Edmund Gunter
Edmund Gunter (1581 - 10. detsember 1626) oli inglise vaimulik, matemaatik, geomeeter ja astronoom Walesi päritolu.
Teda mäletatakse kõige paremini tema praktiliste mõõtmisalaste leiutiste poolest. Nende hulka kuuluvad Gunteri kett, Gunteri kvadrant ja Gunteri skaala. 1620. aastal leiutas ta esimese eduka analoogseadme, mille ta töötas välja logaritmiliste tangentside arvutamiseks. Need leiutised on seotud tolleaegse Inglismaa peamiste praktiliste matemaatikahuvidega. Need olid meresõidu navigatsioon, maamõõtmine ja raamatupidamine.
Gunterile õpetas matemaatikat Henry Briggs. Temast sai Greshami astronoomiaprofessor 1619. aastast kuni oma surmani. Gunter leiutas mõisted kosinus ja kotangent,
Gunteri skaala
Gunteri skaala (meremehed nimetavad seda "Gunteriks") on suur tasapinnaline skaala, mis on tavaliselt 2 jalga pikk ja umbes 1,5 tolli lai ning millele on graveeritud erinevad numbrite read. Selle skaala abil lahendatakse navigatsiooni, trigonomeetria jne küsimusi kompassi abil.
Lükandarv leiutati umbes 1620-1630, vahetult pärast seda, kui John Napier avaldas logaritmi mõiste. Gunter töötas 1620. aastal välja oma arvutusvahendi, millel oli üks logaritmiline skaala. Täiendavate mõõtmisvahenditega sai seda kasutada korrutamiseks ja jagamiseks. Umbes 1622. aastal kombineeris William Oughtred Cambridge'is kaks Gunteri käepäraste arvutusreeglit, et luua seade, mis on tänapäevane liugreegel.
William Oughtred (1575-1660), joonlaua leiutaja, kasutas Gunteri skaalat lähtepunktina.
Gunteri kett
Gunteri kett oli maamõõtmisel levinud kuni tänapäevani. See on 22 meetrit pikk ja jaguneb 100 lüliks. Selle kasulikkus tuleneb selle kümnendjaotusest ja asjaolust, et 10 ruudukest moodustab ühe aakri. See on kokkuvolditav ja seda kannab maamõõtja.
Gunteri kvadrant
Tema 1623. aasta kvadranti kasutati aja määramiseks, päeva pikkuse leidmiseks, päikese tõusu ja loojangu, kuupäeva ja meridiaani määramiseks. Ta kasutas kvadrandi skaalasid ja kõverusi ning nendega seotud tabeleid. Gunteri kvadrant oli üsna lihtne ja seda kasutati laialdaselt 17. ja 18. sajandil. Seda instrumenti kasutati kellaaja, päikese asimuudi ja muude üldlevinud maakera probleemide leidmiseks ning ka objekti kõrguse määramiseks kraadides. Neid asju on vaja laevadel pikkadel reisidel ja pikkadel ülemaalistel ekskursioonidel.
Vastuolud
Nagu tema Cambridge'i kaasaegne Isaac Newton, õpetas ka Oughtred oma ideid oma õpilastele eraviisiliselt. Samuti nagu Newton, sattus ta vaidlusse prioriteetsuse üle (kes leiutas mida ja millal). Selles osales ka tema kunagine õpilane Richard Delamain. Oughtredi ideed avalikustati alles tema õpilase William Forsteri väljaannetes 1632. ja 1653. aastal.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Edmund Gunter?
V: Edmund Gunter oli Walesi päritolu inglise vaimulik, matemaatik, geomeeter ja astronoom.
K: Mille poolest on Edmund Gunter kõige tuntum?
V: Edmund Gunter on kõige paremini tuntud oma praktiliste mõõtmisalaste leiutiste, näiteks Gunteri keti, Gunteri kvadrandi ja Gunteri skaala poolest.
K: Mida leiutas Edmund Gunter 1620. aastal?
V: Edmund Gunter leiutas esimese eduka analoogseadme, mille ta töötas välja logaritmiliste tangentside arvutamiseks.
K: Millised olid tollase Inglismaa peamised praktilised matemaatikahuvid?
V: Inglismaa peamised praktilised matemaatikahuvid olid sel ajal meresõidu navigatsioon, maamõõtmine ja raamatupidamine.
K: Kes õpetas Edmund Gunterile matemaatikat?
V: Edmund Günterile õpetas matemaatikat Henry Briggs.
K: Mis oli Edmund Gunteri amet Greshami kolledžis?
V: Edmund Gunter oli Greshami astronoomiaprofessor alates 1619. aastast kuni oma surmani.
K: Milliseid matemaatilisi termineid leiutas Edmund Gunter?
V: Edmund Gunter leiutas mõisted kosinus ja kotangent.
