Istanbuli 1955. aasta pogrom — 6.–7. septembril, rünnak kreeklaste vastu

Istanbuli 1955. pogrom (6.–7. sept): põhjalik ülevaade rünnakust kreeklaste, juutide ja armeenlaste vastu, hävitavad tagajärjed ja rahvastikuline mõju.

Istanbuli pogrom oli 6. ja 7. septembril 1955 toimunud pogrom, mis oli suunatud peamiselt Istanbuli kreeka vähemuse vastu. Rünnakute sihtmärgiks olid ka linnas elavad juudid ja armeenlased ning nende ettevõtted. Paljud allikad ja uurimused osutavad, et sündmusi aitas organiseerida ja mobiliseerida osa Türgi ametkondi ning rahvusmeelsed meediaväljaanded, kuid ametlik vastutus jäi osaliselt selgusetuks ning tänini on vaidlusi selle üle, kui laialdane oli riiklik sekkumine.

Taust

Pogromi otsene ettekääne oli valeuudis ja propagandistlik reljeef, mis teatas Mustafa Kemal Atatürki sünnimaja ründamisest Thessalonikis (Samas tuntud kui Selanik). See uudis levis kiiresti meedia ja ametiasutuste kaudu ning kutsus üles massilist meeleavaldust Istanbuli. Sündmused toimusid ajal, mil Türgi ja Kreeka vahelised suhted olid pingelised, eriti Küprose küsimuse taustal, ning rahvuslikud tunded olid kõrgel.

Pogromi käik

6.–7. septembril kogunesid suured rahvahulgad (paljudel juhtudel oli inimesi eelnevalt veoautodega linna toodud) ning hakati ründama kreeka kogukonna elamuid, ärisid, kirikuid ja instituute. Rünnakud kestisid kuni üheksa tundi ja olid organiseeritud, hõlmates märkimisväärset vägivalda ja vandalismi. Politsei- ja ametkondlik reageerimine oli palju hilinenud ja paljud tunnistajad on väitnud, et võimud ei takistanud vägivalda piisavalt aktiivselt.

Kahjud ja ohvrid

Kuigi pogromi juhid ei esitanud ametlikku tapmiskäsu, põhjustas vägivald tõsiseid inimohvreid ja suurt materiaalset kahju:

• Surma said peksmise ja süütamise tagajärjel hinnanguliselt 13–16 kreeklast (sealhulgas kaks õigeusu vaimulikku) ning vähemalt üks armeenlane.
• Kolmkümmend kaks kreeklaste said raskelt haavata.
• Loeid aset mitmesugused rasked kuriteod, sealhulgas kümnete kreeka naiste vägistamine ning hulk meeste mõnitamist ja julma kohtlemist.
• Majanduslikud ja materiaalsete kaotuste hinnangud varieeruvad: Türgi valitsuse hinnangul 24,8 miljonit USA dollarit, Briti diplomaatide hinnangul 100 miljonit naelsterlingit (umbes 200 miljonit USA dollarit), Kirikute Maailman Nõukogu hinnangul 150 miljonit USA dollarit ja Kreeka valitsuse hinnangul 500 miljonit USA dollarit.
• Rikkumised hõlmasid 4 348 kreeklaste omanduses olevat ettevõtet, 110 hotelli, 27 apteeki, 23 kooli, 21 tehast, 73 kirikut ja üle tuhande kreeklaste omanduses oleva kodu, mis said rängalt kahjustada või hävitati.

Järeltulemus ja demograafilised muutused

Pogrom kiirendas märgatavalt etniliste kreeklaste väljarännet Istanbuli piirkonnast. Kui 1924. aastal oli Istanbuli kreeka kallutud vähemus ligikaudu 200 000 inimest, siis pikaajalise emigeerumise tulemusena oli see arv 2006. aastaks langenud kõigest ligikaudu 2 500 inimeseni. Paljud perekonnad kaotasid varanduse, osa vara müüdi surve all odavalt ning osa vähemusest lahkus Türgist püsivalt.

Õiguslik järelmõju ja uurimused

Pärast sündmusi toimusid uurimised ja mõningad kohtulikud protsessid, eriti pärast 1960. aasta riigipööret Türgis, kuid paljud pealtnäha süüdistused jäid lahendamata või lõppesid süüdimõistmatusega. Aastakümnete jooksul on vabanenud arhiivid ja ajaloolased uurimused osutanud, et pogromi ettevalmistamisel ja elluviimisel võis osaleda range organisatsioon ning mõningad riigiametnikud ja meediakanalid aitasid erutada massi. Sellest hoolimata puudub laialdane ametlik avalik ja ühemõtteline vastutuse äratundmine, mis jätab sündmuse paljuski ka poleemiliseks teema Türgi siseriiklikus mälu- ja poliitikakõneluses.

Rahvusvaheline reaktsioon ja pärand

Pogrom tekitas tugevat rahvusvahelist hukkamõistu ja halvenes Türgi ja Kreeka suhete olukorda, andes täiendava tõuke pingetele Küprose küsimuses. Ajaloolased, inimõiguste organisatsioonid ja vähemuste esindajad on sündmust meenutanud kui märkimisväärset näidet sotsiaalsest ja etnilisest vägivallast 20. sajandi Lähis-Ida-Euroopa kontekstis.

Tänapäeval on 6.–7. september Istanbuli kreeka kogukonna ja diasporaa mälus traagiline kuupäev, millele viidatakse mälestustena, uurimustöödes ja avalikes aruteludes. Türgis ja rahvusvaheliselt jätkub diskussioon sündmuse põhjuste, vastutuse ja mälestamise üle ning see õhutab ka laiemat arutelu kultuurilise mitmekesisuse, vähemuste õiguste ja õigusriigi kaitse teemadel.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Istanbuli pogrom?

K: Kes korraldas pogromi?

K: Kui kaua see kestis?

K: Kui palju inimesi hukkus peksmise ja süütamise tagajärjel pogromi ajal või pärast seda?

K: Milliseid muid hirmutegusid toimus selle sündmuse ajal?

K: Millist kahju tekitati Istanbulis asuvatele hoonetele?

K: Milline on hinnanguliselt nende kahjude majanduslik hind?

Otsing