Lennunduse keskkonnamõju: emissioonid, mürasaaste ja lahendused

Lennunduse emissioonide ja mürasaaste mõju kliimale ja lahendused: säästlikud kütused, tehnoloogiad ja poliitikad, mis vähendavad õhureostust ja lennuliikluse jalajälge.

Lennureisidel on suur mõju maailma keskkonnale, eriti atmosfäärile. Kiire globaliseerumise tõttu on lennuliiklus viimastel aastakümnetel kiiresti kasvanud ja moodustab ühe olulise osa inimtekkelistest heitkogustest ning kliimamuutuste mõjuritest.

Emissioonid ja nende mõju

Lennundus tekitab nii CO2 kui ka mitmeid mitte-CO2 mõjusid, mis koos kujundavad lennunduse kütuse- ja kliimajalajälje. Kõige olulisemad on:

• CO2 — lennukikütuse põlemisel tekkinud süsihappegaas; lennunduse osa maailmaselt CO2-heitest on ligikaudu 2–3% (sõltuvalt arvutuskäigust).
• Mitte-CO2 efektid — kõrgel tekkivad heitmed (NOx, veetilkade ja jääkristallide kujul) võivad moodustada kondentsrajad (contrails) ja soodustada kõrgpilvede tekkimist, mis suurendab radiatiivset jõudmist ja võib suurendada soojenemist; nende lõplik kliimamõju on suurema ebakindlusega, kuid olulise kaaluga.
• Õhukvaliteet — lennujaamade läheduses mõjutavad õhku tahked osakesed (PM), süsivesinikud ja NOx, mis võivad kahjustada inimeste tervist.

Mürasaaste ja selle tervisemõjud

Lennundusest tekkiv mürasaaste puudutab nii lennujaamade ümbrust kui ka lennukite läbisõiduteid. Mürast põhjustatud probleemid on:

• unehäired ja nähtavuse vähenemine;
• pikaaegne mõju südame-veresoonkonna tervisele ning suurenenud stressitase;
• õppe- ja kognitiivsete võimete langus lastel, kes elavad lennurada läbivate lennukite all.

Põhjused ja trendid

Lennukite saastatus on kasvanud koos reiside sageduse ja kaubaveo suurenemisega. Samas on lennukite tehnoloogiline tõhusus ajas paranenud — uued lennukimudelid ja mootorid tarbivad vähem kütust ühe lennutunni kohta — kuid kasu neutraliseerub osaliselt lennuliikluse üldise kasvuga. Tähtis on märkida, et lennu keskkonnamõju ühikupõhiselt (nt CO2 per reisija-kilomeeter) sõltub tugevalt lennuki täituvusest ja marsruudi otseühenduste olemasolust: täis lennukid ja otselennud on tavaliselt efektiivsemad kui mitme vahemaandumisega reisid.

Võimalikud lahendused ja leevendustegevused

Mitmed tehnoloogiad, operatiivsed meetmed, turupõhised lahendused ja poliitikameetmed aitavad lennunduse keskkonnamõju vähendada:

• Jätkusuutlikud lennukütused (SAF) — biopõhised, sünteetilised või elektriliselt toodetud kütused võivad vähendada elutsükli CO2-heiteid; väljakutseks on tootmiskogused, kulud ja vastavus sertifitseerimisnõuetele.
• Elektri- ja vesiniku-lennukid — sobivad eriti lühikestele ja keskpikkadele liinidele; elektri- ja hübriidlahendused on arenduses, aga massiline kasutuselevõtt nõuab akutehnoloogia ja infrastruktuuri arengut.
• Mootori- ja konfiguratsiooniarendus — uued aerodünaamilised lahendused ja kütusesäästlikumad mootorid vähendavad kütusekulu.
• Operatiivsed parandused — optimeeritud marsruudid, efektiivsed maandumis- ja tõusumenetlused (nt continuous descent approach), paremini koordineeritud lennujuhtimine ja vähendatud tühi lendamine.
• Turupõhised mehhanismid — süsinikuhinnastamine, heitkogustega kauplemine (ETS) ja CORSIA-sarnased programmid, mis loovad majandusliku stiimuli heitmete vähendamiseks.
• Airporti tase ja kogukonnameetmed — mürakoridoride ümberplaneerimine, plaatinstrumendid, ööajal piirangud, heliisolatsioon ja maaplaanide haldamine vähendavad kohalikke mõjusid.

Poliitika, planeerimine ja tarbijavalikud

Riiklikud ja rahvusvahelised poliitikad on vajalikud tehnoloogia ja infrastruktuuri kiireks üleminekuks. Valitsused saavad toetada R&D, nõuda kütuseblende, kehtestada keskkonnastandardeid ja toetada lennujaama mitigatsioonimeetmeid. Samal ajal saavad reisijad ise mõjutada nõudlust:

• valida rohkemate reisijatega täisistmete ja otselende (vähendab ühikuheiteid);
• piirata lühikestel vahemaadel lendu, kus on alternatiive (rong, buss);
• eelistada lennufirmasid ja pileteid, mis kasutavad SAF-i või pakuvad läbipaistvust heitkoguste kohta;
• kasutada süsinikukompensatsiooni ettevaatlikult — eelistada sertifitseeritud ja usaldusväärseid projekte ning pidada meeles, et kompensatsioon ei asenda heitmete vähendamist algallikal.

Väljakutsed ja tulevik

Lennunduse dekaboneerimine on keeruline: sõltub investeeringutest, globaalsest koostööst ning taristu- ja kütusemuudatustest. Kiireim mõju saavutatakse kombinatsiooniga parematest lennukitest, jätkusuutlikest kütustest, efektiivsemast lennujuhtimisest ning poliitilistest stiimulitest. Uuringud ja tehnoloogiad (nt vesiniklennukid, suured elektrilised planeerimised ja sünteetilised e-kütused) on lootustandvad, kuid laiapõhjaline kasutuselevõtt nõuab aega ja suurt investeeringut.

Praktilised soovitused kogukondadele ja reisijatele

• Kui elate lennujaama lähedal: uurige heliisolatsiooni meetmeid, toetage ööajal lennukeerulisi piiranguid ja osalege avalikul planeerimisel.
• Reisijana: planeerige vähem, valige otselennud, eelistage lennufirmasid, mis investeerivad SAF-i ja energiaefektiivsusesse, ning kasutage avalikku transporti lennujaama jõudmiseks.
• Toetage poliitikat, mis soodustab rohelisi investeeringuid ja rangemat aruandlust lennunduse heitkoguste kohta.

Kuigi lennundusel on oluline roll majanduses ja inimeste liikumises, on selge, et selle mõju keskkonnale ja tervisele nõuab teadlikke tehnilisi, poliitilisi ja käitumuslikke lahendusi. Koordineeritud tegevustega on võimalik vähendada nii CO2-emissioone kui ka kohalikku saastamist ja mürasaastet.

Üldsuse teadlikkus õhusõidukite keskkonnamõjust on viimastel aastatel kasvanud, kuid vajalik on veel suurem teavitustöö nii tarbijatele kui ka otsustajatele.

Küsimused ja vastused

K: Milline mõju on lennureisidel keskkonnale?

K: Miks on lennuliiklus suurenenud?

K: Millest tuleneb õhusõidukite reostus?

K: Kas lendamine on keskkonnasõbralikum kui väiksemate sõidukitega sõitmine?

K: Kas üldsuse teadlikkus lennukite mõjust keskkonnale on kõrge?

K: Mis on kliimamuutuste suurim põhjus?

K: Kuidas on lennukite õhusaaste aja jooksul muutunud?

Otsing