Finke jõgi (Larapinta) – Kesk-Austraalia harva voolav jõgi ja rahvuspark
Finke jõgi on üks suurimaid ja tuntumaid jõgesid Kesk-Austraalias. See algab Põhja-Territooriumi MacDonnell Ranges'is, moodustudes kohtades, kus Davenport ja Ormiston Creek ühinevad, Glen Heleni lähedal põhja pool. Finke'i jõgi voolab umbes 600 km kaugusele Simpsoni kõrbe lääneservani Lõuna-Austraalia põhjaosas. Tavaliselt on jõgi harva voolav ehk ephemere vooluga – enamiku aastast on tema säng kuiva perioodi lõikes maapinna sisse lõigatud ja veevool puudub või piirdub soontes paiknevate järvede ja basseinidega. Harvaesinevate üleujutuste ajal võib ta muutuda jõuliseks vooluks; suure üleujutuse korral võib Finke'i jõe vesi jõuda Macumba jõkke ja sealt edasi Eyre'i järve, kokku ulatudes umbes 750 km pikkusele teekonnale. Suuremad lisajõed on Ellery Creek ning Palmeri ja Hugh'i jõgi. Finke'i jõgi voolab läbi West MacDonnelli ja Finke Gorge'i rahvuspargi.
Hüdroloogia ja käitumine
Finke jõgi on tüüpiline kesk-australia ephemere jõgi: voolab peamiselt pärast intensiivseid vihmasid, mis on sageli seotud suviste müristajate või laiemate sademetsüklitega. Pikematel perioodidel hoiavad vett pesad ja sood, mis on elupaigaks nii taimedele kui ka loomadele. Suurtest üleujutustest kujunevad harva, kuid neid esineb piisavalt, et ühendada lõpuni jõgikond Macumba ja Eyre'i järve suudmealadeni.
Geoloogiline tähendus ja vanus
Finke jõgi ja tema uuristatud kanjonid on geoloogiliselt olulised: paljud teadlased peavad Finke'i jõesüsteemi üheks vanimaks maailmas, sest jõe sügavad, tihti silmuseid moodustavad kurvid näivad vanemad kui ümbritsevad MacDonnell'i kivimid ja maastiku tõusud. See tähendab, et jõe suund ja osad voolusüsteemist on säilinud väga pika ajavahemiku vältel, andes olulist infot Mandri geoloogilise arengu kohta.
Loodus ja elustik
- Finke orus ja selle lähedal asuvates rahvusparkides kasvab nii kuivamaa taimestik kui ka liigniiskeid paiku eelistavad liigid.
- Finke Gorge National Parki tuntum paik on Palm Valley, kus kasvab eriskummaline ja ohustatud punane palm (Livistona mariae) — ümbrusega võrreldes reliktne liigirühm.
- Veehoidlad ja sood on olulised linnu-, kahepaiksete ja putukate elupaigad ning varjupaigaks väiksematele imetajatele ja kiskjatele kuival ajal.
Kultuuriline ja ajalooline tähtsus
Põlisrahvad kutsuvad Finke'i jõe Põhja-Territooriumi osades Larapinta. Jõel ja selle kallastel on tugevad kultuurilised sidemed kohalike põlisrahvaste traditsioonide, legendide ja laulu- ning teekondadega. Larapinta nimi on levinud ka tänapäevases maastikus: Larapinta Drive on Alice Springsist lääne suunas kulgev tee ning Larapinta matkarada (Larapinta Trail) on tuntud pika ja mitmekesise maastikuga matkateekond, mis läbib osa Finke ümbritsevast piirkonnast.
Rahvuspargid ja vaba aja veetmine
Finke'i jõe vahetus läheduses asuvad rahvuspargid, nagu West MacDonnell ja Finke Gorge National Park, pakuvad vaatamisväärsusi ja vaba aja tegevusi:
- matkarajad (sealhulgas osa kuulsast Larapinta Trailist),
- 4WD-rajad ja maastikureisid,
- linnuvaatlus, fotograafia ja loodushariduslikud ekskursioonid,
- Palm Valley külastus, kus tutvutakse unikaalse palmipuude ja iidsete kaljude maastikuga.
Kaitse ja ohud
Kuigi osa jõeorgudest asub kaitsealade sees, seisavad piirkonna ökosüsteemid silmitsi mitmete ohuteguritega:
- muutuv kliima ja sademete mustrite ebakindlus, mis mõjutab voolavust ja veevarusid;
- invasioonitaimed ja kiskjad, mis võivad muuta kohalikku taimestikku ja loomastikku;
- inimtegevusest tulenev surve — näiteks liigne külastus, ehitustegevus või halb juhitud neljarattaveo marsruutide kasutus;
- reostuse ja veerežiimi muutuste riskid kaugemaastikudes, mis võivad mõjutada allavoolu basseinide tervist.
Seetõttu rõhutavad kaitse- ja kogukonnaalgatused vajadust säästvale külastusele ja koostööle kohalike põlisrahvastega, et säilitada nii looduskeskkonda kui ka kultuuripärandit.
Nimetuse päritolu ja ajalugu
Finke'i jõe nimetas John McDouall Stuart 1860. aastal Adelaide'i mees William Finke'i järgi, kes oli üks neist, kes maksis osa tema ekspeditsioonide kuludest. Põhja-Territooriumi osades on jõe põlisrahvaste nimi Larapinta, mida kasutatakse tänapäeval laialdaselt nii maastikuobjektide kui ka matkateede nimetustes.
Finke'i jõgi on nii loodus- kui ka kultuuriajalooliselt väärtuslik objekt Kesk-Austraalias: tema harvaesinev vool, arhailised jõeorud ja põlisrahvaste sidemed muudavad ta oluliseks uurimis-, kaitse- ja külastuspiirkonnaks.


Eyre'i järve vesikonna kaart, millel on kujutatud Finke'i jõgi


Finke jõgi pärast vihma, Põhja-Territoorium


Finke jõgi
Finke jõe vanus
Finke jõge on kutsutud "maailma vanimaks jõeks", eriti reisikorraldajate poolt ning populaarsetes raamatutes ja brošüürides. Sellistes kohtades nagu James Range voolab Finke läbi sügavalt sisselõigatud lookuste (vt Google Mapsi pilti). Kuna meandrid kujunevad ainult tasandikel, peab jõgi olema tekkinud enne, kui mäeahelikud ülespoole lükkusid. See juhtus mägede tekkimise käigus, mida tuntakse Alice Springsi orogeeniana ja mis toimus 400-300 miljonit aastat tagasi, devoni ja karboniperioodi vahel. Mõned jõejooksu osad pidid olema juba sel ajal olemas. Jõe lõunapoolsed osad peavad olema palju nooremad, sest piirkonnad, kus Finke praegu Põhja-Territooriumi lõunaserva lähedal ja kaugemal lõunas voolab, olid mesosoikumi ajal mere all, mis oli osa suurest artesia basseinist.
Finke jõe vanus ei ole ainulaadne. Kesk-Austraalias on ka teisi suuri mägede poolt tekitatud jõesüsteeme, sealhulgas Toddi ja Hale'i jõed, kus mäed on tekkinud samal ajal. Nii Austraalias kui ka teistel mandritel on teisi MacDonnelli mäestikualasid, mis on MacDonnelli mäestikuga võrdse või suurema vanusega. Nende piirkondade jõed võivad olla välja kasvanud Finke'i jõgedega sama vanadest või vanematest esivanemate jõgedest.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Finke jõgi?
V: Finke'i jõgi on üks suurimaid jõgesid Kesk-Austraalias, mis algab Põhja-Territooriumi MacDonnelli mäestikus.
K: Kus on Finke'i jõgi tekkinud?
V: Finke'i jõgi moodustub seal, kus Davenport ja Ormiston Creek ühinevad, Glen Helenist põhja pool.
K: Kui pikk on Finke'i jõgi?
V: Finke'i jõgi voolab umbes 600 km kaugusel Simpsoni kõrbe lääneservas Lõuna-Austraalia põhjaosas.
K: Mis juhtub Finke'i jõe harvaesinevate üleujutuste ajal?
V: Harvaesinevate üleujutuste ajal võib Finke'i jõgi muutuda tormijooksuks.
K: Kui suur on Finke'i jõe ja Eyre'i järve vaheline kaugus suure üleujutuse ajal?
V: Suure üleujutuse ajal võib vesi Finke jõest voolata Macumba jõkke ja seejärel Eyre'i järve, mis on kokku umbes 750 km pikkune vahemaa.
K: Millised on Finke'i jõe peamised lisajõed?
V: Finke'i jõe peamised lisajõed on Ellery Creek ning Palmeri ja Hugh'i jõgi.
K: Kes ja kelle järgi nimetas Finke jõe?
V: Finke'i jõe nimetas John McDouall Stuart 1860. aastal William Finke'i, Adelaide'i mehe järgi, kes oli üks neist, kes maksis osa tema ekspeditsioonide kuludest.