Hereward Wake elulugu ja legendid anglosaksi vabadusvõitlejast
Hereward Wake oli anglosaksi aadlik, keda legend ja mõningad ajaloolised allikad kujutavad kui William Vallutaja vastu võidelnud vabadusvõitlejat. Tema baasiks oli Ely saar Ida-Inglismaal. Legendi kohaselt rändas ta ringi Fensis, mis hõlmas Põhja-Cambridgeshire'i, Lõuna-Lincolnshire'i ja Lääne-Norfolki, juhtides rahva vastuseisu William Vallutajale.
Varane elu ja pagendus
Herewardi varasest elust on vähe täpseid andmeid. Traditsioonide järgi pagendati ta Inglismaalt Edward Konfessori ajal umbes 1060. aasta paiku, kui ta oli teismeline — allikad annavad erinevaid vanusi, tavaliselt 14–18 aastat. Mõned versioonid märgivad, et pagendamise põhjuseks võis olla perekondlik tüli või Herewardi tülitsuslik loomus; teised väidavad, et pagendus oli seotud poliitiliste pingetega tol ajal.
Tagasitulek ja vastupanu Normannidele
Normannide vallutuse (1066) järel tõusid Inglismaal kohaliku eliidi ja talupoegade pahameel. Hereward naasis Inglismaale ja liitus relvaga suunatud vastupanuga, mis keskendus eriti (Ely) saarele — maastik tegi sellest kaitsva tugipunkti. Tema nimetus vabadusvõitlejana põhineb osaliselt 12. sajandil tekkinud jutustustel, mis kirjeldavad röövretki, röövimisi ja rünnakuid normannide vastu, sealhulgas rünnakuid mõnede kloostrite ja aadlike vastu.
Ely saar ja Fenlandi vastuhakk
Ely ja ümbritsev Fens olid looduslikult raskesti ligipääsetavad ja sobisid mässuliste baasiks. Siin kujunesid grupid, kes kasutasid soiseid radu ja kanalitega võrku, et varjuda ja korraldada röövretki. Allikad kirjeldavad, et Herewardi ja tema kaaslaste tegevus hõlmas nii vägivallaakte kui ka oskust kasutada maastikku oma huvides.
Allikad, legendid ja ajalooline kriitika
- Peamised allikad: Historia ja legendaariumi tekid, näiteks Liber Eliensis (Ely kloostri kronika) ning hilisemad jutustused nagu Gesta Herewardi, on peamised allikad Herewardi kohta. Need allikad on kirjutatud aastakümneid või sajandeid pärast sündmusi ja sisaldavad nii ajaloolisi faktitükke kui ka kangelasromantikat.
- Legend vs. fakt: Paljud kuulsad lood Herewardi ümber — tema erakordsed sõjalised saavutused, salapärane saatuse lõpp või tugev õiglustunne — pärinevad hilisematest romaansetest ja rahvajutustustest. Ajaloolased eraldavad sageli kindlad sündmused (näiteks Ely mäss 1070–1071 ümber) hilisematest fantaasiakihistustest.
- Võimalik lõpp: Traditsioonid erinevad: ühes versioonis tappis Hereward Normannide vastu võideldes või suri lahingus, teises sai ta Williamilt andeks ja pidi pagendust kandma mandril (mõned legendid viitavad Flandriale). Täpset ja üheselt tõestatud lõppu ei ole.
Pärand
Hereward Wake on Inglismaa rahvuseepose osake — tema nimi on jäänud rahvajuttudesse, kirjandusse ja kohalikku mällu kui sümbol kohalikust vastupanust normannide vallutusele. Kuigi ajalooline alus on osaliselt ebaselge, on tema lugu tähtis just selle kaudu, kuidas see peegeldab 11. sajandi pingeid ja hilisemat inglise mälu vallutuse ajastust.
Alates 19. sajandist on Herewardi teemat kasutatud ka romantilistes ja patriarhilistes kirjutistes, kus ta sünnib kangelasena — see on aidanud säilitada ja kujundada tema legendi kuni tänapäevani.
Normannide rünnak Ely saarel
Ei ole täpselt teada, millal järgmine sündmus toimus, kuid arvatakse, et see toimus umbes 1069 ja 1070. aastal. Pärast pagendamist pöördus Hereward tagasi oma perekonna koju, kus ta avastas, et normannid olid tema venna mõrvanud ja tema pea ukse kohale asetanud. Hereward otsis kättemaksu ja mõrvas hulga normannide ning pani nende pead oma venna pea asemele. Seejärel põgenes Hereward Fens'ile, kus teda kaitses abt Thurstan.
Umbes 1070. aasta kevadel vallutasid Hereward Wake ja Taani kuningas Sweyn Ely saare. Hereward tegi saarest oma mässu tugipunkti normannide vastu.
1070. aasta juunis ründas Hereward Peterborough'i kloostrit, et trotsida normannide vastu. Ta teatas, et ta võtab kloostri aarded normannide eest hoiule. Mõnes allikas väidetakse, et tema onu oli kloostri abt ja Hereward veenis oma onu teda tapma.
Esmased allikad
Herewardi elu kohta on olemas mitu esmast allikat. Nende täpsust on raske hinnata. Need on Peterborough' kloostris kirjutatud anglosaksi kroonika versioon (E-käsikiri ehk Peterborough' kroonika), Domesday Book (DB), Liber Eliensis (Ely' raamat) ja palju üksikasjalikumalt Gesta Herewardi (Gesta).
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Hereward Wake?
V: Hereward the Wake oli anglosaksi aadlik, kes seisis William Vallutaja vastu.
K: Kus asus Hereward the Wake'i baas?
V: Hereward the Wake'i baas oli Ely saarel Ida-Inglismaal.
K: Milline on legend Hereward the Wake'i kohta?
V: Legendi kohaselt rändas Hereward the Wake Fensis, mis hõlmas Põhja-Cambridgeshire'i, Lõuna-Lincolnshire'i ja Lääne-Norfolki, juhtides rahva vastuseisu William Vallutajale.
K: Miks pagendati Hereward Wake Inglismaalt?
V: Hereward Wake pagendati Inglismaalt Edward Tunnistaja poolt umbes 1060. aasta paiku, kuigi täpne kuupäev on teadmata. Mõned allikad viitavad sellele, et pagendamist taotles tema enda isa, kuna ta oli tülika.
Küsimus: Mis vanuses oli Hereward Wake, kui ta Inglismaalt pagendati?
V: Hereward Wake oli umbes 14 või 18-aastane, kui Edward Konfessor ta Inglismaalt pagendas.
K: Kus Hereward Wake juhtis rahva vastuseisu William Vallutaja vastu?
V: Hereward Wake juhtis rahva vastuseisu William Vallutaja vastu Fensis, mis hõlmas Põhja-Cambridgeshire'i, Lõuna-Lincolnshire'i ja Lääne-Norfolki.
K: Mida tegi Hereward Wake, et William Vallutajale vastu seista?
V: Hereward the Wake seisis William Vallutaja vastu, kui ta juhtis rahva vastuseisu Fensis.
