Darwinopterus — juraajane pterosaurus ja üleminekufossiil
Darwinopterus — "Darwini tiib": juraajane pterosaurus ja unikaalne üleminekufossiil Tiaojishanist (160 MAA), mis paljastab pterosauruste evolutsiooni.
Darwinopterus (mis tähendab "Darwini tiib") on Hiinas avastatud ja Charles Darwini järgi nime saanud lendoravate sugukond. Tegemist on esimese teadaoleva pterosaurusega, millel on nii pika sabaga (rhamphorhynchoid) kui ka lühikese sabaga (pterodactyloid) pterosauruse tunnused. Darwinopterus on üleminekufossiil nende kahe rühma vahel.
Morfoloogia ja eripärad
Darwinopterus kombineerib rhamforhynchoididele tüüpilisi omadusi (näiteks suhteliselt pikk saba ja mõned primitiivsed selgroo tunnused) koos pterodactyloididele iseloomulike joontega koljus ja kaelas. Kolju oli võrreldes varasemate lendoraviga suhteliselt pikenenud ja kohati sarnanes hilisemate pterodaktüülide omaga, mis andis teadlastele alust väita, et muutused pterosauruste anatoomias võisid toimuda "moodulite" kaupa — kolju ja kaela morfoloogia muutus ühtses paketis, samal ajal kui keha ja saba jäid primitiivsemaks.
Leid ja vanus
On leitud 30–40 fossiilset isendit, mis kõik on kogutud Tiaojishani formatsioonist, mis pärineb keskmisest juraajast, umbes 160 miljonit aastat tagasi (mya). Tiaojishani kooslus on tuntud heas seisukorras säilinud fossiilide poolest ning näitab tollase maastiku — järvede ja metsade — bioloogilist mitmekesisust.
Liigid
Tüüpliik D. modularis kirjeldati 2010. aasta veebruaris. Kaks täiendavat liiki, D. linglongtaensis ja D. robustodens, kirjeldati samadest fossiilsetest aladest vastavalt 2010. aasta detsembris ja 2011. aasta juunis. Fossiilide rohkus võimaldas uurida liigi anatoomiat ja varieeruvust paremini kui paljude teiste varajaste pterosauruste puhul.
Sugudimorfism ja käitumuslikud järeldused
Isastel esines sugudimorfismi: isastel olid peas kühmud ja puusad kitsamad kui emastel. See viitab sellele, et kühmud võisid olla seotud paaritumisnäitustega või sotsiaalse käitumisega, samas kui laiemad puusad emasloomadel võivad olla seotud paljunemiseks vajaliku anatoomiaga (nt munade läbimõõduga seotud kohandused).
Taksonoomiline ja evolutsiooniline tähendus
Darwinopterus on olulise tähendusega pterosauruste evolutsiooni mõistmisel, sest see näitab, et mõned olulised morfoloogilised muutused võisid tekkida mosaiikiliselt ehk moodulitena, mitte kõigi tunnuste korraga muutumisena. Seetõttu kasutatakse seda sageli näitena nii modulaarse evolutsiooni kui ka sujuva ülemineku fossiilse tõestusena rühmavaheliste muutuste puhul.
Suurus ja elustiil
Suuruselt kuulus Darwinopterus väikeste kuni keskmise suurusega lendoravate hulka. Nende ehitus näitab kohastumust aktiivseks lennuks ning tõenäoliselt toitusid nad peamiselt kalastest, putukatest ja väiksematest selgrootutest, kasutades kiiret ja osavat lennu- ning haaramisvõimet.
Kokkuvõttes annab Darwinopterus ainulaadse ja väärtusliku vaatepunkti pterosauruste arengule ning on üks paremini dokumenteeritud "üleminekufossiile" varajase pterosauruste evolutsiooni ajaloost.
Mosaiigi omadused
See perekond ja selle lähisugulased näitavad kombinatsiooni "primitiivsetest" (basaalsetest) ja "arenenud" (tuletatud) pterosauruse tunnustest. See on iseloomulik üleminekufossiilidele ("puuduvad lülid") ja seda nimetatakse modulaarseks evolutsiooniks või mosaiikseks evolutsiooniks.
Darwinopterusel olid pikad sabad ja muud rhamphorhynchoidide tunnused, kuid neil olid ka selged pterodaktüloidsed tunnused, nagu pikad selgroolülid kaelas ja üks kolju avaus silmade ees.
Munad
Koos munaga säilitatud isend andis teavet Darwinopteruse ja üldiselt pterosauruste paljunemisstrateegiate kohta.
Sarnaselt hilisemate pterosauruste ja tänapäeva roomajate munadele oli Darwinopteruse munadel pärgamendilaadne pehme kest. Tänapäeva lindudel on munakoor kaltsiumkarbonaadiga karastatud, mis kaitseb embrüot täielikult väliskeskkonna eest. Pehme koorega munad on vett läbilaskvad ja võimaldavad arenguprotsessi ajal märkimisväärseid koguseid munasse imenduda. Seda tüüpi munad on ilmastikule haavatavamad ja tavaliselt maetakse need mulda.
Töö kaasautor David Unwin pakkus välja, et Darwinopterus munes tõenäoliselt korraga palju väikseid mune ja mattis need maha. Noorukid oskasid pärast koorumist lennata ja vajasid vähe või üldse mitte mingit vanemlikku hoolt.
Need tulemused viitavad sellele, et pterosauruste paljunemine sarnanes rohkem tänapäeva roomajate omaga ja erines oluliselt lindude paljunemisest.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Darwinopterus?
V: Darwinopterus on Hiinas avastatud ja Charles Darwini järgi nime saanud pterosauruste perekond.
K: Mis on Darwinopteruse puhul ainulaadne?
V: Darwinopterus on esimene teadaolev pterosaurus, millel on nii pika sabaga (rhamphorhynchoid) kui ka lühikese sabaga (pterodactyloid) pterosauruste tunnused, mis teeb temast üleminekufossiili nende kahe rühma vahel.
Küsimus: Kui palju Darwinopteruse fossiilseid isendeid on leitud?
V: Darwinopteruse fossiilseid isendeid on leitud 30-40.
K: Millisest formatsioonist Darwinopteruse fossiilid koguti?
V: Kõik Darwinopteruse fossiilsed isendid on kogutud Tiaojishani formatsioonist, mis pärineb keskmisest juraajast, 160 miljonit aastat tagasi (mya).
K: Millal kirjeldati Darwinopteruse tüübiliiki?
V: Darwinopteruse tüüpliik D. modularis kirjeldati 2010. aasta veebruaris.
K: Kas Darwinopterus'e täiendavaid liike kirjeldati?
V: Jah, 2010. aasta detsembris ja 2011. aasta juunis kirjeldati samadest fossiilsetest kivististest aladest veel kaks Darwinopteruse liiki. Need liigid on D. linglongtaensis ja D. robustodens.
K: Mida näitas Darwinopteruse isendite sugudimorfism?
V: Darwinopteruse isendite sugudimorfism näitas, et isastel olid peas harjad ja puusad kitsamad kui emastel.
Otsige