Diplom (õppekraad): tähendus, ajalugu ja kasutus Euroopas

Diplom (kreeka keelest Δίπλωμα diploma) on akadeemiline õppekraad, mida traditsiooniliselt anti lõpuni viidud kõrgema taseme õppe eest diplomina. Seda tüüpi kraadi on ajalooliselt antud ja antakse endiselt mitmes Euroopa riigis, näiteks Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Eestis, Horvaatias, Serbias, Ukrainas, Valgevenes ja Kreekas. Traditsiooniliselt on diplom võrreldav õppekavadega, mille lõpus mujal Euroopas antakse bakalaureuse- või magistrikraad.

Tähendus ja olemus

Diplom on tavaliselt mitmeaastane ülikoolikraad, mis annab nii teoreetilised kui praktilised teadmised vastavas erialas. Sõltuvalt ülikoolitüübist ja riigist eristatakse sageli kahte põhitüüpi:

Diplom (Universität) — tavaliselt pikemaajaline, uurimis- ja teooriapõhine õpe (paljudel juhtudel võrreldav tänapäevase magistrikraadiga);
Diplom (Fachhochschule/FH) — rakenduslikum, praktikapõhine õpe, sageli lühem kestus ja suurem rõhk tööalastel oskustel.

Diplomivastavused sõltuvad riiklikest kvalifikatsiooniraamistikest, kuid paljudel juhtudel tunnistatakse diplomit võrdväärseks magistrikraadiga või kõrge tasemega kutsekvalifikatsiooniga.

Ajalugu

Diplomi ajalugu ulatub sõna tähenduse poolest tagasi kreeka keelde (Δίπλωμα — algselt voltitud dokument või tunnistus). Kaasaegses euroopalikus kõrghariduse kontekstis levis diplom laialdaselt eelkõige Saksa ja Kesk-Euroopa õppeasutustes. Diplomi kasutuselevõtu üks verstaposti oli aeg, mil Technische Hochschulenist sai ülikool või kui need õppeasutused laienesid uurimuslikuks kõrghariduseks — siis hakati välja andma akadeemilisi diplome, mis andsid õiguse kutse- või edasiõppesisesele staatusele.

Reformid ja Bologna protsess

Alates 1999. aasta Bologna protsessi algusest liikuvad Euroopa riigid järjest enam kaheastmelise õppestruktuuri juurde (bakalaureus — magistr), mille eesmärk on ühtlustada kraadide mõistmist ja liigendada õppeastmeid ECTS-ile vastavalt. Selle tulemusena on traditsiooniline diplom paljudes riikides asendunud bakalaureuse- ja magistrikraadiga või teisendatud nendeks vastavusmenetluse kaudu. Siiski esineb erandeid: mõnes erialas või ülikoolis säilitatakse diplomit kas ajaloolistel, akrediteerimis- või rahvusliku eripära tõttu.

Seos bakalaureuse ja magistriga

Diplomi positsioon kvalifikatsioonis võib riigiti erineda. Sageli väljendub see nii:

Diplom (Universität) — omab sageli sarnasust magistrikraadiga (õppe kestus kokku 4–6 aastat, sõltuvalt erialast);
Diplom (FH) — praktilisema suunitlusega ja lühema kestusega; mõnes tõlgenduses vastab see bakalaureuse tasemele või sellele lähedasele erialasele kutseõppe tasemele.

Bakalaureusekraadi, mida Saksamaal mõnikord nimetatakse Bakkalaureuseks, peetakse sageli "väikeseks diplomiks" — see väljendab, et bakalaureus annab põhi- või kutsevalmiduse, samas kui traditsiooniline diplom tähendas tihti laialdasemat akadeemilist ettevalmistust.

Tänapäevane kasutus ja tunnustamine

Ehkki diplomi andmine paljudes Euroopa riikides on vähenenud või muudetud, on olemas õigussuhted ja tööandjate praktika, mis tunnustavad diplome jätkuvalt kõrgetasemelise kvalifikatsioonina. Diplomiga kaasneb tavaliselt ametlik tunnistus ja sageli ka diploma supplement (tööandjale või välisriikidele mõeldud lisadokument), mis selgitab õppe sisu ning ECTS-koormust, muutes tunnistuse paremaks arusaadavaks rahvusvahelises kontekstis.

Kokkuvõte

Diplom kui õppekraad on ajalooliselt olnud tähtis vorm kesk- ja Ida-Euroopa kõrghariduses. Bologna protsess on toonud kaasa selgema astmete jaotuse (bakalaureus — magistr), kuid diplom kui nimetus ja kvalifikatsioon säilib endiselt kas täielikult või osaliselt mitmes riigis ja teatud erialadel. Diplomi täpne sisu ja vastavus kaasaegsetele kraadidele sõltub riiklikust kõrgharidusest, ülikoolitüübist ja konkreetse õppekava ülesehitusest.

Saksamaa / Austria

Diplomi võivad anda kahte tüüpi Saksamaa ülikoolid. Rakenduskõrgkoolis (Fachhochschule) nimetatakse diplomit diplomiks (FH), mille õppimine ja töökogemuse omandamine kestab tavaliselt neli aastat. Ülikoolides nimetatakse diplomiks või mõnikord diplomiks (Univ.) ja see kestab neli või viis aastat. Neid aastaid nimetatakse "regulaarseks õppeajaks" (Regelstudienzeit), kuid universität'i jaoks kestab õppimine tavaliselt kauem.

Diplom on paljude üliõpilaste jaoks esimene ülikooli auhind. Saksa/Austria haridussüsteemis ei ole olnud bakalaureusekraadi.

Diplomitunnistuse saamiseks peab üliõpilane pärast Vordiplomi sooritama Hauptstudiumi (põhiõppeaeg) katsed, seejärel ühe või mitu Studienarbeit (õppe-uuringuprojekti) ja seejärel kirjutama diplomitöö. Rakenduskõrgkooli (Fachhochschule) diplomiõppe õppekava keskendub teaduse kasutamisele (rakendamisele). Ülikool keskendub õppimisele.

Enne doktoriõpet peab üliõpilasel olema diplom. Diplom annab üliõpilasele õiguse doktoriõppeks enamikus teistes riikides.

See tabel on juhend, mis näitab, mitu aastat on vaja ülikoolis õppida, et alustada doktoriõpinguid diplomaatilises süsteemis:

1^st aasta	2^nd aasta	3^rd aasta	4^th aasta	5^th aasta	6^th aasta	7^th aasta	8^th aasta	9^th aasta
Vordiplom	Diplom (FH) parimate hinnetega			lisatöö		Doktorikraad
Vordiplom	Diplom (FH)			Meistrid		Doktorikraad
Vordiplom		Diplom (Ülikool)			Doktorikraad

Märkus: diplomi (FH) saamiseks peab üliõpilane enne doktoriõpinguid veetma kaks aastat ettevõttes, kus ta ei õpi. Need aastad on tabelis näidatud kui "lisatöö".

Pange tähele: diplomiõppe üliõpilane võib alustada doktoriõpet ilma lisatööta, kui tema töö on olnud piisavalt hea. Tavaliselt sooritatakse magistriõpe enne doktoriõpet.

Seotud leheküljed

Magister
Saksa Akadeemiline Vahetusteenistus (DAAD)

Küsimused ja vastused

Küsimus: Mis on diplomododokid?

V: Diplom on kõrgetasemeline teaduskraad, mida antakse välja Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Eestis, Horvaatias, Serbias, Ukrainas, Valgevenes ja Kreekas.

K: Kuidas on diplom võrreldav teiste riikide bakalaureuse- ja magistrikraadidega?

V: Diplom on sarnane teiste riikide bakalaureuse- ja magistrikraadidega.

K: Millal diplom esmakordselt välja anti?

V: Diplom anti esmakordselt välja siis, kui Technische Hochschulenist sai ülikool.

K: Kas diplom on Euroopa riikides ikka veel levinud?

V: Diplom on aeglaselt asendumas süsteemiga, mis annab bakalaureuse- ja magistrikraade.

K: Kuidas nimetatakse Saksamaal mõnikord bakalaureusekraadi?

V: Saksamaal nimetatakse bakalaureusekraadi mõnikord Bakkalaureuseks.

K: Kuidas on Saksamaal bakalaureusekraad võrreldav diplomiga?

V: Bakalaureusekraadi peetakse Saksamaal "väikeseks diplomiks".

K: Kas diplomeid antakse ka väljaspool Euroopat?

V: Tekstis ei ole mainitud ühtegi riiki väljaspool Euroopat, kus diplomit antakse.