Jallianwalah Baghi veresaun, mida tuntakse ka Amritsari veresauna nime all, oli veresaun, mis toimus Amritsaris 1919. aastal. See on nime saanud Põhja-Indias Amritsari linnas asuva Jallianwala Bagh [templi] järgi. 13. aprillil 1919 hakkasid Briti India armee sõdurid tulistama relvastamata meeste, naiste ja laste rahvahulka. Vastutaja oli brigaadikindral Reginald Dyer, Amritsari sõjaväeülem.

Laskmine kestis umbes kümme minutit. Briti Raji ametlike allikate kohaselt hukkus 379 inimest. Teiste allikate kohaselt oli surmajuhtumeid üle 1000 ja raskelt vigastada sai üle 2000, tsiviilkirurgi dr Smithi sõnul oli 1526 hukkunut.

Taust ja põhjused

1919. aasta sündmused kätkesid endas laiemat poliitilist pinget. Pärast Esimest maailmasõda kehtestas Briti valitsus India vastu range meetme, tuntud kui Rowlatt'i seadus, mis andis võimudele õiguse kinni pidada ja ilma kohtumenetluseta karistada kahtlusaluseid. See tekitas üle kogu India meeleavaldusi ja streike. Amritsaris kogunenud rahvahulk oli osaliselt seotud kohalike püha päeva (Baisakhi) tähistamise ja protestidega – paljud inimesed olid Jallianwala Baghis kas religioossetel või poliitilistel põhjustel, aga enamik oli relvastamata.

Sündmuse kulg

  • 13. aprillil 1919 sulges brigadir Dyer väljapääsud Jallianwala Baghist ja andis korralduse tulistada ilma eelmise hoiatuse või evakueerimiskorrata.
  • Tulistamine kestis umbes kümme minutit; arvestati, et tuli sadade laskude kaupa, suunatuna rahvahulga kõige tihendatumatesse osadesse.
  • Paljud inimesed jooksid läbi kitsaste alleede või püüdsid varjuda; kuulsaks sai koht, kus osa kannatanuid oli langenud aeda piirava kaevu juurde ja paljud hukkusid ka selle kaevu ääres.

Ohvrite arv ja vaidlused

Hukkunute ja vigastatute tegelik arv on vaidlustatud. Briti ametlik statistika andis väiksema arvu (379 hukkunut), kohalikud ilmselt suurema. Mitmed kohalikud arstiarvutused ja tunnistused viitavad oluliselt kõrgemale hukkunute arvule, sest palju inimesi suri hiljem vigastustesse või puhkuse ajal registreeriti andmeid ebaühtlaselt. See ebakõla on püsinud ajaloolaseid uurimusi mõjutavana.

Rahvusvaheline ja kohaliku reageering

Sündmus tekitas nii Indias kui ka Suurbritannias teravat diskussiooni. Indianationalistid ja avalikkus Indias vaatasid veresauna kui julmust ja näidet koloniaalvõimu alandavast vägivallast. Paljud tuntud isikud, sealhulgas kirjanik Rabindranath Tagore, reageerisid karmilt – Tagore näiteks loobus oma rüütlikraadiast (knighthood) protestiks Briti toimivate meetmete vastu. Veresaun tugevdas ja radikaliseeris osa India poliitilisest liikumisest ning aitas kasvatada toetust edasistele sõltumatuse nõudmistele.

Uurimine ja ametlikud tagajärjed

Veresoa järel alustati uurimist (nn Hunteri komisjon), mis heitis kritiseeriva pilgu Dyer’i käitumisele. Komisjon leidis, et ta oli käitunud „ebainimlikult ja meelevaldavalt” ning selle tulemusel kaotas Dyer ametikohad ja talle kehtestati avalik hukkamõist; samas leidis osa Briti avalikkusest tema tegevust õigustavat toetust ja koguti talle rahalisi toetusi.

Pärand ja mälestus

Jallianwala Bagh on tänapäeval oluline mälupaik ja ajalooline paik, kus asub mälestusmärk ning puhas park, kuhu külastajad tulevad meenutama hukkunuid. Sündmus on saanud üheks India vabadusliikumise pöördepunktiks — see aitas koondada avalikku arvamust koloniaalvõimu vastu ja andis hoogu iseseisvusliikumisele, kaasa arvatud Gandhi poolt edendatavatele mittetulunduslikele ja massilisele protestimeetoditele.

Miks see on tähtis tänapäeval

Jallianwala Bagh veresaun on meeldetuletus koloniaalajastu vägivallast, õiguse puudumisest ja sellest, kuidas üks traagiline sündmus võib mõjutada rahva poliitilist teadvustamist. Selle meenutamine aitab mõista India iseseisvusliikumise ajalugu ja vajadust inimõiguste ning demokraatia järele üle maailma.

Allikate vahelised erinevused ohvrite arvus ning sündmuse tõlgendamine on jäänud ajaloolaste ja ühiskonna aruteluteemaks, mistõttu Jallianwala Bagh püsib nii mälestuse kui ka uurimistöö oluliseks fookuseks.