Argument teadmatusest
Argument teadmatusest (ladina keeles argumentum ad ignorantiam) ehk apelleerimine teadmatusele ("teadmatus" tähendab "vastupidiste tõendite puudumist") on mitteformaalse loogika eksitus. See väidab, et miski on tõene, sest seda ei ole veel tõestatud, et see on vale. Või et miski on vale, kui seda ei ole veel tõestatud. Seda nimetatakse ka negatiivse tõestuse eksituseks. Siia kuulub ka (vale)eeldus, et on ainult kaks võimalust (õige või vale). Valikuid võib olla koguni neli:
- tõsi
- vale
- unknown
- tundmatu.
Sageli kasutatakse teadmatusele viitamist, et soovitada, et teine pool peaks tõestama. Loogikareeglid panevad tõendamiskohustuse väite esitajale.
Loogiline eksitus on lihtsalt halb argument. Halva loogika kasutamine ei tähenda tingimata, et argument on vale (või tõene). See on põhimõtteliselt kiirustamata järeldus, millele on jõutud valesti. Kuid see võib siiski olla mõne kuulaja jaoks veenev. Seepärast kasutatakse seda poliitikas ja reklaamis.
Näited
- "See ravim on ohutu, sest keegi ei ole leidnud mingeid toksilisi toimeid." See viitab ainult sellele, et on tehtud täielikud testid. See ei ütle, et seda on täielikult testitud.
- "Kandidaat Smith ei ole kunagi rääkinud oma seisukohtadest seoses abordiga. Võime julgelt järeldada, et ta peab olema abielumeelne". Argumendiga teadmatusest võib väita, et teemat ei saa käsitleda või väita, et see tähendab hoopis vastupidist.
- "Loomulikult on haigused põhjustatud nõidusest. Kuidas muidu saaks see juhtuda?" (Teadmatusest lähtuv argument võtab sageli vormi "kuidas muidu võiks juhtuda X", mis tähendab, et kuna muud seletust veel ei ole teada, siis on see, mida pakutakse, õige).
Küsimused ja vastused
K: Mis on argument teadmatusest?
V: Argument teadmatusest, mida tuntakse ka kui teadmatusele apelleerimist, on mitteformaalse loogika eksitus. See viitab sellele, et miski on tõene või vale, sest selle vastupidist ei ole veel tõestatud.
K: Kui palju on võimalusi, kui kaaluda mingi väite tõesust?
V: Väite tõesuse kaalumisel võib olla kuni neli võimalust - tõene, vale, teadmata ja teadmata.
K: Kellel on väite esitamisel tõendamiskohustus?
V: Loogikareeglid panevad tõendamiskohustuse väite esitajale.
K: Kas halva loogika kasutamine näitab alati valet väidet?
V: Ei, halva loogika kasutamine ei tähenda tingimata, et argument on vale (või tõene). See tähendab lihtsalt, et see on valesti esitatud.
K: Miks kasutatakse poliitikas ja reklaamis teadmatusest tulenevaid argumente?
V: Poliitikas ja reklaamis kasutatakse teadmatusest tulenevaid argumente, sest need võivad olla veenvad mõnele kuulajaskonnale, hoolimata sellest, et nad on loogiliselt vigased.
K: Milline teine nimetus antakse teadmatusele tuginevale apellatsioonile?
V: Apelleerimist teadmatusele nimetatakse ka negatiivseks tõendamispettuseks.
