Belize'i Rahvusassamblee – Esindajatekoda: koosseis, valimised, roll
Ülevaade Belize'i Rahvusassamblee esindajatekoja koosseisust, valimissüsteemist ja rollist — valimisringkonnad, valitud liikmed ja peaministri määramine.
Belize'i esindajatekoda on üks Rahvusassamblee kahest kojast, teine on senat. See loodi 1981. aasta põhiseaduse alusel peaminister George Cadle Price'i poolt. Parlamendiliikmeid nimetatakse tavaliselt "piirkonna esindajateks", mitte parlamendiliikmeteks (MP).
Piirkonna esindajad valitakse oma valimisringkonnas häälteenamuse alusel, kasutades first-past-the-post (üksikringkondade lihtenamuse) süsteemi. See tähendab, et valimisringkonnas võidab kandidaat, kes saab kõige rohkem hääli; absoluutset üle 50% nõuet valimistel tavaliselt ei ole. Esindajatekoja moodustanud kohad on ajalooliselt suurenenud: organ on otsene järeltulija 1954. aastal loodud Briti Hondurase seadusandlikule kogule, kus oli üheksa valitud liiget. Pärast seda on seda mitu korda laiendatud: 1961. aastal 18-le, 1984. aastal 28-le, 1994. aastal 29-le ja 2008. aastal 31-le.
Koosseis ja ajalooline areng
Alates 2008. aastast on Belize'i esindajatekodas 31 valitud liiget, kellest igaüks esindab ühte valimisringkonda. Selline koosseis kajastab riigi püüdlust tagada esindatuseotus erinevate piirkondade vahel. Varem toimunud muutused peegeldasid nii rahvastiku kasvu kui ka poliitilisi otsuseid ringkondade piiride korrastamiseks.
Valimised ja valimissüsteem
Üldvalimised toimuvad vastavalt põhiseadusele ja neid korraldab valimiste ja piiride organ. Parlamendi ametiaeg on maksimum viis aastat, pärast mida peab toimuma uus valimiskutse, kuid parlamendi võib enne tähtaega lahku lasta Gubernööri juuresolekul peaministri soovil. Vaba ja nõuetekohase valimisprotsessi tagamiseks tegeleb Valimiste ja piiride osakond ringkondade ülevaatamise, hääletamise logistikaga ning kandidaatide registreerimisega. Tühikute tekkimisel (näiteks liikme surm, tagasiastumine või sobimatus) korraldatakse täitev- ehk erivalimised.
Roll ja põhivolitused
Esindajatekoda täidab Belize'is mitut põhifunktsiooni, mis on iseloomulikud Westminsteri traditsioonile:
- Seadusandlus: allikaks seadusandlusele — eelnõud võivad alguse saada nii esindajatekodast kui ka senatist, kuid rahanduse ja eelarveliste küsimustega seotud eelnõud algavad tavaliselt esindajatekodast.
- Valitsuse kontroll: esindajatekoda kontrollib täidesaatvat võimu, küsitledes ministreid, pidades arutelusid ja komisjone, kus uuritakse valitsuse tegevust.
- Usaldushääletused: kui esindajatekoda kaotab valitsusele usalduse (no-confidence motion), võib see viia valitsuse vahetumiseni või parlamendi laialisaatmiseni ja uute valimisteni.
Valitsuse moodustamine ja peaministri roll
Belize'i parlamendi enamuspartei juht saab tavaliselt Belize'i peaministriks. Pärast valimisi esitab Gubernöör‑General ametisse määramiseks kandidaadi, kes tõenäoliselt suudab saada usaldushääletusel enamuse esindajatekodast. Kui see juht keeldub peaministriks saamisest või ei suuda enam enamust koguda, võib partei määrata uue juhi või nimetada ametisse mis tahes kõrgema astme erakonna liikme, kes on varem olnud valitsuskabineti ministriks.
Kvalifikatsioonid ja töökorraldus
Esindajatekoda töötab istungite, komiteeistungite ja seadusandlike menetluste kaudu. Riiklikud seadused ja põhiseadus määravad kandidaatide nõuded ja keelud; üldjuhul peab kandidaat olema Belize'i kodanik ja vastama põhiseaduses sätestatud kvalifikatsioonidele. Esindajatekoda valib oma seast esimehe (Speakeri), kes juhib istungeid ning tagab töökorra; Speakeri valimise käik ja nõuded on sätestatud parlamendireeglites.
Komisjonid ja parlamendijärelevalve
Esindajatekojal on mitu püsivat ja ajutist komisjoni, mis uurivad valdkondi nagu rahandus, riigivarad, avalik teenistus ja õigusloomeline menetlus. Need komisjonid läbiviivad küsimustikke, kuulamisi ning aruandlusi, mis aitavad parlamendil ja avalikkusel hinnata valitsuse poliitikaid ja kulutusi.
Viimased arengud ja ringkondade ülevaatus
Viimase kümnendi jooksul on rõhk olnud ringkondade õiglase esindatuse tagamisel ning Valimiste ja piiride osakond jätkab oma tööd, et tagada demograafiliste muutustega kooskõlas olevad piirid. Suurim laiendus toimus 2008. aastal, kui esindajatekoja kohtade arv tõusis 31-ni.
Praegused esindajatekoja liikmed ringkonna järgi
Valitud esindajad ja nende valimisringkonnad on valimiste ja piiride osakonna andmetel järgmised:
Küsimused ja vastused
Küsimus: Millised on Belize'i Rahvusassamblee kaks koda?
V: Belize'i Rahvusassamblee kaks koda on esindajatekoda ja senat.
K: Kes lõi esindajatekoja 1981. aasta põhiseaduse alusel?
V: Peaminister George Cadle Price lõi esindajatekoja 1981. aasta põhiseaduse alusel.
K: Kuidas valitakse liikmed Belize'i esindajatekotta?
V: Liikmed valitakse Belize'i esindajatekotta, kui nad saavutavad oma valimisringkonnas häälteenamuse, kasutades first-past-the-post hääletussüsteemi, ning peavad saama üle 50% antud häältest.
K: Millal loodi Briti Hondurase seadusandlik kogu?
V: Briti Hondurase seadusandlik kogu loodi esmakordselt 1954. aastal üheksa valitud liikmega.
K: Mitu liiget lisandus sellesse assambleesse aja jooksul?
V: Aja jooksul lisandus 1961. aastal sellesse assambleesse 18 liiget, 1984. aastal 28 liiget, 1994. aastal 29 liiget ja lõpuks 2008. aastal 31 liiget.
K: Kes saab tavaliselt peaministriks, kui erakond võidab Belize'i esindajatekojas häälteenamuse?
V: Kui erakond võidab Belize'i esindajatekojas häälteenamuse, saab tavaliselt selle erakonna juht peaministriks. Kui juht siiski keeldub peaministriks saamisest, võib ta alternatiivina nimetada oma erakonna mõne teise kõrgema astme liikme, kes on varem olnud valitsuskabineti ministriks.
Küsimus: Kui palju on valimis- ja piirivalveameti andmetel praeguseid esindajaid igas ringkonnas?
V: Valimiste ja piiride osakonna andmetel on Belize'i esindajatekojas praegu üks esindaja igast ringkonnast.
Otsige