Apelleerimine teadmatusele (argumentum ad ignorantiam) — loogikaeksitus
Apelleerimine teadmatusele (argumentum ad ignorantiam) — loogikaeksitus, kus tõendite puudumine sünnitab eksitava järelduse; kuidas seda äratunda ja vältida poliitikas ning reklaamis.
Argument teadmatusest (ladina keeles argumentum ad ignorantiam) ehk apelleerimine teadmatusele ("teadmatus" tähendab "vastupidiste tõendite puudumist") on mitteformaalse loogika eksitus. See väidab, et miski on tõene, sest seda ei ole veel tõestatud, et see on vale. Või et miski on vale, kui seda ei ole veel tõestatud. Seda nimetatakse ka negatiivse tõestuse eksituseks. Siia kuulub ka (vale)eeldus, et on ainult kaks võimalust (õige või vale). Valikuid võib olla koguni neli:
- tõsi
- vale
- unknown
- tundmatu.
Sageli kasutatakse teadmatusele viitamist, et soovitada, et teine pool peaks tõestama. Loogikareeglid panevad tõendamiskohustuse väite esitajale.
Loogiline eksitus on lihtsalt halb argument. Halva loogika kasutamine ei tähenda tingimata, et argument on vale (või tõene). See on põhimõtteliselt kiirustamata järeldus, millele on jõutud valesti. Kuid see võib siiski olla mõne kuulaja jaoks veenev. Seepärast kasutatakse seda poliitikas ja reklaamis.
Näited
Mõned tüüpilised kujundid, kus ilmneb argument teadmatusest:
- Puudub tõend vastupidise kohta → järeldatakse õigsus: „Meil ei ole tõendeid, et elavad tulnukad ei külasta Maa't — seega nad külastavad meid.”
- Puudub tõend õigsuse kohta → järeldatakse väär: „Pole tõestatud, et see ravim toimib — seega see ei toimi.”
- Väide tõendamiskohustuse ära tõstmine: „Sina ei suuda mulle tõestada, et Jumalat pole, seega Jumal eksisteerib.”
Miks see on eksitus
Argument teadmatusest eksib, sest puudumine ei ole sama mis tõend. Kui väide A ei ole veel ümber lükatud, ei tähenda see automaatselt, et A on tõene. Samuti ei muutu väide B vääraks ainult sellepärast, et puuduvad kehtivad tõendid tema toetuseks. Ratsionaalne järeldamine eeldab positiivset põhjendust, mitte ainult vastupidise puudumist.
Kuid on erandeid: mõnikord võibgi tõendite puudumine olla informatiivne — näiteks kui me eeldame, et teatud tõendid ilmneksid tingimustel, kus väide oleks tõene, aga neid ei leita. Sellisel juhul on tegemist negatiivse tõendiga (näiteks arheoloogilised leiud, loodusteaduslikud otsingud jt), mitte formaalse loogilise õigustusega argumendiks teadmatusest.
Kuidas sellise argumendiga vastu võtta
- Paluge positiivseid tõendeid väite toetuseks, mitte rõhutada vastupidise tõendite puudumist.
- Osutage, et puudumine ei ole tõestus: „Puuduv tõend ei tee väidet tõeks.”
- Kontrollige, kas tõepoolest oleks oodatud tõendeid olemas, kui väide oleks tõene — kui jah ja neid ei leidu, siis võib tegemist olla legitiimse negatiivse tõendiga.
- Viige tähelepanu tõendamiskohustusele: loogika alusel peab esitaja oma nõudeid põhjendama (burden of proof), mitte vastaspool.
Kasutus reaalses maailmas
Argumentumist teadmatusest nähakse sageli poliitilistes retoorikates, reklaamis ja igapäevastes vaidlustes, sest see on intuitiivselt lihtne ning suudab avalikkust mõjutada. Samas teaduslikus ja õigusalases diskussioonis nõutakse tavaliselt positiivseid andmeid ja reprodutseeritavaid tõendeid.
Lühike kokkuvõte
Argumentum ad ignorantiam on eksitus, mis tekitab vale turvatunde: puuduva tõendi leidmine ei asenda positiivset põhjendust. Mõnel juhul võib aga tõendite puudumine olla asjakohane ja informatiivne — oluline on eristada, millal puudumine on tõend ja millal mitte. Aga põhimõtteliselt jääb tõendamiskohustus väite esitajale.
Näited
- "See ravim on ohutu, sest keegi ei ole leidnud mingeid toksilisi toimeid." See viitab ainult sellele, et on tehtud täielikud testid. See ei ütle, et seda on täielikult testitud.
- "Kandidaat Smith ei ole kunagi rääkinud oma seisukohtadest seoses abordiga. Võime julgelt järeldada, et ta peab olema abielumeelne". Argumendiga teadmatusest võib väita, et teemat ei saa käsitleda või väita, et see tähendab hoopis vastupidist.
- "Loomulikult on haigused põhjustatud nõidusest. Kuidas muidu saaks see juhtuda?" (Teadmatusest lähtuv argument võtab sageli vormi "kuidas muidu võiks juhtuda X", mis tähendab, et kuna muud seletust veel ei ole teada, siis on see, mida pakutakse, õige).
Küsimused ja vastused
K: Mis on argument teadmatusest?
V: Argument teadmatusest, mida tuntakse ka kui teadmatusele apelleerimist, on mitteformaalse loogika eksitus. See viitab sellele, et miski on tõene või vale, sest selle vastupidist ei ole veel tõestatud.
K: Kui palju on võimalusi, kui kaaluda mingi väite tõesust?
V: Väite tõesuse kaalumisel võib olla kuni neli võimalust - tõene, vale, teadmata ja teadmata.
K: Kellel on väite esitamisel tõendamiskohustus?
V: Loogikareeglid panevad tõendamiskohustuse väite esitajale.
K: Kas halva loogika kasutamine näitab alati valet väidet?
V: Ei, halva loogika kasutamine ei tähenda tingimata, et argument on vale (või tõene). See tähendab lihtsalt, et see on valesti esitatud.
K: Miks kasutatakse poliitikas ja reklaamis teadmatusest tulenevaid argumente?
V: Poliitikas ja reklaamis kasutatakse teadmatusest tulenevaid argumente, sest need võivad olla veenvad mõnele kuulajaskonnale, hoolimata sellest, et nad on loogiliselt vigased.
K: Milline teine nimetus antakse teadmatusele tuginevale apellatsioonile?
V: Apelleerimist teadmatusele nimetatakse ka negatiivseks tõendamispettuseks.