Antimikroobne
Antimikroobikum on aine, mis tapab mikroorganisme või peatab nende kasvu. Antimikroobsed ravimid võib rühmitada vastavalt mikroorganismidele, mille vastu nad peamiselt toimivad. Näiteks antibiootikume kasutatakse bakterite vastu ja seenevastaseid ravimeid seente vastu. Neid võib liigitada ka nende funktsiooni järgi. Mikroobe hävitavaid aineid nimetatakse mikroobitsiidseteks, samas kui neid, mis üksnes peatavad nende kasvu, nimetatakse biostaatilisteks. Mikroobivastaste ravimite kasutamist infektsiooni raviks nimetatakse mikroobivastaseks keemiaraviks, samas kui mikroobivastaste ravimite kasutamist infektsiooni ennetamiseks nimetatakse mikroobivastaseks profülaktikaks.
Peamised antimikroobsed ained on desinfitseerimisvahendid (näiteks pleegitusaine), mis tapavad mitmesuguseid mikroobe mitteelavatel pindadel, et vältida haiguse levikut, antiseptikumid (mida kasutatakse elavatele kudedele ja mis aitavad vähendada infektsiooni operatsiooni ajal) ja antibiootikumid (mis tapavad mikroorganisme organismisiseselt). Mõiste "antibiootikum" kirjeldas algselt ainult neid loomi, mis pärinevad elusatest mikroorganismidest, kuid nüüd kasutatakse seda ka sünteetiliste ainete, näiteks sulfoonamiidide või fluorokinoloonide puhul. Samuti kasutati terminit varem ainult antibakteriaalsete ainete puhul, kuid selle tähendus on laienenud, hõlmates kõiki antimikroobseid aineid. Antibakteriaalsed ained võib omakorda jagada bakteritsiidseteks aineteks, mis tapavad baktereid, ja bakteriostaatilisteks aineteks, mis aeglustavad või peatavad bakterite kasvu. Vastuseks sellele on antimikroobsete tehnoloogiate edasine areng toonud kaasa lahendused, mis võivad minna kaugemale kui lihtsalt mikroobide kasvu peatamine. Selle asemel on valmistatud teatavat tüüpi poorset keskkonda, mis tapab mikroobid kokkupuutel.
Küsimused ja vastused
K: Mis on antimikroobne vahend?
V: Antimikroobne aine on aine, mis tapab mikroorganisme või peatab nende kasvu.
K: Kuidas liigitatakse antimikroobseid ravimeid?
V: Antimikroobseid ravimeid võib rühmitada vastavalt mikroorganismidele, mille vastu nad peamiselt toimivad, näiteks antibiootikumid, mida kasutatakse bakterite vastu, ja seenevastased ravimid, mida kasutatakse seente vastu. Neid võib liigitada ka vastavalt nende funktsioonile, näiteks mikrobitsiidid, mis tapavad mikroobe, ja biostaatilised ained, mis peatavad mikroobide kasvu.
K: Mis on antimikroobne keemiaravi?
V: Antimikroobne keemiaravi on mikroobivastaste ravimite kasutamine infektsiooni raviks.
K: Mis on antimikroobne profülaktika?
V: Antimikroobne profülaktika on mikroobivastaste ravimite kasutamine nakkuse vältimiseks.
K: Millised on mõned näited tavalistest antimikroobsetest ravimitest?
V: Levinud antimikroobsete ainete näidete hulka kuuluvad desinfitseerimisvahendid (nt pleegitusaine), antiseptikumid (mida kantakse elavatele kudedele ja mis aitavad vähendada infektsiooni operatsiooni ajal) ja antibiootikumid (mis tapavad mikroorganisme organismis).
K: Kuidas on mõiste "antibiootikum" tähendus aja jooksul muutunud?
V: Mõiste "antibiootikum" kirjeldas algselt ainult neid loominguid, mis pärinevad elusatest mikroorganismidest, kuid nüüd kehtib see ka sünteetiliste ainete, näiteks sulfoonamiidide või fluorokinoloonide kohta. Samuti kasutati seda terminit ainult antibakteriaalsete ainete puhul, kuid selle tähendus on laienenud ja hõlmab nüüd kõiki antimikroobseid aineid.
K: Kuidas liigitatakse antibakteriaalseid aineid edasi?
V: Antibakteriaalsed ained võib jagada bakteritsiidseteks aineteks, mis tapavad baktereid, ja bakteriostaatilisteks aineteks, mis aeglustavad või peatavad bakterite kasvu.
