Hereward Wake oli anglosaksi aadlik, keda legend ja mõningad ajaloolised allikad kujutavad kui William Vallutaja vastu võidelnud vabadusvõitlejat. Tema baasiks oli Ely saar Ida-Inglismaal. Legendi kohaselt rändas ta ringi Fensis, mis hõlmas Põhja-Cambridgeshire'i, Lõuna-Lincolnshire'i ja Lääne-Norfolki, juhtides rahva vastuseisu William Vallutajale.

Varane elu ja pagendus

Herewardi varasest elust on vähe täpseid andmeid. Traditsioonide järgi pagendati ta Inglismaalt Edward Konfessori ajal umbes 1060. aasta paiku, kui ta oli teismeline — allikad annavad erinevaid vanusi, tavaliselt 14–18 aastat. Mõned versioonid märgivad, et pagendamise põhjuseks võis olla perekondlik tüli või Herewardi tülitsuslik loomus; teised väidavad, et pagendus oli seotud poliitiliste pingetega tol ajal.

Tagasitulek ja vastupanu Normannidele

Normannide vallutuse (1066) järel tõusid Inglismaal kohaliku eliidi ja talupoegade pahameel. Hereward naasis Inglismaale ja liitus relvaga suunatud vastupanuga, mis keskendus eriti (Ely) saarele — maastik tegi sellest kaitsva tugipunkti. Tema nimetus vabadusvõitlejana põhineb osaliselt 12. sajandil tekkinud jutustustel, mis kirjeldavad röövretki, röövimisi ja rünnakuid normannide vastu, sealhulgas rünnakuid mõnede kloostrite ja aadlike vastu.

Ely saar ja Fenlandi vastuhakk

Ely ja ümbritsev Fens olid looduslikult raskesti ligipääsetavad ja sobisid mässuliste baasiks. Siin kujunesid grupid, kes kasutasid soiseid radu ja kanalitega võrku, et varjuda ja korraldada röövretki. Allikad kirjeldavad, et Herewardi ja tema kaaslaste tegevus hõlmas nii vägivallaakte kui ka oskust kasutada maastikku oma huvides.

Allikad, legendid ja ajalooline kriitika

  • Peamised allikad: Historia ja legendaariumi tekid, näiteks Liber Eliensis (Ely kloostri kronika) ning hilisemad jutustused nagu Gesta Herewardi, on peamised allikad Herewardi kohta. Need allikad on kirjutatud aastakümneid või sajandeid pärast sündmusi ja sisaldavad nii ajaloolisi faktitükke kui ka kangelasromantikat.
  • Legend vs. fakt: Paljud kuulsad lood Herewardi ümber — tema erakordsed sõjalised saavutused, salapärane saatuse lõpp või tugev õiglustunne — pärinevad hilisematest romaansetest ja rahvajutustustest. Ajaloolased eraldavad sageli kindlad sündmused (näiteks Ely mäss 1070–1071 ümber) hilisematest fantaasiakihistustest.
  • Võimalik lõpp: Traditsioonid erinevad: ühes versioonis tappis Hereward Normannide vastu võideldes või suri lahingus, teises sai ta Williamilt andeks ja pidi pagendust kandma mandril (mõned legendid viitavad Flandriale). Täpset ja üheselt tõestatud lõppu ei ole.

Pärand

Hereward Wake on Inglismaa rahvuseepose osake — tema nimi on jäänud rahvajuttudesse, kirjandusse ja kohalikku mällu kui sümbol kohalikust vastupanust normannide vallutusele. Kuigi ajalooline alus on osaliselt ebaselge, on tema lugu tähtis just selle kaudu, kuidas see peegeldab 11. sajandi pingeid ja hilisemat inglise mälu vallutuse ajastust.

Alates 19. sajandist on Herewardi teemat kasutatud ka romantilistes ja patriarhilistes kirjutistes, kus ta sünnib kangelasena — see on aidanud säilitada ja kujundada tema legendi kuni tänapäevani.