Inimese luustik — ülesehitus, funktsioonid ja soolised erinevused
Inimese luustik: ülesehitus, kuus põhifunktsiooni ja soolised erinevused — vaagnamorfoloogia, luude suurus ning mõju sünnile ja liikumisele.
Inimese luustik on keha sisemine raamistik. See koosneb sünnimomendil umbes 300 luust, kuid mitmed neist sulanduvad aja jooksul kokku, mistõttu on täiskasvanueas tavaliselt 206 luud. Luud on kõige tugevamad ja tihedamad tavaliselt umbes 20-aastaselt, kuid luude tugevus ja tihedus võivad elu jooksul muutuda sõltuvalt toitumisest, füüsilisest koormusest ja hormonaalsest seisundist. Inimese luustiku võib jagada aksiaalseks ehk telgskeletiks ja appendikulaarseks ehk jäsemeskeletiks. Aksiaalne skelett sisaldab selgroogu, rindkeret, kolju ja seotud luustikke; aksiaalsele skeletile külgnev skelett koosneb õlavöötmest, vaagnavöötmest ning ülemiste ja alumiste jäsemete luudest.
Luude ülesehitus ja rakud
Luud koosnevad kahest põhilisest koe tüübist: tihedast (kortikaalsest) luukoest ja käsnjasest (spongioosse) luukoest. Kortikaalne luu moodustab luude välispinna ja annab tugevuse ning jäikuse; käsnjas luu paikneb epifüüsides ja odade sees, kus asub luuüdi. Luu koostises on peamisteks mineraalideks kaltsium ja fosfaat, samuti orgaaniline osa peamiselt kollageenist, mis annab luule elastsust.
Luukoe olulised rakutüübid on:
Peamised funktsioonid
Inimese luustikul on mitu olulist ülesannet:
- Tugi: annab kehale kuju ja toestab pehmeid kudesid;
- Liikumine: luud moodustavad liigesed ja annavad lihastele ankrupunktid, võimaldades liikumist;
- Kaitse: kaitsevad siseelundeid — näiteks kolju kaitseb aju ja ribtelg kaitseb südant ja kopse;
- Vererakkude tootmine: punases luuüdis tekivad erütrotsüüdid, leukotsüüdid ja trombotsüüdid;
- Mineraalide säilitamine: luud hoiavad peamiselt kaltsiumi ja fosfaati ning vabastavad neid vajaduse korral vere kaudu;
- Endokriinne roll: luukoerakud toodavad hormoone (näiteks osteokaltsiin), mis mõjutavad glükoosi ainevahetust ja rasvkoe, ning reguleerivad mineraalide ainevahetust koos kilpnäärme ja kõrvalkilpnäärmete hormoonidega.
Luude kasv, areng ja remodelleerimine
Luude pikkuskasv toimub epifüüsi kõhreribade (kasvufaaside) kaudu ja jätkub tavaliselt kuni noorukiea lõpuni. Luude pidev remodelleerimine — uue luu moodustamine osteoblastide ja vana luu eemaldamine osteoklastide poolt — võimaldab luudel kohaneda koormuse muutustega ning parandada mikrokahjustusi. Hormonaalsed mõjutajad, nagu kasvu- ja suguhormoonid, kilpnäärme hormoonid, glükokortikoidid ning vitamiin D ja PTH (parathormoon), reguleerivad luude ainevahetust.
Liigesed ja kõhred
Luud on omavahel seotud erinevat tüüpi liigestega: jäigad sidekoelised liidused (suturae koljus), kõhreliidused (nt selgroolülide vahel) ja liigutatavad sünoviaalliigesed (nt puusa- ja õlaliiges), mille toimimist toetavad sidemed, kõõlused ja kõhred. Sünoviaalmembraan toodab vedelikku, mis määrib liigese pehmeid pindasid ning vähendab hõõrdumist.
Soolised erinevused luustikus
Isaste ja emaste luustik ei erine nii palju kui paljude teiste primaatide luustik, kuid on olemas peened morfoloogilised erinevused. Sugude vahel esineb varieeruvusi kolju kuju, hammaste suuruse, pikkade luude proportsioonide ja vaagna morfoloogias. Üldiselt on naiste skeletielemendid tavaliselt väiksemad ja vähem massiivsed kui meeste omad.
Vaagna erinevused: inimese naiste vaagen on kohandunud sünnituseks — naistel on vaagen laiem ja sissetõmbed on vähem teravad, mis loob suurema sünnituskanali, et võimaldada vastsündinud lootele läbipääsu. Naiste puusad on proportsionaalselt laiemad, seetõttu paiknevad reieluukaela kuulliigesed laiemalt kui meestel. Sarnaseid kohastumusi on seoses püstise kõndimise ja suure pea suurusega lapsel.
Lisaks puudub inimestel, erinevalt enamikust teiste suguliikide isastest primaatidest, peenisluu ehk baculum — see on üks kohanemine inimese püstise kehaasendiga ning paarisugulise suguelu ja viljastamise eripäradega seotud evolutsiooniline eripära.
Tervis ja levinud haigused
Luude tervist mõjutavad toitumine (eriti kaltsium ja vitamiin D), kehaline aktiivsus, hormonaalsed muutused ja haigused. Levinumad probleemid on:
- murded — sageli traumajärgsed;
- osteoporoos — luude hõrenemine ja murdude suurem risk, sagedasem eakatel ja postmenopausis naistel;
- rahhiit (lastel) ja osteomalatsia (täiskasvanutel) — vitamiin D puudusest tingitud luude pehmenemine;
- liigesehaigused — nt osteoartroos, mis mõjutab liigese kõhre ja luu liitumist.
Ennetusena soovitatakse piisavat kaltsiumi- ja D-vitamiini tarbimist, regulaarset kaalukoormusega liikumist (nt kõndimine, jooksmine, jõutreening) ning suitsetamisest hoidumist. Kaalu langus, pikaajaline ravimravi (näiteks glükokortikoidid) ja hormonaalsed muutused võivad suurendada luuhaiguste riski.
Luustiku põhjalikum tundmine aitab mõista nii liikumise mehhanismi kui ka mitmeid terviseprobleeme, mis võivad elu jooksul tekkida. Vajadusel saab luu- ja liigeseprobleeme uurida röntgenuuringute, DXA-skaneeringu (luutiheduse mõõtmine) ja vereproovidega, ning ravida nii elustiili muutuste, ravimite kui kirurgiliste meetoditega.
Inimese naissoost luustiku skeem
Küsimused ja vastused
K: Millest koosneb inimese skelett?
V: Inimese skelett koosneb sündides umbes 300 luust, kuid kuna mõned luud liituvad kokku, on täiskasvanueas 206 luud.
K: Kuidas saab inimese skeletti jagada?
V: Inimese skeletti võib jagada telg- ja jäsemisskeletiks. Aksiaalne skelett koosneb selgroost, rindkerest, koljust ja muudest seotud luudest. Aksiaalsele skeletile kinnitub appendikulaarskelett, mis koosneb õlavöötmest, vaagnavöötmest ning ülemiste ja alumiste jäsemete luudest.
K: Millised on inimese skeleti peamised funktsioonid?
V: Inimese skeletisüsteemi peamised funktsioonid on tugi, liikumine, kaitse, vererakkude tootmine, mineraalide säilitamine ja endokriinsüsteemi reguleerimine.
K: Kas meeste ja naiste skelettide vahel on erinevusi?
V: Jah, meeste ja naiste skelettide vahel on peened erinevused morfoloogia osas, näiteks kolju kuju, hammaste struktuur, pikkade luude suurus ja vaagna kuju. Üldiselt kipuvad naissoost skeleti elemendid olema väiksemad kui vastavad meessoost elemendid. Lisaks on emasloomadel laiemad puusad, mis võimaldab vastsündinute suurema pea suuruse tõttu kergemini sünnitada kui teistel primaatidel. Isasloomadel ei ole peenise luid, mis on kohanemine inimese püstise kehaasendi tõttu.
K: Miks on emasloomadel laiemad puusad kui isastel?
V: Naistel on puusad laiemad kui meestel, sest see võimaldab vastsündinute suurema pea suuruse tõttu kergemini sünnitada kui teistel primaatidel. See laiem puusade struktuur annab sünnituskanali, mis võimaldab loodetel sünnituse ajal kergemini läbida.
K: Kuidas aitab peenise puudumine inimesel püstiasendis?
V: Peeniseluude puudumine aitab inimestel püstiasendis, sest see lihtsustab nende liikumist, ilma et jäik luustik selles piirkonnas takistaks neid kõndimisel, jooksmisel jne.
Otsige