Flandria krahv

Flandria krahv oli Flandria krahvkonna valitseja või juht alates 9. sajandist kuni Prantsuse revolutsioonini 1790. aastal. Esimene krahv oli Baldwin I "Raudkäsi". Oma piire laiendades suutsid esimesed krahvid hoida Flandriat iseseisvana. Hiljem võimaldas looduslike piiride puudumine sissetungijad Flandriasse. Flandria krahvid tegelesid alati jahinduse ja oma jahimaade säilitamisega. Seetõttu nimetati paljusid neist metsameesteks. Viimane krahv oli Francis II. Pärast 1795. aastat ei eksisteerinud Flandria enam krahvkonnana.

Flandria krahvide nimekiri

1. Flandria koda

  • Baldwin I Raudkäsi (863-879), abiellus Karl Kalju tütre Juditiga.
  • Baldwin II Kalju (879-918), Baldwin I ja Juditi poeg.
  • Arnulf I Suur (918-964), Baldwin II poeg, koos:
    • Baldwin III (958-962), Arnulf I poeg.
  • Arnulf II (964-988), Baldwin III poeg.
  • Baldwin IV habemega (988-1037), Arnulf II poeg.
  • Baldwin V de Lille (1037-1067), Baldwin IV poeg.
  • Baldwin VI (1067-1070), Baldwin V poeg, Hainaut' krahv.
  • Arnulf III (1070-1071), Baldwin VI poeg, Hainaut' krahv.
  • Robert I friislane (1071-1093), Baldwin V poeg.
  • Robert II (1093-1111), Robert I poeg.
  • Baldwin VII Hapkin (1111-1119), Robert II poeg.

Estridseni maja

  • Karl I Hea (1119-1127), Baldwin VII nõbu, tema poolt nimetatud

Normandia maja

  • William I Clito (1127-1128), Baldwin V lapselapselapselaps, kelle määras Louis VI Prantsusmaalt.

Alsace'i või Metzi maja

  • Theodoric (1128-1168), Robert I pojapoeg, keda tunnustas Louis VI Prantsusmaalt.
  • Philip I (1168-1191), Theodorici poeg.
  • Margaret I (1191-1194), Theodoriku tütar,
    • koos oma abikaasa Baldwin Hainaut'iga

Flandria 2. koda

  • Baldwin VIII (1191-1194), Margareta I abikaasa, Baldwin VI patriliiniline lapselapselaps, samuti Hainaut' krahv.
  • Baldwin IX (1194-1205), Baldwin VIII poeg, samuti Konstantinoopoli ladina keiser.
  • Johanna I (1205-1244), Baldwin IX tütar, ühiselt koos
    • Ferdinand (1212-1233)
    • Thomas (1237-1244)
  • Margaret II (1244-1278), Johanna õde, abiellus kõigepealt Avesnesi Burchard IV-ga ja seejärel Dampierre'i Williamiga.
    • koos oma teise abielu poegadega William III Dampierre'i (1247-1251) ja Guy Dampierre'i (1251-1305).

1244. aastal nõudsid Flandria ja Hainaut' krahvkondi Margaret II pojad, poolvennad Johannes I Avesnes ja William III Dampierre'i, Flandria ja Hainaut' pärilussõjas. 1246. aastal andis Prantsusmaa kuningas Louis IX Flandria Williamile.

Dampierre'i maja

  • William I (1247-1251), Margaret II ja William II Dampierre'i poeg.
  • Guy I (1251-1305), Margaret II ja William II Dampierre'i poeg, samuti Namuri krahv.
  • Robert III ("Flandria lõvi") (1305-1322), Guy poeg.
  • Louis I (1322-1346), Robert III pojapoeg.
  • Louis II (1346-1384), Louis I poeg.
  • Margaret III (1384-1405), Louis II tütar,
    • koos oma abikaasa Philip II-ga

Burgundia maja

  • Johannes Kartmatu (1405-1419), Margaret III ja Philip II Burgundia poeg.
  • Philipp III Hea (1419-1467), Johannese poeg.
  • Karl II Julge (1467-1477), Philip Hea poeg.
  • Maarja Rikas (1477-1482), Karl Julge tütar, koos oma abikaasa Maximilian I, Püha Rooma keisrile

Habsburgide maja

  • Philipp IV Kena (1482-1506), Maarja ja Maximilianuse poeg.
  • Karl III (1506-1555), Philipi poeg, samuti Püha Rooma keiser (Karl V) ja Hispaania kuningas (Karl I).

Karl V kuulutas 1549. aastal välja Pragmaatilise sanktsiooni, mis ühendas Flandria igavesti teiste Madalamaade isandkondadega personaalunioonis. Kui Habsburgide impeerium jagati Karl V. pärijate vahel, läksid Madalamaad, sealhulgas Flandria, Habsburgide Hispaania haru Philip II-le.

  • Philip V (1555-1598), Karl III poeg, samuti Hispaania kuningas Philip II nime all.
  • Isabella Clara Eugenia (1598-1621), Philip II tütar,
    • koos oma abikaasa Austria peavürst Alberti abikaasaga)
  • Philip VI (1621-1665), Philip III pojapoeg, samuti Hispaania kuningas Philip IV.
  • Karl IV (1665-1700), Philip IV poeg, samuti Hispaania kuningas Karl II.
  • Philipp VII (Bourbonide suguvõsa) (1700-1706), Philipp IV lapselapselaps.

Aastatel 1706-1714 vallutasid Flandriat Hispaania pärilussõja ajal inglased ja hollandlased. Leinale pretendeerisid Habsburgide ja Bourbonide suguvõsa. Aastal 1713 lahendati pärimisasjad Utrechti lepinguga ja Flandria krahvkond läks Habsburgide koja Austria harule.

  • Karl V (1714-1740), Philip III lapselapselaps, samuti Püha Rooma keiser (valitud).
  • Maria Theresia (1740-1780), Karl IV tütar, ühiselt koos
  • Joosep I (1780-1790), Maria Theresia ja Franciscus I poeg.
  • Leopold (1790-1792), Maria Theresia ja Franciscus I poeg.
  • Franciscus II (1792-1835), Leopoldi poeg, samuti Püha Rooma keiser.

Tiitel kaotati pärast seda, kui revolutsiooniline Prantsusmaa annekteeris Flandria 1795. aastal. Franciscus II loobus oma nõuetest Madalamaade suhtes 1797. aasta Campo Formio lepingus. Piirkond jäi Prantsusmaa osaks kuni Napoleoni sõdade lõpuni.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Flandria krahvkonna valitseja/juhataja?



V: Flandria krahvkonna valitseja/juhataja oli Flandria krahv.

K: Millal valitses või juhtis Flandria krahv Flandriat?



V: Flandria krahv valitses või juhtis Flandriat alates 9. sajandist kuni Prantsuse revolutsioonini 1790. aastal.

K: Kes oli esimene Flandria krahv?



V: Esimene Flandria krahv oli Baldwin I "Raudkäsi".

K: Mida tegid esimesed krahvid Flandria iseseisvuse säilitamiseks?



V: Varased krahvid laiendasid Flandria piire, et säilitada selle iseseisvus.

K: Miks nimetati paljusid Flandria krahve metsavendadeks?



V: Paljusid Flandria krahve kutsuti metsameesteks, sest nad tegelesid jahipidamise ja oma jahimaade säilitamisega.

K: Kes oli viimane Flandria krahv?



V: Viimane Flandria krahv oli Francis II.

K: Kas Flandria on endiselt olemas maakonnana?



V: Ei, Flandria ei eksisteeri enam maakonnana pärast 1795. aastat.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3