Inimteadus: inimese bioloogiast kultuuri ja sotsiaalteadusteni

Avasta inimteadus: inimese bioloogiast ja käitumisest kuni kultuuri, antropoloogia ja sotsiaalteadusteni — ülevaade piiridest, kultuurivahetusest ja uurimismeetoditest.

Inimteadus on teadus inimestest: mis eristab neid loomadest ja nende piiridest, mis kipuvad olema samad, mis teistel loomadel. Kuna inimkeha on loomkeha, siis on inimteadus osa bioloogiast, mis viib eluteeni. Inimese käitumine hõlmab aga sõnade, mõõtude, numbrite kasutamist, aja tundmist ja mälu olemasolu ning selliseid harjumusi nagu kauplemine - seega loetakse majandusteadust ja psühholoogiat inimteaduse osaks. Üldine humanitaarteadus on antropoloogia, mis uurib ainult inimeste ja lähisugulaste vahelisi erinevusi.

Üks oluline arutelu inimteaduses on see, kas kultuurivahetust (või majandusteaduses õppekapitali) toimub ainult inimeste vahel või toimub see ka meie inimahvide lähisugulaste vahel. Kui see on nii, siis on kultuur osa primatoloogiast ja puudub selge piir inimteaduste ja bioteaduste vahel.

Inimteaduse teine nimetus on sotsiaalteadus, sest kõige keerulisem asi inimeste kohta on see, kuidas nad omavahel ühiskonnas suhtlevad. Kõige üldisem sotsiaalteadus on eetika või majandus, sõltuvalt teie vaatepunktist.

Kuid ka eluteadused tegelevad inimestega kui uurimisobjektidega (eelkõige meditsiinis), samas kui kõva teadus, näiteks keemia, tegeleb inimesega kui vaatlejaga, kes teeb uuringuid - määrab skaala, kus vaatlus võib toimuda, tekitab vaatleja mõju - nagu seda uuritakse teadusfilosoofias.

Sageli on teadustel erinevad nimed selle järgi, kas nad uurivad inimesi või mitte. Näiteks majandusteadus uurib seda, kuidas inimesed elatist teenivad, samas kui ökoloogia uurib seda, kuidas mitteinimesed elatist teenivad. Meditsiin piirdub tavaliselt inimestega, samas kui veterinaarmeditsiin viitab samadele tehnikatele, mida tehakse teiste liikide peal. Inimestega tegelemisel toetutakse rohkem eetikale ja vähem majandusele, vähemalt mis tahes eetilise traditsiooni kohaselt.

Inimese elulised, sotsiaalsed ja meelte vaatlemise aspektid kuuluvad ilmselt kõik humanitaarteaduste valdkonda, kuivõrd need mõjutavad inimeste enesevaatlust.

Konkreetsed humanitaarteadused on (lisaks antropoloogiale ning eetikale ja majandusele) psühholoogia, sotsioloogia ja lingvistika. Arutelu käib selle üle, kas matemaatika on midagi inimlikku või on see universaalne - vt selle kohta matemaatikafilosoofia.

Mida inimteadus hõlmab ja miks see on oluline

Inimteadus on lai ja mitmeharuline valdkond, mis ühendab bioloogilisi, psühholoogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi lähenemisi. Selle eesmärk on mõista inimese bioloogiat (nt anatoomia, geneetika, närvitöö), vaimseid protsesse (nt tajumine, mõtlemine, emotsioonid), sotsiaalseid suhteid (perekond, poliitika, majandus) ja kultuuri (uskumused, tavad, keelekasutus). Inimteadus aitab selgitada, kuidas bioloogilised iseärasused ja keskkond koos kujundavad käitumist ja ühiskondi.

Meetodid ja lähenemised

Inimteaduses kasutatakse nii kvalitatiivseid kui kvantitatiivseid meetodeid. Näited:

• etnograafia ja intervjuud — süvavaatlus inimrühmade kultuurist;
• küsitlused ja statistiline analüüs — suundumuste ja mustrite kvantifitseerimine;
• eksperimendid — põhjusliku mõju testimine laboritingimustes või väljaspool seda;
• vaatlus- ja püsijärelevalve uuringud — pikaajaline käitumise jälgimine;
• võrgustiku- ja mudelanalüüs — keeruliste sotsiaalsete süsteemide modelleerimine;
• biomeditsiinilised meetodid — neuroimaging, geneetika, epidemioloogia inimeste tervise uurimiseks.

Kultuuri ja õppekapitali levik

Arutelu, kas kultuuriruum ja õppekapital (õpitud oskused, traditsioonid, tööriistakasutus) on ainult inimeste eripära või ka teiste liikide seas levinud, on teaduses aktiivne. Loomade, eriti primaatide, vaatlused on näidanud sotsiaalse õppimise ja traditsioonide olemasolu (nt tööriistade kasutamine šimpanside seas või teatud toidu töötlemise tavad). Kui kultuurilised mustrid esinevad ka mujal loomariigis, siis hajub terav piir inim- ja loodusteaduste vahel ning primatoloogia ja antropoloogia ristuvad.

Eetika ja inimteadus

Uurimine inimeste peal seab rangemaid eetikareegleid: informeeritud nõusolek, konfidentsiaalsus, uuritavate heaolu kaitse ja osalusvabadus. Nende põhimõtete järgimine eristab inimteadustes sageli praktikat looma- või laboriuuringutest. Lisaks mõjutavad eetilised kaalutlused ka poliitika kujundamist, avalikku tervist ja õigussüsteeme.

Valdkondade ristumine

Inimteadused on sageli interdistsiplinaarsed. Näited ristuvatest valdkondadest:

• kognitiivteadused (psühholoogia, neuroteadus, keeleteadus) — uurivad mõtlemise ja keele seoseid;
• bio-sotsiaalsed mudelid — ühendavad bioloogiat ja sotsiaalset konteksti (nt biopsühhosotsiaalne mudel terviseuuringutes);
• ökonoomika ja sotsioloogia — analüüsivad, kuidas ressursid, institutsioonid ja käitumine mõjutavad ühiskonda;
• primatoloogia ja antropoloogia — uurivad inimeste päritolu ja käitumise võrdlust teiste primaatidega.

Praktiline tähtsus

Inimteadus mõjutab igapäevaelu: tervishoid ja avalik tervis, haridus, majanduspoliitika, õigussüsteem, linnaplaneerimine ja kultuuripoliitika kõik põhinevad teadmistele inimkäitumisest. Uued lähenemised, näiteks andmemajandus, neurotehnoloogiad ja genoomika, avavad uusi uurimisküsimusi ja eetilisi väljakutseid.

Kokkuvõte

Inimteadus ei ole üksnes üks teadusharu, vaid mitmete distsipliinide kogum, mis püüab mõista inimest nii bioloogiliselt kui ka sotsiaalselt ja kultuuriliselt. Piirid bioteaduste ja humanitaarteaduste vahel on sageli udused; interdistsiplinaarsus ja eetilised kaalutlused on selle valdkonna keskmes. Selline laiapõhjaline uurimine aitab paremini vastata küsimustele inimeste tervise, heaolu ja ühiskondliku organiseerumise kohta.

Küsimused ja vastused

K: Mis on inimteadus?

K: Kuidas on humanitaarteadus seotud bioteadustega?

K: Milline on üks oluline arutelu humanitaarteadustes?

K: Millist muud nimetust võiks kasutada inimteaduse kohta?

K: Kas bioteadused tegelevad inimestega kui uurimisobjektidega?

K: Kas on konkreetseid valdkondi, mis kuuluvad humanitaarteaduste alla?

K: Kas matemaatikat peetakse humanitaarteaduste osaks?

Otsing