Ignoratio elenchi: mõiste, loogikaviga ja näited
Ignoratio elenchi (tuntud ka kui ebaoluline järeldus või ebaoluline tees) on mitteametlik eksitus, mille puhul esitatakse argument, mis võib iseenesest olla kehtiv, kuid ei käsitle kõnealust küsimust ega tõesta väidet, mida väidetakse tõestatavat. Termin tähendab kirjaoskamatusest või tähelepanupuudusest lähtuvat ümberlükkamise või tõestamise ebaõnnestumist: argument liigub teemast kõrvale ega vasta algsele argumendiküsimusele. Kreeka keeles on selle juuriks sõna έλεγχος (elenchos) — ümberlükkamine või kontroll.
Aristoteles uskus, et ignoratio elenchi on viga, mille teeb küsija või arutleja, kui ta ei mõista, mis moodustab ümberlükkamist, või kui ta eksitab vastajat, püüdes esitada väidet, mis ei puuduta arutluse sisulist küsimust.. Ta pidas sellist teadmatust osaks laiemast loogikast pärinevast puudujäägist ja väitis, et paljusid teisi loogikavigu võib mõista kui eri vorme sama põhilise eksituse — teemast kõrvale mineku — all.
Tänapäevases ratsionaalse diskursuse analüüsis kasutatakse mõistet tavaliselt kitsamalt: ignoratio elenchi näitab olukorda, kus argumendis tehtud järeldus ei järgne esitletavatest eeldustest või ei vasta algselt esitletud probleemile. Selline viga ei pruugi tähendada, et argumendi vormiliselt järeldumine on loogiliselt vigane — pigem on tegemist teemast kõrvalekaldumisega.
Näited
- Lihtne näide: Kui vaidlus on selle üle, kas linn peaks rajama pargi, ja vastaja alustab rääkima pargi ehitamise majanduslikust kasust üldse, kuid algse küsimuse juurde — kas see park rikastab kohaliku kogukonna elu — ei viidud konkreetseid tõendeid, siis võib tegemist olla ignoratio elenchi’ga: argument ei vasta täpselt esitatud väitele.
- Praktiline näide: Kõneleja küsib, kas ettevõtte juhatus rikkus seadust; vastus hargneb firma üldise majandusedu ja tööhõive näitajate kokkuvõttesse, vältides otsest vastust seaduserikkumise kohta. See on teemast kõrvale viimine.
- Poliitiline retorika: Poliitik vastab ebamugavale küsimusele riigieelarve puudujäägist, alustades hoopis vastase isiklike puuduste kritiseerimist — argument ei käsitle algset rahandusteemat.
Erinevus teistest loogikavigadest
- Straw man (õhuloss): sellest erineb ignoratio elenchi selle poolest, et straw manis esitatakse vastase seisukoht teadlikult moonutatult ja rünnatakse seda teisendatud argumenti. Ignoratio elenchi võib olla ka süüdimatu kõrvalejuhtimine — teemat ei moonutata tingimata eesmärgiga rünnata, vaid vastus lihtsalt ei puutu asja.
- Red herring: red herring on strateegiline tähelepanu suunamine kõrvale (pingena lõhnakoerast), mis sageli ongi ignoratio elenchi vormiks. Kõik red herring'id on sageli teemast kõrvale viivad, kuid mitte kõik ignoratio elenchi juhud ei ole tahtlikud või taktikalised.
- Mitteametlik vs formaalne viga: ignoratio elenchi on mitteametlik eksimus — puudub seos arutluse eesmärgiga — samas kui formaalvigadeks nimetatakse loogika reeglite rikutusi vormilisel tasandil.
Kuidas ignoratio elenchi ära tunda ja sellele reageerida
- Määratle algne väide või küsimus selgelt. Kui vastus ei puuduta seda, on tegemist teemast kõrvalekaldumisega.
- Esita kontrollküsima("Miks see on seotud minu algse küsimusega?"). Palu konkretiseerida seost vastuse ja esitatud väite vahel.
- Tunnusta kasulikke kõrvalargumente, kuid too vestlus viisakalt tagasi põhiteemasse: "See on huvitav punkt, kuid tagasi peamisele küsimusele..."
- Kui kõrvalejuhtimine on tahtlik (nt retoriline taktik), märgi see ära ja nõua konkreetsust või tõendeid algse väite toetuseks.
Miks see oluline on
Ignoratio elenchi vähendab arutelu efektiivsust ja võib eksitada kuulajaid, kuna luuakse mulje vastusest või tõest, mis tegelikult puudub. Terve argumendikäik nõuab, et järeldused ja tõendid oleksid otseselt seotud esitatud väidetega; ilma selleta ei saavuta dialoog eesmärki ega edenda teadmiste selgust.
Kokkuvõttes on ignoratio elenchi kasulik mõiste argumendianalüüsis: see aitab eristada sisulisi ja ebaolulisi vastuseid ning parandada debatioskust, keskendudes sellele, mis tõeliselt loeb.
Punane heeringas
Sarnaselt ignoratio elenchi'le on punase heeringa puhul tegemist vastusena esitatud argumendiga, mis ei käsitle algset küsimust. Kriitiliselt võttes on kõrvalepõige tahtlik katse muuta teemat või suunata argumenti kõrvale. See on inglise keele sõnavaras ametlikult tuntud kui digressioon, mis on neutraalse konnotatsiooniga "Red herring". Tegelik probleem jääb varju, kui keskendutakse ümber millelegi muule.
Näited
- Bill Maher Scarborough Country's
Maher: Maher: See on meelevaldne, kas pole? Kui te oleksite sündinud Pakistanis, siis te ei usuksite Jeesusesse Kristusesse. Teile oleks räägitud mõni muu muinasjutt ja te oleksite seda uskunud.
Scarborough: Bill, see on sinu arvamus.
See, kas Maheri väide on tema arvamus või mitte, on ebaoluline ja ei puuduta esitatud argumenti.
- "Pesapallur Mark McGwire läks äsja pensionile. Ta on nii tore mees ja annab palju raha igasugustele heategevusorganisatsioonidele. On selge, et ta jõuab kuulsuste saali."
Järeldus on ignoratio elenchi, sest sõbralikkus ja heategevus ei ole peamised kvalifikatsioonid kuulsuste saali pääsemiseks.
- "Ma ei peaks maksma trahvi hoolimatu sõidu eest. Tänaval on tegelikke ohtlikke kurjategijaid ja politsei peaks neid taga ajama, selle asemel, et ahistada minusugust korralikku maksumaksjat."
Halvemate kurjategijate olemasolu on teisejärguline küsimus, mis ei mõjuta seda, kas juht väärib trahvi hoolimatuse eest. Kui kõneleja üritaks tahtlikult teemat kõrvale juhtida, oleks see näide kõrvalepõikamisest. Kuigi argument selle kohta, kuidas politsei peaks oma aega kulutama, võib olla põhjendatud, on küsimus, keda politsei peaks esmajärjekorras jälitama, ja küsimus, mida tuleks teha nendega, keda politsei on tabanud, eraldi küsimused.
- "Peaministri maksupoliitika võib olla populaarne, kuid ma kahtlustan, et tal oli afäär ja ta maksab naisele, et ta vaikiks. Meedia peaks seda uurima! "
Punane heeringas, mitte seotud väidetav afäär, üritab teemat populaarsest poliitikast eemale viia. Kui aga algne arutelu oleks olnud peaministri avalikust aususest (mis hõlmab nii populaarsust kui ka käitumist), võiks see argument olla täiesti põhjendatud. Näiteks kui poliitiku valimiskampaania keerleb perekondlike väärtuste ümber. Siis oleks argument sellise afääri kohta kehtiv, sest see on otseses vastuolus pereväärtuste platvormiga.
Küsimused ja vastused
K: Mis on ignoratio elenchi?
V: Ignoratio elenchi on mitteametlik eksitus, mille puhul argument, mis võib olla kehtiv, ei käsitle kõnealust küsimust.
K: Mida tähendab "elenchi"?
V: "Elenchi" tuleneb kreekakeelsest sõnast "έλεγχος", mis tähendab ümberlükkamise või ümberlükkamise argumenti.
K: Mida Aristoteles usub ignoratio elenchi kohta?
V: Aristoteles uskus, et ignoratio elenchi on viga, mille küsija teeb, kui ta üritab vastaja argumenti falsifitseerida, ja see võrdub loogika eiramisega.
K: Kas loogilisi eksimusi saab Aristotelese järgi taandada ignoratio elenchi'le?
V: Jah, Aristoteles läheb nii kaugele, et ütleb, et kõik loogilised eksimused saab taandada sellele, mida ta nimetab ignoratio elenchi.
K: Kas esimeses lõigus kirjeldatud liiki viga on ainus viis, kuidas ignoratio elenchi tänapäeval kasutatakse?
V: Jah, tänapäevane kasutus piirdub selle termini palju kitsamalt esimeses lõigus kirjeldatud veaga.
K: Kuidas tõlgitakse sõna "ignoratio elenchi"?
V: "Ignoratio elenchi" võib umbkaudselt tõlkida kui teadmatus ümberlükkamisest või teadmatus sellest, mis on ümberlükkamine.
K: Mis on ignoratio elenchi teine nimetus?
V: Ignoratio elenchi on tuntud ka kui ebaoluline järeldus või ebaoluline tees.
