Dreyfusi afäär
Dreyfuse'i afäär oli üks suurimaid skandaale Prantsusmaa ajaloos. See juhtus 19. sajandi lõpus. Tegemist oli Alfred Dreyfus'ga, kes oli Prantsuse armee juudi ohvitser.
1894. aastal süüdistati Dreyfust spioonina ning teda süüdistati kuritegudes Prantsusmaa vastu. Arvati, et ta kirjutas sakslastele kirju, milles rääkis neile Prantsuse armee saladustest.
Tema karistuseks oli saata ta elu lõpuni Lõuna-Ameerikas asuvale vanglasaarele.
Kui ta oli vanglas, pidasid inimesed (peamiselt tema vend Mathieu ja üks kõrge ohvitser nimega Picquart) teda süütuks. Nad tõestasid, et teine sõdur, major Esterhazy, oli süüdi. Kuid sõjavägi ei tahtnud tunnistada, et ta oli eksinud. Nad keeldusid teda vabastamast. Lõpuks muutusid tõendid Dreyfuse süütuse kohta nii tugevaks, et valitsus pidi nõudma uut kohtuprotsessi. Uuel kohtuprotsessil tunnistas armee ta taas süüdi. Prantsusmaa president, kes ei tahtnud, et süütu mees enam kannataks, andis 1899. aastal Dreyfusele armu.
Dreyfus vabastati. Seitse aastat hiljem kuulutati ta ametlikult süütuks ja lubati tagasi armeesse.
Juhtum jagas Prantsusmaad inimesteks, kes arvasid, et Dreyfus oli tõepoolest spioon, ja inimesteks, kes arvasid, et ta oli süütu. Paljud neist, kes arvasid, et Dreyfus oli spioon, vihkasid juute ja uskusid, et ta oli kurjategija, sest ta oli juut ja et juut ei saa olla hea prantslane; seda uskumust nimetatakse antisemitismiks. Teised arvasid, et armees ei saa küsitleda. Teine pool uskus, et süütut meest ei tohi vangistada, ja kartis, et Dreyfuse vaenlased on ka Prantsusmaa vaenlased.
Emile Zola avaldas kuulsa kirja "J'Accuse", milles ta kaebas, et Prantsusmaa valitsus oli Alfred Dreyfuse suhtes väga ebaõiglane.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Dreyfuse afäär?
V: Dreyfuse afäär oli üks suurimaid skandaale Prantsusmaa ajaloos. See juhtus 19. sajandi lõpus ja oli seotud Alfred Dreyfus'ga, Prantsuse armee juudi ohvitseriga, keda süüdistati spioonina ja Prantsusmaa vastu suunatud kuritegudes.
K: Kes arvas, et Dreyfus oli süütu?
V: Sellised inimesed nagu tema vend Mathieu ja kõrge ohvitser Picquart arvasid, et ta oli süütu. Nad tõestasid, et süüdi oli hoopis teine sõdur, major Esterhazy.
K: Kuidas nad tõestasid tema süütust?
V: Nad esitasid tõendeid, mis said nii tugevaks, et sundisid valitsust nõudma tema jaoks uut kohtuprotsessi. Sellel uuel kohtuprotsessil tunnistas sõjavägi ta vaatamata nende jõupingutustele taas süüdi.
K: Mis juhtus pärast seda, kui ta süüdi tunnistati?
V: Prantsusmaa president andis talle 1899. aastal armu ja vabastas ta vanglast, kuna ei tahtnud, et süütu mees enam kannataks. Seitse aastat hiljem kuulutati ta ametlikult süütuks ja lubati tagasi armeesse.
K: Kuidas reageerisid inimesed sellele afäärile?
V: See afäär jagas Prantsusmaa kahte poole - need, kes arvasid, et Dreyfus oli tõesti spioon, ja need, kes arvasid, et ta oli süütu. Paljud ühelt poolt vihkasid juute ja uskusid, et kuna ta oli juut, ei saa ta olla hea prantslane; seda uskumust nimetatakse antisemitismiks, samas kui teised teisel pool uskusid, et süütut meest ei tohiks vangistada, kartes, et selle taga on Prantsusmaa vaenlased.
K: Millisele saarele saadeti Dreyfus, kui ta süüdi tunnistati?
V: Kui ta esialgu süüdi tunnistati, saadeti ta eluks ajaks Lõuna-Ameerikas asuvale vanglasaarele, kus ta viibis, kuni Prantsusmaa president talle 1899. aastal armu andis.
