Mis on kreisfreie Stadt?

Saksamaal tähistab kreisfreie Stadt linna, millel on oma iseseisev haldus- ja juhtimisõigus ning mis ei kuulu ühtegi ümbritsevasse Landkreis (maakonda). Saksa terminite mitmusvorm on kreisfreie Städte. Sellised linnad täidavad nii linnavalitsuse kui ka maakonna ülesandeid — näiteks haldavad nad paljusid sotsiaal-, haridus- ja ehitusalaseid teenuseid ise ega sõltu maakonna administratsioonist.

Suurus ja erandid

Tänapäeval on enamik kreisfreie Städte suuremad linnad; sageli on need suurlinnad, kus elab üle 100 000 inimese. See ei ole aga range reegel: on ka linnu, mis vastavad sellele rahvaarvule, kuid kuuluvad siiski ühte maakonda. Näiteid: Recklinghausen ja Göttingen on suhteliselt suured linnad, kuid on osa Landkreisist.

Väikseimaks näitena mainitud kreisfreie Stadt on Zweibrücken, kus elab umbes 35 000 inimest. Suurimaks kreisfreie Stadt’iks mandri-Saksamaal on München (umbes 1,3 miljonit elanikku); suuremad linnad nagu Hamburg ja Berliin on siiski erand — need on läänikonnas eristaatuse tõttu linnriigid (Stadtstaaten).

Linnriigid ja Bremen

Kolm Saksa linnriiki on Hamburg, Berliin ja Bremen. Erinevalt tavapärasest kreisfreie Stadt-ist on need ise liidumaa (Bundesland). Bremeni liidumaa koosneb kummalisel kombel kahest eraldiseisvast kreisivabast linnast: Bremen ja Bremerhaven, mis asub umbes 60 km põhja pool. Bremeni linnas elab ligikaudu pool miljonit inimest (aglomatsiooni suurus on hinnanguliselt umbes 1,5 miljonit), Bremerhavenis on elanikke umbes 117 000.

Osalised autonoomiad: Große selbständige Stadt

Mõnes liidumaal on olemas ka vahevorme, kus linn ei ole täielikult kreisivaba, kuid sellele on delegeeritud osa maakonna ülesannetest. Sellist tüüpi linnu nimetatakse mõnes kohas Große selbständige Stadt ehk "suur iseseisev linn". Näidetena Alam‑Saksi liidumaal mainitakse sageli järgmisi linnu: Celle, Cuxhaven, Goslar, Hameln, Hildesheim, Lingen ja Lüneburg. Neid linnu ei ole täielikult vabastatud maakonna haldusest, kuid neile võib olla antud mõningaid maakondlikke volitusi.

Mõned ülesanded, näiteks jahipidamisload, jäävad tavaliselt maakonna pädevusse ning neid ei saa linna kätesse üle anda. Teised ülesanded, näiteks jäätmekäitlus, vee- või teedehaldused, võidakse aga linnale delegeerida osaliselt või täielikult — see sõltub liidumaa seadusandlusest ja kohaliku halduse kokkulepetest.

Õiguslik taust ja varieeruvus

Kreisfreie Städte õiguslik staatus ja täpsed pädevused varieeruvad liidumaade lõikes, sest haldusjaotuse üksikasjad reguleeritakse iga Bundesland tasandil. Mõnel pool on poliitiliselt ja ajalooliselt kujunenud rohkem kreisivabasid linnu, teises kohas järgitakse pigem tugevamaid maakondlikke struktuure.

Võrdlus rahvusvaheliselt

Sarnaseid haldusmudeleid on ka mujal maailmas: näiteks Ühendkuningriigis eksisteerivad Unitary authorities ning Ameerika Ühendriikides tuntakse mõistet independent city ehk sõltumatu linn. Need süsteemid lähenevad sama põhimõttele: teatud linnad saavad iseseisvalt lahendada nii omavalitsuse kui ka laiemalt piirkondlikke ülesandeid.

Kokkuvõte

  • Kreisfreie Stadt on Saksamaal linn, mis ei kuulu maakonda ja täidab nii linnale kui ka maakonnale kuuluvaid ülesandeid.
  • Suurimad ja tuntumad näited on suurlinnad, kuid mitte kõik suurlinnad ei ole kreisivabad.
  • Linnriigid (näiteks Hamburg, Berliin, Bremen) on eraldi juhtumid — need on liidumaa tasemel olevad linnad.
  • Õiguslikud üksikasjad ja erandid sõltuvad iga liidumaa seadusandlusest; on ka vahevorme nagu Große selbständige Stadt.