Laurasiatheria – platsentaarsete imetajate rühm: määratlus ja liikmed

Laurasiatheria — platsentaarsete imetajate mitmekesine rühm: nahkhiired, vaalad, lihasööjad, pangoliinid ja siilid. DNA-põhine määratlus ja põnev päritolu. Loe edasi.

Laurasiatheria on suur rühm platsentaarseid imetajaid, mida tänapäeval peetakse üheks põhiklahiks eutheriate ehk platsentaimetajate seest. Nimi tuleneb piirkonnast, kus arenenud imetajad arenesid välja: see asus Laurasia põhjapoolsel superkontinendil, mis vastab ligikaudu tänapäeva Euraasiale ning Põhja-Ameerikale. Pangaea lagunedes jagunes maismaapind esmalt põhjaosas Laurasiaks ja lõunas Gondwanaks, mistõttu nimetusejuur on geograafiline. Molekulaarsete andmete põhjal on Laurasiatheria tuletatav tõenäoliselt Late Cretaceous’i (hilise kriidi) eelsest või kriidiajalisest ajastust ning paljud tihendid tekkisid ja mitmekesistus pärast K–Pg massilist väljasuremist.

Rühma kuuluvad muu hulgas säärased, siilid, pangoliinid, nahkhiired, vaalad, enamik sarviliste imetajate ja lihasööjate loomadest. See tähendab, et Laurasiatheria hõlmab väga erinevaid elupaiku ja toitumisviise: taimtoidulistest suurtest kiskjateni, lennuvõimelistest putuktoidulistest kuni täielikult veekeskkonnas elavate vaaladeni.

Laurasiatheria on määratletud DNA järjestuse analüüsi abil; see monofüleeetiline rühm tugineb peamiselt molekulaarsele tõestusele. Rühmal ei ole ühtsete ja selgete anatoomiliste tunnuste komplekti, mida kõik liikmed jagaksid, mistõttu klassikaline morfoloogia on andnud keerulisemaid ja vastuolulisemaid tulemusi kui molekulaartaksonoomia.

Siia kuuluvad need elusad ordud:

• Eulipotyphla: siilid, gümnuslased, mutid, sälkjad, solenodonid (kosmopoliitilised). Eulipotyfla liikmed on tavaliselt väikese kuni keskmise kehaga, enamasti öised või hämarikud ja paljud neist on peamiselt putuktoidulised või väikeste selgroogsete ja taimse toiduga. Fossiilsed andmed näitavad, et see klaster on olnud laialt levinud juba paleogeenis.
• Cetartiodactyla: kosmopoliitse; hõlmab endisi ordusid Cetacea (vaalad, delfiinid ja ninasarvikud) ja Artiodactyla (paarisjalgsed kabiloomad, sh sead, jõehobu, kaamelid, kaelkirjak, hirved, antiloobid, veised, lambad, kitsed). Cetartiodactyla on näide suures evolutsioonilisest mitmekesisusest: selle hulka kuuluvad täielikult akvaatilised vaalad ja väga erineva suuruse ning ökoloogiaga maismaaimetajad. Lisaks on selles rühmas palju majanduslikult olulisi liike (koduloomad, jahiloomad).
• Pholidota: pangoliinid ehk soomusjalgsed sipelgad (Aafrika, Lõuna-Aasia). Pangoliinid on karvata, kaitsekattega imetajad, kelle peamine toitumisallikas on termiidid ja sipelgad. Nad on tänapäeval ohustatud ebaseadusliku kaubanduse ja elupaikade kadumise tõttu.
• Chiroptera: nahkhiired (kosmopoliidid) Nahkhiired on maailma teine suurim imetajarühm liigirikkuse poolest ja neil on väga mitmekesine toit (putukad, puuviljad, nektar, kalad, vereloomad). Nad täidavad ökoloogiliselt tähtsaid rolle tolmeldajate, seemnete levitajate ja putukatepopulatsiooni kontrollijatena.
• Carnivora: lihasööjad (kosmopoliidid) Carnivora hõlmab nii tõelisi kiskjaid (koerlased, kasslased) kui ka karjasoomlasi ja omnivoreid (näiteks rebased, hundid, inimesed ei kuulu siia). See rühm sisaldab palju kui mittevärvilisi morfoloogilisi kohandusi saakloomade püüdmiseks ja lihasöömiseks.
• Perissodactyla: paaritujalised kabiloomad Perissodactylad (hobused, ninasarvikud, oryxid ja teised) on enamasti suured taimtoidulised imetajad, kellel on iseloomulik tööstuslikult olulised koplatud sabakoed ja eripärane lõualuudest sõltuv seedimine. Tänapäeval on selle rühma mitmed liigid ohustatud ja nende piirkondlik levik on kahanenud.

Fülogeneetiliselt on Laurasiatheria kindlalt toetatud molekulaarsete andmete (nukleotiidijärjestused, retroposooni paigutused jms) poolt, kuid täpsed seosed orde vahel on endiselt uurimise all. Mõned autorid jagavad Laurasiatheria alamklastriteks, näiteks klaster «Scrotifera», mis ühendab mitmeid ülejäänud ordusid, ja «Ferae», mis hõlmab Carnivora ja Pholidota. Erinevad analüüsimeetodid (mitokondriaalne vs. tuuma-DNA, genoomilised vs. retroposoonid) on andnud mõnikord vastuolulisi tulemusi, mistõttu eri uuringud pakuvad veidi erinevaid puukujundeid.

Laialdane levik tänapäeval — paljud laurasiatherialised on kosmopoliidid — peegeldab nii vana päritolu Laurasia aladel kui ka hilisemat rändamist ja regionaalset kohastumist. Fossiilne kirje näitab, et Laurasiatheria liikide varased esindajad ilmnesid peamiselt paleogeensel ajastul, kuid molekulaarsed ajastused viitavad sageli kriidiajasele ja varasele paleogeensele eraldumisele.

Kuigi põhiline pilt on tänapäeval paremini selge kui varem, jätkuvad uuringud, mis kasutavad suuri genoomseid andmestikke, uusi fossiilileide ja arenenud analüüsimeetodeid, et täpsustada ordudevahelisi suhteid ning rekonstrueerida Laurasiatheria ajaloolist mitmekesistumist ja levikut.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Laurasiatheria?

K: Millised loomad kuuluvad sellesse rühma?

K: Kuidas on Laurasiatheria määratletud?

K: Millised ordud kuuluvad selle rühma elusate liikmete hulka?

Küsimus: Kas nende rühmade kohta on olemas kokkulepitud põlvnemise puu?

Otsing