Aaron (Albert) Alexandre (heebrea: אהרון אלכסנדר, umbes 1765/68 Hohenfeld, Frangimaa - 16. november 1850 London, Inglismaa) oli juudi saksa-prantsuse-inglise maletaja ja kirjanik.
Aaron Alexandre sai noorukina rabina väljaõppe, kuid pöördus hiljem peamiselt hariduse ja tehnika poole. Ta saabus Prantsusmaale 1793. aastal, kus töötas algul saksa keele õpetajana ja tegeles ka mehaaniliste leiutistega. Aja jooksul muutus male tema põhitööks ning ta pühendus maleuuringutele, problemistika koostamisele ja õpetamisele.
Alexandre'i tähtsaim kirjutis oli laialt tuntud Encyclopédie des échecs (Pariis, 1837), kus ta pani kirja tol ajal teadaolevad malekäigud ja avatavused. Raamatus kasutas ta laiemalt algebralist märkimist ning tutvustas ja populariseeris kastismi sümboleid 0-0 (kuninga poolne kastimine) ja 0-0-0 (vabatahtlik/kuninganna poolne kastimine), mis aitasid standardiseerida mängu ära- ja kirjaoskust.
1846. aastal ilmus tema põhjalik teos lõppmängust ja probleemidest, Collection des plus beaux Problèmes d'Echecs (Pariis), kus on kokku ligi 2000 maleprobleemi. Teosest ilmusid tõlked ka teistesse keeltesse: ingliskeelne Beauties of Chess (London) ja saksakeelne Praktische Sammlung bester Schachspiel-Probleme (Leipzig). Need kogumikud, mis sisaldasid nii praktilisi lõppmängulahendusi kui ka iluprobleeme, kujunesid 19. sajandi maleõpikute ja probleemistikaklassika hulka.
Tema tööst paistab välja selge ja organiseeritud kujutlusviis: Alexandre oskas süsteemselt esitada avausteooriat, lõppmänge ja probleemide lahendusi, mis aitasid nii harrastajatel kui ka edasijõudnutel oma oskusi parandada. Tema raamatud peegeldavad suurt tehnilist teadmist ning mõjutasid malekirjanduse arengut Euroopas.
Lisaks kirjutamisele ja õpetamisele osales Alexandre ka 19. sajandi malimaailma ühest huvitavamast nähtusest: ta oli üks neist maletajatest, kes töötas kuulsas malemängumasinas, Türgis — mehaanilises automaadis, mis võitis publikut oma peaaegu "imekombel" väljapoolt juhitud partidega. Selline seotudus peegeldab tema praktilist oskust ja huvi nii malemängu kui ka mehaanika vastu.
Aaron Alexadre'i teosed jätsid püsiva jälje maleajalukku: need aitasid standardiseerida märkimist, koguda ja säilitada tollaseid teadmisi ning innustasid nii mänguõpetust kui ka probleemikunsti. Ta suri Londonis 1850. aastal, jättes maha rida mõjukaid väljaandeid, mida kasutati veel aastakümneid pärast tema surma.
