Hijra (araabia هجرة, huraaje transliteratsioonidena sageli hijrah, hejira või hegira) on araabiakeelne sõna, mis tähendab rännet või väljarännet. Termil on mitu ajaloolist ja kultuurilist tähendust, millest olulisemad on järgmised:

Islami kontekst ja ajalooline Hijra

  • Hijra (islam) — Muhamedi ja tema järgijate väljaränne Mekast Mediinasse 622. aastal. See sündmus on islami ajaloo keskne pöördepunkt: Muhamed leidis Mediinasse (tollal Yathrib) kolides poliitilise ja kogukondliku kaitse ning sündmuse kuupäev tähistab islami kalendri algust (1 AH, anno hegirae). Hijra tekitas uue kogukonna (umma) ja muutis islami iseloomu – religioossest liikumisest sai ka poliitiline ning sotsiaalne üksus.
  • Varasemad ja seotud ränded — enne 622. aastat toimus mitu olulist liikumist:
    • Ränne Abessiiniasse (Etiopiasse) umbes 615. aastal, kui osa Muhamedi järgijaist otsisid varjupaika kristliku Abessiinia kuninga (Negus) juures.
    • Mekkalaste poolt Hašimiidi ja Muhamedi vastane boikott (umbes 617–619), mille tõttu paljud islami varajased järgijad kannatasid nälga ja tagakiusamist.
    • Mekast Mediinasse (Yathrib) tehtud lõplik ränne 622. aastal, mida tavapäraselt nimetatakse pelgalt "Hijra".
  • Hijri aasta — Hijra sündmus määrab islami kuukuupäeviku (Hijri-kalender, 12-kuuline kuu-põhine luniarkalender) alguse. Islami kalender on kuu-põhine ja jääb gregoriaani kalendrist iga aasta ~11 päeva võrra maha, seega libisevad islami pühad mööda päevi ja aastaid.

Hijra kui kultuuriline ja sotsiaalne mõiste

  • Hijra (Lõuna-Aasia) — Lõuna-Aasia kontekstis viitab "hijra" (tuntud ka kui hijra/khwaja sira/third gender kogukond) traditsioonilisele kolmanda soo või muundunud soolise identiteediga inimeste kogukonnale Bangladeshis, Indias ja Pakistanis. Neid inimesi seostatakse sageli hormoonravi ja/või sotsiaalse rolli muutmisega, neil on oma kultuurilised tavad, rituaalid ja tihti ka eriline roll teatud ühiskondlikes sündmustes (nt sünnitustel ja pulmasõitudel). Paljudes riikides on viimastel aastatel toimunud õiguslik ja sotsiaalne tunnustamine, kuid diskrimineerimine ja marginaliseerimine püsivad probleemid.

Hejira ja Hegira — kunstis ja ulmes

  • Hejira (album) — Joni Mitchelli 1976. aasta plaadilt pärinev album, kus peegeldub teekonna- ja lahkumisteemade motiiv. Albumi pealkiri ja pealugu "Hejira" käsitlevad rändamist, eneseotsingut ja kaugete teekondade mõju isiksusele.
    • "Hejira" (laul) — albumi viies lugu, mille sõnad ja meloodia seostuvad teekonna ja lahkumise tunnetusega.
  • Hegira (romaan) — 1979. aasta ulmeromaan, mille autor on Greg Bear. Teos käsitleb ulmelisi teemasid, sealhulgas rände ja püsielukoha otsingut kosmilises kontekstis.
  • Hegira kontseptsioon Dan Simmonsi Hyperion Cantose raamatutes viitab inimkonna massilisele rändele tähtede vahel ja muudele ulmelistele migratsioonifiguuridele — sari kasutab ideed rännast kui suurt ajaloolist ja eksistentiaalset pöördepunkti.
  • Hegira (Battletech) — mõiste sõjamängu BattleTech universumis, kus seda kasutatakse ajaloolise või lore-olukorra tähistamiseks (nt rahvahulkade või fraktsioonide ränded ja diasporaad mängumaailmas).

Hiigara

  • "Hiigara" võib segi minna kõnealuste termidega, kuid eesti keeles kasutatakse seda ka mitmes tähenduses: see võib olla kõnekeelne tugevdus (nt "hiiglama" = väga), ning see on ka fantaasia-/ulme- või mängukontekstis kasutatav kohanime (näiteks videomängus Homeworld on Hiigara fiktiivne planeet ja rahvusliku identiteedi sümbol). Kontekst määrab siin tähenduse.

Kokkuvõte

Termin "hijra"/"hejira"/"hegira" kannab üldist tähendust "ränne", kuid selle spetsiifilised tähendused ulatuvad islami ajaloolisest Migratsioonist (Hijra), islami kalendri algusest (Hijri aasta), Lõuna-Aasia kolmanda soo kogukonnast kuni muusika- ja ulmekultuuri teosteni. Oluline on vahet teha kontekstide vahel — religioossed, kultuurilised ja kunstilised kasutused annavad sõnale eri tonaalsuse ja tähenduse.