Pakistani välissuhted: ajalugu, konfliktid ja rahvusvaheline roll

Pakistan on rahvaarvult suuruselt teine moslemiriik (Indoneesia järel). Pakistan on ainus moslemiriik, kellel on teadaolevalt tuumarelvad. Pakistan on ka Islami Konverentsi Organisatsiooni (OIC) oluline liige.

Pakistan on ÜRO aktiivne liige. Pakistani välissuhetega oli probleeme. Pakistani suhted oma naabri Indiaga ei ole head. Mõlemad riigid on võidelnud Kashmiri vaidlusaluse territooriumi pärast, mille pärast nad on pidanud kaks sõda. Samuti on Pakistanil olnud keerulised suhted naabrite Afganistani ja Iraaniga. Pakistanil on olnud pikad ja head suhted Hiinaga. Pakistanil on huvi Pärsia lahe vastu ja tal on ulatuslikud kahepoolsed suhted Ameerika Ühendriikide ja teiste lääneriikidega.

Pakistan ei usaldanud Nõukogude Liitu suurema osa külma sõja ajast. Seetõttu olid Pakistanil tugevad suhted nii Ameerika Ühendriikide kui ka Hiina Rahvavabariigiga.

Pakistan oli Ameerika Ühendriikide toetatud CENTO ja SEATO sõjaliste liitude liige. Pakistani liit Ameerika Ühendriikidega oli eriti tihe pärast seda, kui Nõukogude Liit tungis naaberriiki Afganistani. 1964. aastal sõlmis Pakistan Türgi ja Iraaniga piirkondliku arengukoostöö pakti (RCD), kui kõik kolm riiki olid USAga tihedalt seotud ja Nõukogude Liidu naabritena ettevaatlikud Nõukogude ekspansionismi suhtes. Tänaseni on Pakistanil Türgiga tihedad suhted. RCD lakkas pärast Iraani revolutsiooni ning Pakistani-Türgi algatus viis 1985. aastal Majanduskoostöö Organisatsiooni (ECO) asutamiseni. Mitme aasta jooksul olid Pakistani suhted India Vabariigiga järk-järgult paranenud, mis avas Pakistani välispoliitikat ka muudele kui julgeolekuküsimustele.

Ajalooline taust ja peamised konfliktid

Pakistan loodi 1947. aastal Briti India jagunemise järel. Alates iseseisvumisest on üks riigi keskseid välispoliitilisi probleeme olnud Kashmir, mis on viinud mitmele relvakonfliktile. Peamised sõjalised kokkupõrked India ja Pakistani vahel hõlmavad:

• 1947–1948 – esimene Kashmirile suunatud konflikt iseseisvuse järgsel perioodil;
• 1965 – kahepoolne sõjategevus Kashmiris ja teistes piiriülestes piirkondades;
• 1971 – sõda India vastu, mis lõppes Ida-Pakistani lahkumise ja Bangladesh'i iseseisvumisega;
• 1999 – Kargili konflikt, mis puhkes kontrollimisel olnud aladel Kashmiris.

1998. aastal viis Pakistan läbi tuumakatsetused, reageerides India katsetele samal aastal. Sellest ajast alates on tuumarelvaomanikuna Pakistanil strateegiline roll regiooni julgeolekusüsteemis ning see on tugevalt mõjutanud nii India–Pakistani vastandumist kui ka rahvusvahelisi lähenemisi Lõuna-Aasiale.

Relvastus, julgeolek ja terrorism

Viimastel aastakümnetel on välispoliitikat oluliselt mõjutanud Afganistanis toimunud sündmused: Nõukogude invasioon 1979, Talibani tõus ja 2001. aasta järgne USA juhitud operatsioon. Pärast 11. septembrit 2001 tegi Pakistan Ameerika Ühendriikidega pingelisi koostööleppimisi, osaledes Talibanivastases võitluses ja lubades liitlaste ligipääsu oma territooriumile. Samas on relvastatud rühmitused ja äärmuslus tekitanud Pakistanis sisemisi julgeolekuprobleeme — sealhulgas Tehreek-e-Taliban Pakistan (TTP), Islamiriigiga seotud üksused ja teised ekstremistlikud gruppid. USA droonirünnakud, piiriülene terrorism ja salajased operatsioonid nagu Osama bin Ladeni varjupaikade otsimine on mõjutanud rahvusvahelisi suhteid ja avalikku arvamust.

Suhted naabritega ja piirkondlikud huvid

Pakistanil on keerulised suhted peamiste naabritega:

• India — pikaajaline rivaalitsemine Kashmiriga, diplomaatilised kõikumised ja vahelised sõjalised kriisid;
• Afganistan — lahknevad julgeolekuhuvid, Talibani mõju, pagulaspoliitika ja piiriülene terrorism on pikaajalised pingekolletid;
• Iraan — kaubandus- ja energiahuvid, kuid ka sektaarsed ja geopoliitilised erimeelsused, eriti Pakistani pehmem positsioon Saudi Araabia suhtes;
• Hiina — strateegiline partnerlus, mis hõlmab sõjalist koostööd, investeeringuid ja suur projekti China–Pakistan Economic Corridor (CPEC), mis on osa Hiina Belt and Road algatusest.

Suhted suurriikidega

Ameerika Ühendriigid: külma sõja ja Afganistani sündmused tugevdasid USA–Pakistan koostööd, ent suhe on olnud kõikuva iseloomuga, mõjutatud spionaažikahtlustest, Afganistanis koostöö jaotusest ning toetuse/abistamise küsimustest. Pärast 2001. aastat olid suhted tihedad, kuid on kogenud suuri pingeid, näiteks pärast Akrami drooniprogrammi ja Osama bin Ladeni tapmiskampaania Pakistanis.

Hiina: Pakistanile on Hiina olnud usaldusväärne strateegiline liitlane. Hiina on pakkunud relvastust, investeeringuid ning poliitilist toetust Pakistani positsioonidele rahvusvaheliselt. CPEC on üks viimaste aastate tähtsamaid majandus- ja infrastruktuuriarenguid, mis tugevdab kahe riigi vahelist sidet.

Venemaa / Nõukogude pärand: Pakistan ei usaldanud Nõukogude Liitu külma sõja ajal, kuid viimastel aastatel on toimunud kontakte ja koostööd Venemaaga, sh energia- ja relvakaubandus ning diplomaatilised suhted on aegamisi paranenud.

Rahvusvaheline roll ja koostöö

Pakistan on aktiivne rahvusvahelistes organisatsioonides — ÜRO, OIC jt. Riik on olnud oluline ÜRO rahuvalvemissioonide panustaja, saates välja märkimisväärse arvu sõjaväelasi ja politseinikke rahuvalvetegevusteks. Samuti püüab Pakistan vahendada islami maailma küsimustes ning osaleb OIC raames mitmetes poliitilistes initsiatiivides, näiteks Palestiina toetuses.

Majandus- ja arengukoostöö

Välissuhted hõlmavad ka majandusdiplomaatia ja tööjõuväljapääsu küsimusi: Pakistani majandus sõltub märkimisväärselt välisabist, välismaistest investeeringutest ja pagulaste saatmisest tööle Pärsia lahe riikidesse. Saudi Araabia, AÜE ja teised Lähis-Ida riigid on olnud olulised finants- ja diplomaatilised partnerid. CPEC ja Hiina investeeringud on andnud uusi arenguvõimalusi, kuid kaasnevad ka sotsiaalsed ja poliitilised pinged seoses võlgnevuse ja lokaalsete huvidega.

Sisepoliitika ja inimõigused kui välissuhtluse faktor

Pakistanis on sisepoliitilised pinged — terrorism, piirkondlikud separatismiliikumised (nt Balochistanis), sektaarne vägivald ja poliitiline ebastabiilsus — mis mõjutavad välispoliitikat ja rahvusvahelisi suhteid. Inimõiguste ja demokraatlike normide teemad on sageli rahvusvahelise tähelepanu all ning mõjutavad abi- ja investeerimisotsuseid.

Kokkuvõte

Pakistan on regionaalselt mõjukas riik, kelle välissuhted kujunevad ajalooliste vaidluste, strateegiliste liitude ja tänapäevaste majandus- ning julgeolekuhuvide kokkupuutepunktis. Riigi tähtsust suurendab tuumarelvaomaniku staatus, suur rahvusvaheline diaspora, suur panus ÜRO rahuoperatsioonidesse ning tihe partnerlus Hiinaga. Samas on pidevad vaidlused India ja Afganistaniga, sisejulgeoleku väljakutsed ning geopoliitilised pinged need, mis määratlevad Pakistani rolli rahvusvahelisel areenil ka lähiaastatel.

Küsimused ja vastused

K: Kui suur on Pakistani rahvaarv?

K: Kas Pakistanil on tuumarelvi?

K: Millise organisatsiooni liige on Pakistan?

K: Millised on tema välissuhete probleemid?

K: Kellega on Pakistanil tugevad sidemed?

K: Kuidas RCD kaotas kehtivuse?

K: Milline algatus viis ECO asutamiseni?

Otsing