kirstulaevad olid tavalised. "Heal laeval" ei surnud kunagi keegi.
Küsimused ja vastused
K: Milleks kasutati Iiri suure näljahäda ajal kirstulaevu?
V: Kirstulaevu kasutati Iiri immigrantide transportimiseks Ameerikasse ja teistesse kolooniasse Suure Iiri näljahäda ajal (1845-1852).
K: Miks olid kirstulaevad Suure Iiri näljahäda ajal kõige odavam viis Atlandi ookeani ületamiseks?
V: Suure Iiri näljahäda ajal olid kirstulaevad kõige odavam viis Atlandi ookeani ületamiseks, sest need olid ülerahvastatud ja pakkusid vähe toitu ja vett.
K: Millised olid tingimused kirstulaevade pardal Suure Iiri näljahäda ajal?
V: Suure Iiri näljahäda ajal olid tingimused kirstulaevade pardal kohutavad, sest seal oli ülerahvastatus, vähe toitu ja vett ning haigused.
K: Kui palju reisijaid suri Suure Iiri näljahäda ajal kirstulaevadel enne Kanadasse või USAsse jõudmist?
V: Kolmandik (30%) Iiri suure näljahäda ajal kirstulaevadel viibinud reisijatest suri enne Kanadasse või USAsse jõudmist.
Küsimus: Miks meeldis hailastele järgida Suure Iiri näljahäda ajal kirstulaevu?
V: Haidele meeldis Suure Iiri näljahäda ajal jälgida kirstulaevu, sest meeskond viskas reisijate surnud kehad üle parda.
K: Mis on Suur Iiri näljahäda?
V: Suur Iiri näljahäda (1845-1852) oli massiline näljahäda, haigused ja väljaränne Iirimaal, mille põhjustas kartulisaagi ebaõnnestumine.
K: Miks lahkusid iiri sisserändajad Iirimaalt Suure Iiri näljahäda ajal?
V: Iiri immigrandid lahkusid Iirimaalt Suure Iiri näljahäda ajal, sest kartulisaagi ebaõnnestumine põhjustas massilise näljahäda, haigused ja võimaluste puudumise.
Otsige