Diplom (kreeka keelest Δίπλωμα diploma) on akadeemiline õppekraad, mida traditsiooniliselt anti lõpuni viidud kõrgema taseme õppe eest diplomina. Seda tüüpi kraadi on ajalooliselt antud ja antakse endiselt mitmes Euroopa riigis, näiteks Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Eestis, Horvaatias, Serbias, Ukrainas, Valgevenes ja Kreekas. Traditsiooniliselt on diplom võrreldav õppekavadega, mille lõpus mujal Euroopas antakse bakalaureuse- või magistrikraad.

Tähendus ja olemus

Diplom on tavaliselt mitmeaastane ülikoolikraad, mis annab nii teoreetilised kui praktilised teadmised vastavas erialas. Sõltuvalt ülikoolitüübist ja riigist eristatakse sageli kahte põhitüüpi:

  • Diplom (Universität) — tavaliselt pikemaajaline, uurimis- ja teooriapõhine õpe (paljudel juhtudel võrreldav tänapäevase magistrikraadiga);
  • Diplom (Fachhochschule/FH) — rakenduslikum, praktikapõhine õpe, sageli lühem kestus ja suurem rõhk tööalastel oskustel.
Diplomivastavused sõltuvad riiklikest kvalifikatsiooniraamistikest, kuid paljudel juhtudel tunnistatakse diplomit võrdväärseks magistrikraadiga või kõrge tasemega kutsekvalifikatsiooniga.

Ajalugu

Diplomi ajalugu ulatub sõna tähenduse poolest tagasi kreeka keelde (Δίπλωμα — algselt voltitud dokument või tunnistus). Kaasaegses euroopalikus kõrghariduse kontekstis levis diplom laialdaselt eelkõige Saksa ja Kesk-Euroopa õppeasutustes. Diplomi kasutuselevõtu üks verstaposti oli aeg, mil Technische Hochschulenist sai ülikool või kui need õppeasutused laienesid uurimuslikuks kõrghariduseks — siis hakati välja andma akadeemilisi diplome, mis andsid õiguse kutse- või edasiõppesisesele staatusele.

Reformid ja Bologna protsess

Alates 1999. aasta Bologna protsessi algusest liikuvad Euroopa riigid järjest enam kaheastmelise õppestruktuuri juurde (bakalaureus — magistr), mille eesmärk on ühtlustada kraadide mõistmist ja liigendada õppeastmeid ECTS-ile vastavalt. Selle tulemusena on traditsiooniline diplom paljudes riikides asendunud bakalaureuse- ja magistrikraadiga või teisendatud nendeks vastavusmenetluse kaudu. Siiski esineb erandeid: mõnes erialas või ülikoolis säilitatakse diplomit kas ajaloolistel, akrediteerimis- või rahvusliku eripära tõttu.

Seos bakalaureuse ja magistriga

Diplomi positsioon kvalifikatsioonis võib riigiti erineda. Sageli väljendub see nii:

  • Diplom (Universität) — omab sageli sarnasust magistrikraadiga (õppe kestus kokku 4–6 aastat, sõltuvalt erialast);
  • Diplom (FH) — praktilisema suunitlusega ja lühema kestusega; mõnes tõlgenduses vastab see bakalaureuse tasemele või sellele lähedasele erialasele kutseõppe tasemele.
Bakalaureusekraadi, mida Saksamaal mõnikord nimetatakse Bakkalaureuseks, peetakse sageli "väikeseks diplomiks" — see väljendab, et bakalaureus annab põhi- või kutsevalmiduse, samas kui traditsiooniline diplom tähendas tihti laialdasemat akadeemilist ettevalmistust.

Tänapäevane kasutus ja tunnustamine

Ehkki diplomi andmine paljudes Euroopa riikides on vähenenud või muudetud, on olemas õigussuhted ja tööandjate praktika, mis tunnustavad diplome jätkuvalt kõrgetasemelise kvalifikatsioonina. Diplomiga kaasneb tavaliselt ametlik tunnistus ja sageli ka diploma supplement (tööandjale või välisriikidele mõeldud lisadokument), mis selgitab õppe sisu ning ECTS-koormust, muutes tunnistuse paremaks arusaadavaks rahvusvahelises kontekstis.

Kokkuvõte

Diplom kui õppekraad on ajalooliselt olnud tähtis vorm kesk- ja Ida-Euroopa kõrghariduses. Bologna protsess on toonud kaasa selgema astmete jaotuse (bakalaureus — magistr), kuid diplom kui nimetus ja kvalifikatsioon säilib endiselt kas täielikult või osaliselt mitmes riigis ja teatud erialadel. Diplomi täpne sisu ja vastavus kaasaegsetele kraadidele sõltub riiklikust kõrgharidusest, ülikoolitüübist ja konkreetse õppekava ülesehitusest.