Finantsstabiilsuse Nõukogu (FSB): mis see on ja mida teeb?

Finantsstabiilsuse Nõukogu (FSB) selgitus: kes on, miks loodi, kuidas jälgib ja stabiliseerib ülemaailmset finantssüsteemi ning annab poliitikasoovitusi.

Finantsstabiilsuse Nõukogu (FSB) on finantssektori rahvusvaheline organisatsioon. See jälgib ülemaailmset finantssüsteemi ja annab soovitusi selle parandamiseks. See loodi 2009. aasta aprillis Londonis toimunud G20 tippkohtumisel. Tippkohtumise idee oli täiustada juba olemasolevat lahendust, finantsstabiilsuse foorumit (FSF).  Finantsstabiilsuse nõukogu on korraldatud ühinguna: Kõik G20 riigid, kõik FSFi osalejad ja Euroopa Komisjon on selle ühingu liikmed. Juhatuse tegevust juhib ja rahastab Rahvusvaheliste Arvelduste Pank Baselis, Šveitsis.

Ajalugu ja struktuur

FSB loodi peale 2007–2009 finantskriisi, et tugevdada rahvusvahelist finantssüsteemi ja parandada koordineeritust riikide vahel. See ei ole riikidevaheline lepinguline organisatsioon, vaid nõuandva ja koordineeriva iseloomuga organisatsioon, mille liikmeskond koosneb peamiselt G20 riikidest, teistest suurematest majandus- ja finantsasutustest ning rahvusvahelistest järelevalve- ja standardiorganisatsioonidest.

Eesmärgid

• Tuua esile süsteemsed riskid — jälgida, millised protsessid ja institutsioonid võivad ohustada finantssüsteemi terviklikkust.
• Arendada ja koordineerida poliitikaid, mis parandavad finantssüsteemi vastupanuvõimet (nt kapitali- ja likviidsusnõuded, resolutsioonimehhanismid).
• Jälgida ja hinnata reformide elluviimist riikide ja järelevalveasutuste poolt.
• Edendada rahvusvahelist koostööd standardite koostamisel ja kriiside ennetamisel.

Peamised tegevusvaldkonnad

• Makroprudentsiaalne järelevalve: FSB analüüsib laiemat süsteemiriski, sealhulgas süsteemselt olulisi panku ja finantssüsteemi riske, mis võivad tekkida majanduse tsüklitest.
• Pangandussüsteemi tugevdamine: töö nende standardite ja soovituste kallal, mis on arendatud koos teiste organitega (nt Baseli pangandusjärelevalve komitee) — hulka kuuluvad kapitali- ja likviidsusnõuded, resolutsiooniplaanid ja TLAC-tüüpi nõuded süsteemselt olulistele pankadele.
• Läbipaistvus ja turureformid: kandidaatide, näiteks OTC-tuletisinstrumentide reformide toetamine ning turureeglite ühtlustamine.
• Mitte-pangandusliku finantseerimise jälgimine: varjatud panganduse (shadow banking) ja mitte-pankade rolli jälgimine, sealhulgas nende panus finantssüsteemi riskidele.
• Uued riskid: finantstehnoloogia, krüptovarad, küberturvalisus ja kliimaga seotud finantsriskid — FSB koostab juhiseid ja analüüse nende teemade kohta.
• Elluviimise järelevalve: FSB hindab, kuidas riigid ja reguleerivad organid rakendavad rahvusvahelisi soovitusi ning avaldab aruandeid ja ülevaateid.

Kuidas FSB töötab?

• Struktuur: FSB-l on nõukogu koosseis ning sekretariaat, mis asub Rahvusvaheliste Arvelduste Pangas Baselis. Sekretariaat toetab nõukogu tehnilisi ja administratiivseid ülesandeid.
• Otsustamine: FSB annab soovitusi ja parimaid praktikaid; need ei ole siduvad seadused, kuid mõjutavad tugevalt riikide ja järelevalveasutuste poliitikaid. FSB teeb koostööd teiste standardite vormistajatega (näiteks BCBS, IOSCO, IMF).
• Arengud ja aruandlus: organisatsioon avaldab regulaarseid raportid, konsulteerimisdokumendid ja riikide rakenduse ülevaated, mille kaudu hoiab järjepidevat dialoogi liikmetega.

Olulised tulemused ja initsiatiivid

FSB on mänginud olulist rolli pärast 2008. aasta kriisi välja töötatud reformide koordineerimisel. Näidetena võib tuua:

• püsivate resolutsioonimehhanismide ja TLAC (Total Loss-Absorbing Capacity) põhimõtete propageerimine suuremate pankade puhul;
• shadow banking’u ja mitte-pangandusliku finantseerimise ülevaadete koostamine ning sihtmeetmete määratlemine;
• palgastruktuuri ja riskipõhiste soodustuste reformide toetamine, et vähendada käitumuslikke stiimuleid liigse riskivõtmise jaoks;
• erinevate finantsriske kajastavad aruanded, sh kliimaga seotud finantsriskide ja finantsstabiilsuse seoste analüüsid;
• koordineeritud lähenemised likviidsuse ja kapitali vastupanuvõime tugevdamiseks.

Mõju, piirangud ja kriitika

• Mõju: kuigi FSB soovitused ei ole juriidiliselt siduvad, mõjutavad need tugevalt riikide ja reguleerivate asutuste poliitikaid ning aitavad luua ühtlustatud rahvusvahelisi praktikaid.
• Pärssivad tegurid: soovituste elluviimine sõltub riikidest ja kohalikest regulatsioonidest — rakendamise tempo võib varieeruda.
• Kriitika: vahel on osutatud, et FSB demokraatlik kontroll ja aruandlus võivad olla piiratud (taotlejad leiavad, et otsustusprotsess võiks olla läbipaistvam), samuti on tõstetud esile vajadust laiemama geograafilise ja sidusrühmade esindatusega dialoogi järele.

Kelle jaoks on FSB oluline?

FSB töö mõjutab laialdaselt panku, finantseerimisasutusi, järelevalveorganeid ja valitsusi üle maailma. Selle aruanded ja juhised on olulised ka investoritele, finantsuuendajatele ja kõigile, kes jälgivad finantssüsteemi stabiilsust ja riskihaldust.

Kust saab rohkem teavet?

Süvendatud info, detailaruanded ja viimased analüüsid ilmuvad FSB ametlikel dokumentidel ja avaldatud raportites. Kuna sekretariaat tegutseb Baselisse kesksema koordineerimise raames, on seal ka administratiivne tugi ning regulaarsed aruanded rakenduse olekust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on finantsstabiilsuse nõukogu (FSB)?

K: Kes on selle ühingu liikmed?

K: Kus asub nõukogu?

K: Milline oli selle eelkäija?

K: Kes seda asutab ja rahastab?

K: Millal see asutati?

Otsing