Iditarod — maailma kuulsaim 1100-miiline Alaska koerakelkude võistlus

Iditarod — ikooniline 1100-miiline Alaska koerakelkude võistlus: ekstreemne vastupidavus, lumised mäed, Anchorage'ist Nome'i. Jälgi kelgukoerte ja juhtide vaprust.

Iditarod on maailma kuulsaim koerakelgukoeravõistlus ja üks nõudlikumaid kestvusvõistlusi nii inimestele kui ka koertele. See on iga-aastane võistlus, mis algab märtsi esimesel laupäeval Anchorage'is, Alaskal, ja lõpeb Nome'is, Alaskal. Tavaliselt toimub võistlus kaksetapiliselt: esimesel päeval on linna lähedal tseremoniaalne start ning seejärel on "tõeline" start väljaspool linna (tavaliselt Willow või selle ümbrus), kust võistlejad jätkavad pikka maanteeetappi. Iga-aastane võistlus läbib Alaska Range'i ja Kuskokwim Mountains'i mäestikku ning edasi mööda Beringi mere rannikut Nome'i. Võistlejad suunduvad Anchorage'ist loodesse, pöörduvad siis põhja poole ja sõidavad mööda Beringi merd Nome'i. Mõnel aastal kulgeb rada rohkem põhja- või lõunasuunaliselt sõltuvalt lumeoludest ja teiste tegurite tõttu tehtavatest ohutusotsustest. White Mountain on tuntud kui viimane kolmest võistkonna puhkepeatusest enne finiši lähedust.

Ajaloost

Iditarodi tänapäevane korraldus sai alguse 1973. aastal, kui kohaliku kogukonna eestvedamisel sooviti säilitada ja elustada ajaloolist Iditarod Trail'i traditsiooni ning tuua tähelepanu Alaska koerakelkukultuurile. Varem toimusid lühemad võistlused ja rallid juba aastatel 1967–1973, kasutades sama vana postiteena tuntud rada. Iditarod Trail'i ajalooline tähendus on suuremgi: 1925. aasta serumi-sõit Nome'i, kui koeratiimid tõid difteeria vastase serumi läbi laia lumise Alaskamaastiku, on osa sellest pärandist ja on aidanud kujundada selle raja kuulsust.

Rada ja tingimused

• Pikkus: võistlusulatus on umbes 1 100 miili (ligikaudu 1 770 km), täpne pikkus võib aastati varieeruda vastavalt rajavalikutele.
• Raskus: rajad on külmad, jäised ja lumised — tegureid mõjutavad tugev tuul, valgetormid, jäätumine ja öökülmad.
• Kontrollpunktid: rada läbib mitmeid kontrollpunkte ja peatusi, kus meeskonnad saavad puhkust, varustuse hooldust ja veterinaarseid kontrollimisi; lisaks on peatused strateegiliseks planeerimiseks ja meeskonna taastamiseks. Paljud meeskonnad peavad planeerima puhkeajad ning toidu- ja varustusevarud mitu päeva ette.
• Muudatused: peateed varieeruvad ning korraldajad võivad raja muuta ilmastikuolude, lumeolukorra ja ohutuse tõttu.

Koerad ja kelgujuhid

Võistlusel osaleb tavaliselt iga kelgukoosseis 12 kuni 16 koera, kelle hoolsalt valitud ja treenitud tiim töötab koos kelgu juhtimisega. Enimkasutatud tüüp on mitterassiline Alaskan husky (töökoer), kes on aretatud vastupidavuse, kiiruse ja külmakindluse poolest. Kelgujuht (musher) vastutab koerte heaolu, strateegia ja meeskonna ohutuse eest kogu raja vältel.

Koerte eest hoolitsetakse regulaarselt: pärast iga etappi teostavad veterinaarid kontrolli, kontrollitakse haavu, jalavaevusi ja üldist tervist ning antakse vajadusel ravi või puhkeaeg. Hea kelgujuhi edu põhineb nii koertele tagatud hoolisel kui ka õigele varustusele ning rajataktikale.

Turvalisus ja veterinaarne hooldus

• Veterinaararstide võrgustik: võistlusel on igas kontrollpunktis veterinaararstid, kes jälgivad koerte tervist ja otsustavad vajadusel koerte kõrvaldamise või ravi üle.
• Jälgimine ja päästemeetmed: paljude võistkondade liikumist jälgitakse GPS-i ja raadioside abil, et tagada kiire reageerimine ilmaolukordade ja õnnetuste korral.
• Reeglid ja etika: võistlusel kehtivad ranged reeglid koerte heaolu kohta ning korraldajad on viimastel aastatel kehtestanud täiendavaid meetmeid koerte kaitseks ja veterinaarsete kontrollide tugevdamiseks.

Tähendus ja kultuur

Iditarod on rohkem kui spordisündmus — see on osa Alaska kultuurilisest pärandist, tõstab esile kelgukoerte rolli inimsuhete ja ellujäämise loos ning meelitab kokku kohalikud kogukonnad ja rahvusvahelise publiku. Võistlus edendab turismi ja majanduslikku tegevust piirkonnas ning inspireerib lugematuid inimesi üle maailma. Samas kaasneb Iditarodiga ka avalikku diskussiooni ja muresid loomade heaolu teemadel, mis on viinud pidevate reegliuuenduste ja rangedamate veterinaarpraktikate kehtestamiseni.

Tuntud saavutused ja esinduslikud nimed

Iditarodil on mitmeid silmapaistvaid võitjaid ja legende, kes on jätnud püsiva jälje spordi ajaloos ning aidanud populariseerida kelgukoerte võistlusi laiemalt. Võitjad ja tugevad osalejad on sageli tuntud nii Alaskal kui ka rahvusvaheliselt, ning võistluse kajastus meedias tõstab välja nii sportlikku kui ka inimlikku külge — vastupidavust, koostööd ja pühendumist.

Iditarod ühendab endas rasket füüsilist pingutust, vastupidavust, traditsiooni ja kaasaegset ohutusteadlikkust ning jääb üheks kõige vaatemängulisemaks ja oodatumaks talviseks spordiürituseks Alaskal.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Iditarod?

K: Millal algab ja lõpeb Iditarodi võidusõit?

K: Milline on Iditarodi võidusõidu marsruut?

K: Kui palju koeri osaleb tavaliselt Iditarodi võistlusel?

K: Millal algas Iditarodi praegune jooksuviis?

K: Milline on White Mountaini tähendus Iditarodi võidusõidul?

K: Kas enne Iditarodi võistluse algust peeti ka lühemaid võistlusi?

Otsing