LBSCR — London, Brighton and South Coast Railway: Inglismaa raudtee 1846–1922

LBSCR — London, Brighton ja South Coast Railway: avasta Inglismaa ajalooline raudtee 1846–1922, võtmeliinid Londonist Brightonisse, Sussexi kuurortid ja regionaalvõrgustik.

Autor: Leandro Alegsa

London, Brighton and South Coast Railway (LBSCR) oli Inglismaa raudteeettevõte aastatel 1846–1922. Selle võrgustik kujutas suurt kolmnurka, mille tipus asus London ja baasina ulatus enamik Sussexi rannikust ning suur osa Surrey'st. LBSCR-l olid otsesed liinid Londonist Brightonisse, Eastbourne'i, Worthingi, Littlehamptoni ja Bognor Regise'i lõunaranniku kuurortidesse ning Newhaveni ja Shoreham-by-Sea sadamatesse. See teenindas ka sisemaa linnu nagu Chichesteri, Horshami, East Grinsteadi ja Lewesi ning töötas ühiselt teiste ettevõtetega linnalähedaste ühenduste pakkumisel Croydoni, Croydoni, Tunbridge Wellsi, Dorkingi ja Guildfordi piirkonnas. Londoni poole suunduva teenuse aluseks oli keerukas äärelinna võrgustik, mille peamised alguspunktid olid London Bridge'ist ja Victoriast, ning ettevõttel olid ühiselt kasutatavad läbivad liinid teiste operaatoritega.

LBSCR moodustati viie ettevõtte ühinemisel 1846. aastal. 1. jaanuaril 1923 sai sellest, 1921. aasta raudteeseaduse alusel, osa Southern Railway'st.

Ajaloopõhi ja arengu suunad

LBSCR kasvas välja 19. sajandi keskpaiga raudteebuumist ja teenis kiiresti nii igapäevaseid pendelrännet kui ka puhkuseliiklust rannikule. Ettevõtte edu tugines tugevatele ühendustele Londoni ning rannikul asuvate kuurortide ja sadamate vahel; eriti tähtsad olid suvised ja nädalavahetuse ekskursioonid ning laevaühendustega seotud „boat train”'d Newhavenis. LBSCR parandas järjekindlalt jooksvaid teenuseid, ehitas ja laiendas jaamu ja rööpaid ning kohandas teenindust kasvava rahvaarvu ja puhkusetranspordi nõudmistega.

Tehnika, töökodad ja insenerid

Ettevõttel oli oma peamised töökodad (sh Brighton), kus hooldati ja ehitati vedureid ning vaguneid. LBSCR-i rongid ja vedurid kujundati ja arendati mitme tuntud peainseneri juhtimisel, kelle hulka kuulusid näiteks John Chester Craven, William Stroudley ja R. J. Billinton — kõik andsid olulise panuse vedurite konstruktsiooni ja hoolduse arendamisse. Praktikas tähendas see mitmesuguseid kohandusi kiiruse, töökindluse ja ohutuse parandamiseks ning teenuse nõudmistele vastavaid vagunilahendusi.

Teenused ja võrk

LBSCR teenindas erinevaid reisijagrupe: linnasisene ja äärelinna pendeltransport Londoni suunal, pikamaareisijad rannikule ning kaugreisid ja kaubaveod. Palju tähelepanu pälvisid kuurortiliinid — paljud rannikujaamad said olulise osa oma külastajatest tänu rongiliiklusele. Samuti olid ettevõtte võrgus tähtsad sadamapöörded, mis võimaldasid vedusid ja reisijate jätkumist merereisidele.

Innovatsioon ja omapära

LBSCR oli mitmes mõttes uuendusmeelne: ettevõte arendas välja tööprotsesse töökodades, proovis uusi konstruktsioonilahendusi veduritel ja panustas reisijamugavusse rongides. Kuigi põhifookus oli teenusepakkujana, kandus paljud tehnilised lahendused edasi ka pärast 1923. aastat Southern Railway'le ja hiljem riiklikule raudteele.

Pärand

LBSCR-i pärand on tänapäeval näha nii maanteede paigutuses kui ka paljudes endistes jaamahooneis ja liinides, mis on jäänud oluliseks osaks Lõuna-Inglismaa transpordivõrgustikust. Mõned vedurid ja reisivagunid on säilinud muuseumides ja pärandraudteedel, kus huvilised saavad tutvuda 19.–20. sajandi raudteetöö ja tehnilise kujundusega. Pärast 1923. aasta ühendamist aitas LBSCR-i võrgustik kujundada Southern Railway ning hiljem British Railways arendusvalikuid Lõuna-Inglismaal.

Kuigi LBSCR nime all tegutsemine lõppes 1923. aastal, säilitas selle võrgustik tähtsa rolli piirkondliku liikluse korralduses ja rannikualade turismis – paljud tänased rongiliinid järgivad endisi LBSCR-i radasid ja ühendusi.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Londoni, Brightoni ja lõunaranniku raudtee (LBSCR)?


V: LBSCR oli Inglismaa raudtee-ettevõte aastatel 1846-1922.

K: Milline oli LBSCR-i geograafiline ulatus?


V: LBSCRi territoorium moodustas jämeda kolmnurga, mille tipus oli London, selle baasiks oli suurem osa Sussexi rannikust ja suur osa Surrey'st.

K: Millised olid mõned peamised mereäärsed kuurordid, mida LBSCR teenindas?


V: LBSCR-il olid kõige otsesemad liinid Londonist Brightonisse, Eastbourne'i, Worthingi, Littlehamptonisse ja Bognor Regisesse ning Newhaveni ja Shoreham-by-Sea sadamatesse lõunaranniku mereäärsetesse kuurortidesse.

Küsimus: Milliseid sisemaal asuvaid linnu teenindas LBSCR?


V: LBSCR teenindas Chichesteri, Horshami, East Grinsteadi ja Lewesi sisemaal asuvaid linnu ning teenindas ühiselt Croydoni, Tunbridge Wellsi, Dorkingi ja Guildfordi.

K: Milline oli LBSCR-i võrgustik Londoni poolel?


V: Londoni otsas oli keeruline eeslinna ja äärelinna liinide võrgustik, mis lähtus London Bridge'ist ja Victoriast, ning ühised huvid kahel Londoni läbival liinil.

K: Kuidas moodustati LBSCR?


V: LBSCR moodustati viie ettevõtte ühinemisel 1846. aastal.

K: Mis juhtus LBSCRiga 1923. aastal?


V: 1. jaanuaril 1923 sai LBSCR 1921. aasta raudteeseaduse (Railways Act 1921) alusel Southern Railway osaks.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3