Miller-Urey katse
Milleri ja Urey katse (või Urey-Milleri katse) oli katse, mille käigus tehti anorgaanilistest ühenditest orgaanilisi ühendeid, rakendades energiat.
Idee oli simuleerida hüpoteetilisi tingimusi, mis arvatakse olevat valitsenud varajase Maa (Hadean või varajase arhea) ajal. See oli katse elu keemilise päritolu kohta. Konkreetsemalt testiti eksperimendi käigus Aleksander Oparini ja J. B. S. Haldane'i hüpoteesi, et tingimused ürgmaal soodustasid keemilisi reaktsioone, mis sünteesivad orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest lähteainetest. Seda peetakse klassikaliseks eksperimendiks elu tekkimise kohta. Selle viisid 1952. aastal läbi Stanley Miller ja Harold Urey Chicago ülikoolist ning avaldasid selle 1953. aastal.
Pärast Milleri surma 2007. aastal uurisid teadlased algsetest katsetest säilinud pitseeritud viaale. Nad suutsid näidata, et Milleri algsetes katsetes toodeti üle 20 erineva aminohappe. See on tunduvalt rohkem kui need, millest Miller algselt teatas, ja rohkem kui need 20, mis elus looduslikult esinevad.
Eksperiment
Hiljutised seotud uuringud
Lisaks sellele viitavad mõned tõendid sellele, et Maa algne atmosfäär võis olla teistsuguse koostisega kui Miller-Urey eksperimendis kasutatud gaas. On rohkesti tõendeid suurte vulkaanipursete kohta 4 miljardit aastat tagasi, mis oleksid vabastanud atmosfääri süsinikdioksiidi, lämmastikku, vesiniksulfiidi (H2 S) ja vääveldioksiidi (SO2 ). Katsed, milles kasutati lisaks Miller-Urey algses katses kasutatud gaasidele ka neid gaase, andsid tulemuseks mitmekesisemad molekulid.
Pange tähele, et Maale sadanud meteoriiditolm sisaldab orgaanilisi ühendeid, sealhulgas aminohappeid. Seetõttu on huvi abiogeneesi ja elu tekkimise vastu nihkunud küsimusele, kuidas tekkisid rakud ja suured makromolekulid.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Miller-Urey eksperiment?
V: Miller-Urey katse oli eksperiment, mille käigus tehti anorgaanilistest ühenditest orgaanilisi ühendeid, rakendades selleks energiat. Selle viisid 1952. aastal läbi ja avaldasid 1953. aastal Stanley Miller ja Harold Urey Chicago ülikoolis ning sellega testiti Alexander Oparini ja J. B. S. Haldane'i hüpoteesi, et tingimused ürgsel Maal soodustavad keemilisi reaktsioone, mis sünteesivad anorgaanilistest lähteainetest orgaanilisi ühendeid.
K: Mida suutsid teadlased pärast Milleri surma näidata?
V: Pärast Milleri surma 2007. aastal uurisid teadlased algsetest katsetest säilinud pitseeritud viaale ja suutsid näidata, et Milleri algsetes katsetes toodeti üle 20 erineva aminohappe - tunduvalt rohkem kui algselt teatatud ja rohkem kui need 20, mis looduslikult elus esinevad.
K: Kes viis katse läbi?
V: Eksperimendi viisid läbi Stanley Miller ja Harold Urey Chicago Ülikoolis.
K: Mida selle eksperimendiga testiti?
V: Selle eksperimendiga testiti Alexander Oparini ja J. B. S. Haldane'i hüpoteesi, et tingimused Maa ürgajal soodustasid keemilisi reaktsioone, mis sünteesivad orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest lähteainetest - täpsemalt, sellega testiti elu keemilist päritolu varajasel Maal (Hadean või varajane arhea).
K: Millal see eksperiment läbi viidi?
V: See katse viidi läbi 1952. aastal ja avaldati 1953. aastal Stanley Milleri ja Harold Urey poolt Chicago Ülikoolis.
K: Kui palju aminohappeid selle katse käigus tekkis?
V: Teadlased leidsid, et selle eksperimendi käigus toodeti üle 20 erineva aminohappe - tunduvalt rohkem kui algselt teatatud ja rohkem kui need 20, mis looduslikult elus esinevad.
K: Millist energiat kasutati selle katse ajal? V: Selle katse käigus rakendati üht liiki energiat, et anorgaanilistest ühenditest orgaanilisi ühendeid valmistada.
