Japan Airlinesi lend 123
Japan Airlines'i lend 123 oli riigisisene liinilend Tokyo Haneda lennujaamast (tuntud ka kui Tokyo rahvusvaheline lennujaam) Osaka rahvusvahelisse lennujaama (tuntud ka kui Osaka Itami lennujaam). 12. augustil 1985 tekkisid Boeing 747-146SR-l 12 minutit pärast õhkutõusu mehaanilised probleemid. Seejärel kukkus lennuk 32 minutit hiljem Gunma prefektuuris asuvale Takamagahara mäele, pärast seda, kui piloodid püüdsid lennukit kontrollida, kuid see ei õnnestunud. Hukkus 520 inimest, vaid 4 jäi ellu. Õnnetuse põhjustas viga, mis tekkis pärast sabalöögi juhtumit, mis põhjustas metalli väsimuse ja lõpuks lennu ajal struktuuririkke, mille tagajärjel eraldus kogu lennuki saba lennukist.
Õnnetus oli kõige hullem lennuõnnetus, milles osales ainult üks lennuk. See oli ka teine halvim lennuõnnetus, millest hullem oli vaid Tenerife lennujaama katastroof.
Kaasatud lennuk
Õnnetusse kukkunud lennuk oli Boeing 747-146SR (SR tähistab lühimaa), mille sabanumber oli JA8119. Lennukit kasutati Jaapani piires lühikeste riigisiseste lennuliinide teenindamiseks. Lennuk lendas esimest korda 28. jaanuaril 1974. aastal. Lennukil oli 4 Pratt & Whitney JT9D-7A mootorit. Enne õnnetust oli lennuk lennanud 25030 tundi ning startinud ja maandunud 18835 korda.
2. juunil 1978 sattus JA8119 Osaka rahvusvahelisel lennuväljal sabalöögi tagajärjel õnnetusse. Maandumisel tabas lennuki saba lennurada. Õnnetuse tagajärjel sai vigastada tagumine survevahesein, samuti lennuki tagumine osa. Hiljem, 17. juuni ja 11. juuli jooksul, parandasid Boeingi remondimehed lennuki, asendades tagumise osa ja osa vaheseinast. Hiljem võeti lennuk taas kasutusele.
Õnnetust uurides avastasid uurijad, et Boeingi poolt 7 aastat enne õnnetust tehtud remont oli vale. Kuigi vaheseinte ühendusplaadi paigaldamiseks oli vaja kahte rida neete, kasutas remondimees ainult ühte rida. See suurendas metalli väsimuse tõenäosust 70% võrra ja põhjustas ka hilisema õnnetuse.
Japan Airlines'i lennu 123 marsruut
Reisijad ja meeskond
Sel päeval lendas lennukiga kolm meeskonnaliiget. 49-aastane kapten Masami Takahama oli väga kogenud piloot. Ta on lennanud 12423 lennutundi, millest 4842 tundi 747-ga. 39-aastane teine piloot Yutaka Sasaki oli väljaõppes kapteniks. Sellel lennul istus ta vasakul istmel (mis on tavaliselt kaptenite koht). Ta on lennanud 3963 lennutundi, millest 2665 tundi 747-ga. Meeskonna viimane liige, 46-aastane pardainsener Hiroshi Fukuda, on lennanud 9831 tundi, millest 3846 tundi 747-ga. Lisaks sellele oli 12 salongipersonali. Allpool on loetletud riigid, kust reisijad ja meeskonna liikmed tulid.
| Reisijate rahvuste lõplik kokkuvõte | |||
| Kodakondsus | Reisijad | Meeskond | Kokku |
| 483 | 15 | 498 | |
| 1 | 0 | 1 | |
|
| 2 | 0 | 2 |
| 4 | 0 | 4 | |
| 3 | 0 | 3 | |
| 2 | 0 | 2 | |
| 3 | 0 | 3 | |
| 1 | 0 | 1 | |
| 1 | 0 | 1 | |
| 1 | 0 | 1 | |
| 1 | 0 | 1 | |
| 1 | 0 | 1 | |
| 6 | 0 | 6 | |
| Kokku | 509 | 15 | 524 |
.svg.png){kind=small}
.svg.png){kind=small}
.svg.png){kind=small}
.svg.png){kind=small}
Õnnetus
Õnnetuspäeva pärastlõunal on JA8119 juba sooritanud kaks edasi-tagasi lendu, JL503/504 Sapporosse ja tagasi ning JL363/366 Fukuokasse ja tagasi. Kell 17.17 oli lennuk just lõpetanud lennu JL366 ja parkis Tokio rahvusvahelise lennujaama punktis 18, valmistudes Osakasse suunduvaks lennuks JL123.
Kell 18.04 alustas lennuk ruleerimist lennuraja suunas. Start toimus kell 18.12 ja lennuk tõusis oma reisikõrgusele 24000 jalga (umbes 7300 meetrit). Kuni selle ajani oli kõik korras.
Kell 18.24 oli äkki kuulda valju müra, mille põhjustas tegelikult rõhuvaheseinte rike. See põhjustas plahvatusliku dekompressiooni. Õhk voolas lennukist välja ja lõhkus lennuki saba. Kuna kõik neli hüdraulikaliini, mis juhivad lennukit, asuvad sabaosas, muutus lennuk kontrollimatuks. 46 sekundit hiljem krigistasid piloodid 7700 (mis tähendab, et nad on hädaolukorras) ja palusid naasta Tokyo rahvusvahelisele lennuväljale. Kuid kuigi lennujuht andis lennukile loa pöörduda Tokio suunas, hakkas lennuk kummalisel kombel suunduma loode suunas. Kell 18.28 palus Tokyo lennujuht pilootidel pöörata vasakule, kuid sai pilootidelt teate: "nüüd kontrollimatu". Selleks ajaks oli lennuk liikunud viisil, mida nimetatakse fugoidliigutuseks, tõustes, kuni kaotab kiirust ja peatub, seejärel läheb nina alla ja kogub kiirust, kuni lennuk on võimeline uuesti tõusma. Fugoidne liikumine kordus kuni lennu lõpuni.
Kell 18.31 küsis lennujuht lennukilt, kas ta saab maanduda Nagoya lennujaamas, mis oli lennukist 72 miili (umbes 133 km) kaugusel. Piloodid tahtsid aga naasta Tokyosse. Kella 18.35 ja 18.56 vahel olid piloodid hädas, et juhtida lennukit ilma sabata. See ei õnnestunud, sest lennuk lendas kontrollimatult mägede poole.
Kell 18.56 õhtul tabas lennuki parem tiib harja. Seejärel lendas lennuk edasi, põrkas vastu teist harja ja plahvatas. Hukkus 520 inimest, 4 jäi ellu.
Pärast vaheseinte purunemist kulub lennukile 32 minutit. Õnnetus oli lennundusajaloo halvim plahvatusliku dekompressiooniga seotud õnnetus.
Küsimused ja vastused
K: Mis oli Japan Airlinesi lend 123?
V: Japan Airlines'i lend 123 oli Tokyo Haneda lennujaamast Osaka rahvusvahelisse lennujaama suunduv riigisisene liinilend.
K: Millal tekkisid Boeing 747-146SR-l mehaanilised probleemid?
V: Boeing 747-146SR-l tekkisid mehaanilised probleemid 12 minutit pärast õhkutõusu.
K: Mis juhtus lennukiga pärast seda, kui piloodid püüdsid seda kontrollida?
V: Lennuk kukkus Gunma prefektuuris asuvale Takamagahara mäele 32 minutit hiljem, kui piloodid üritasid seda kontrollida, kuid see ei õnnestunud.
K: Mitu inimest hukkus lennuõnnetuses?
V: Õnnetuses hukkus 520 inimest.
K: Kui palju oli lennuõnnetuses ellujäänuid?
V: Teatati ainult 4 ellujäänust.
K: Mis oli lennuõnnetuse põhjus?
V: Õnnetuse põhjustas vale remont pärast sabalöögi juhtumit, mis põhjustas metallide väsimise ja lõpuks lennu ajal struktuuririkke, mille tagajärjel eraldus kogu lennuki saba lennukist.
K: Kas see õnnetus oli kõige hullem lennuõnnetus, milles osales ainult üks lennuk?
V: Jah, see lennuõnnetus oli hukkunute arvu poolest kõige hullem lennuõnnetus, milles osales ainult üks lennuk.
