Edmund Gunter inglise matemaatik ja leiutaja Gunteri kett, kvadrant, skaala

Edmund Gunter (1581 - 10. detsember 1626) oli inglise vaimulik, matemaatik, geomeeter ja astronoom Walesi päritolu. Ta töötas praktiliste matemaatika- ja navigatsioonivahendite arendamisega, kombineerides teoreetilisi teadmisi ja käepäraseid mõõtmisvõtteid.

Teda mäletatakse kõige paremini tema praktiliste mõõtmisalaste leiutiste poolest. Nende hulka kuuluvad Gunteri kett, Gunteri kvadrant ja Gunteri skaala. 1620. aastal leiutas ta esimese eduka analoogseadme, mille ta töötas välja logaritmiliste tangentside arvutamiseks. Need leiutised on seotud tolleaegse Inglismaa peamiste praktiliste matemaatikahuvidega. Need olid meresõidu navigatsioon, maamõõtmine ja raamatupidamine.

Haridus ja amet

Gunterile õpetas matemaatikat Henry Briggs. Temast sai Greshami astronoomiaprofessor 1619. aastast kuni oma surmani. Gunter oli aktiivne teaduse populariseerija ja koostas praktilisi tabeleid ning juhendeid, mis aitasid mere- ning maakasutajatel oma igapäevatöös kiiremini ja täpsemalt arvutada.

Peamised leiutised ja tööriistad

Gunteri kett (Gunter's chain) – standardiseeritud mõõteriist maamõõtmiseks. Traditsiooniliselt koosneb kett 66 jalast ja 100 lingist, mis tegi pindala arvutamise ning maatükkide mõõtmise lihtsaks ja ühtlaseks praktikas.
Gunteri kvadrant – lihtne seade päikese ja tähtede kõrguste mõõtmiseks ning aja määramiseks, mida kasutati laialdaselt navigatsioonis ja astronoomias.
Gunteri skaala (Gunter's scale või Gunter's rule) – umbes kahe jalaga puidust või metallist joonlaud, mis kandis logaritmilisi ja trigonomeetrilisi skaalasid. Seda kasutati koos jagajate (dividers) abil korrutamiseks, jagamiseks ja trigonomeetriliste väärtuste leidmiseks ning seda võib pidada üheks esimeseks praktiliseks eelslaidireegliks (slide rule) ja tööriistaks logaritmidega arvutamisel.

Teaduslik panus

Gunter oli oluline vahendaja Napieri ja Briggsi logaritmide levikus praktiliste tööriistade kaudu. Ta koostas ja avaldas trigonometrilisi ja logaritmilisi tabeleid ning andis juhiseid nende kasutamiseks merendus- ja maamõõdutöödes. Gunter kasutas ja populariseeris mõisteid ning terminoloogiat, mis aitasid standardiseerida trigonometrilisi arvutusi: Gunter kirjutas ka terminitest kosinus ja kotangent, ning tema tabelid ja instrumendid tegid keerukamad arvutused kättesaadavamaks tavakasutajale.

Pärand

Gunteri leiutised mõjutasid oluliselt navigatsiooni, maamõõtmist ja inseneritööd järgnevate sajandite jooksul. Tema skaala oli otsene eellane slaidireeglile ning Gunteri kett jäi paljudes riikides ametlikuks mõõteseadmeks kuni modernsema varustuse ja mõõtmisstandardite tekkimiseni. Gunteri praktiline lähenemine teooriale näitas, kuidas matemaatika saab otseselt toetada igapäevaseid kutsepraktikaid, ning tema tööd aitasid kaasa täpsemate ja kiiremate arvestusviiside levikule.

Edmund Gunter suri 10. detsembril 1626. aastal, jättes maha pärandi instrumendid, tabelid ja meetodid, mida kasutati laialdaselt veel mitu sajandit.

Gunteri skaala

Gunteri skaala (meremehed nimetavad seda "Gunteriks") on suur tasapinnaline skaala, mis on tavaliselt 2 jalga pikk ja umbes 1,5 tolli lai ning millele on graveeritud erinevad numbrite read. Selle skaala abil lahendatakse navigatsiooni, trigonomeetria jne küsimusi kompassi abil.

Lükandarv leiutati umbes 1620-1630, vahetult pärast seda, kui John Napier avaldas logaritmi mõiste. Gunter töötas 1620. aastal välja oma arvutusvahendi, millel oli üks logaritmiline skaala. Täiendavate mõõtmisvahenditega sai seda kasutada korrutamiseks ja jagamiseks. Umbes 1622. aastal kombineeris William Oughtred Cambridge'is kaks Gunteri käepäraste arvutusreeglit, et luua seade, mis on tänapäevane liugreegel.

William Oughtred (1575-1660), joonlaua leiutaja, kasutas Gunteri skaalat lähtepunktina.

Gunteri kett

Gunteri kett oli maamõõtmisel levinud kuni tänapäevani. See on 22 meetrit pikk ja jaguneb 100 lüliks. Selle kasulikkus tuleneb selle kümnendjaotusest ja asjaolust, et 10 ruudukest moodustab ühe aakri. See on kokkuvolditav ja seda kannab maamõõtja.

Gunteri kvadrant

Tema 1623. aasta kvadranti kasutati aja määramiseks, päeva pikkuse leidmiseks, päikese tõusu ja loojangu, kuupäeva ja meridiaani määramiseks. Ta kasutas kvadrandi skaalasid ja kõverusi ning nendega seotud tabeleid. Gunteri kvadrant oli üsna lihtne ja seda kasutati laialdaselt 17. ja 18. sajandil. Seda instrumenti kasutati kellaaja, päikese asimuudi ja muude üldlevinud maakera probleemide leidmiseks ning ka objekti kõrguse määramiseks kraadides. Neid asju on vaja laevadel pikkadel reisidel ja pikkadel ülemaalistel ekskursioonidel.

Vastuolud

Nagu tema Cambridge'i kaasaegne Isaac Newton, õpetas ka Oughtred oma ideid oma õpilastele eraviisiliselt. Samuti nagu Newton, sattus ta vaidlusse prioriteetsuse üle (kes leiutas mida ja millal). Selles osales ka tema kunagine õpilane Richard Delamain. Oughtredi ideed avalikustati alles tema õpilase William Forsteri väljaannetes 1632. ja 1653. aastal.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Edmund Gunter?

V: Edmund Gunter oli Walesi päritolu inglise vaimulik, matemaatik, geomeeter ja astronoom.

K: Mille poolest on Edmund Gunter kõige tuntum?

V: Edmund Gunter on kõige paremini tuntud oma praktiliste mõõtmisalaste leiutiste, näiteks Gunteri keti, Gunteri kvadrandi ja Gunteri skaala poolest.

K: Mida leiutas Edmund Gunter 1620. aastal?

V: Edmund Gunter leiutas esimese eduka analoogseadme, mille ta töötas välja logaritmiliste tangentside arvutamiseks.

K: Millised olid tollase Inglismaa peamised praktilised matemaatikahuvid?

V: Inglismaa peamised praktilised matemaatikahuvid olid sel ajal meresõidu navigatsioon, maamõõtmine ja raamatupidamine.

K: Kes õpetas Edmund Gunterile matemaatikat?

V: Edmund Günterile õpetas matemaatikat Henry Briggs.

K: Mis oli Edmund Gunteri amet Greshami kolledžis?

V: Edmund Gunter oli Greshami astronoomiaprofessor alates 1619. aastast kuni oma surmani.

K: Milliseid matemaatilisi termineid leiutas Edmund Gunter?

V: Edmund Gunter leiutas mõisted kosinus ja kotangent.