Aspiratsioon
Aspiratsioon on keelte omadus, mille puhul konsonantide ütlemine annab õhku välja. Kui näiteks riputate paberitükki suu ees, näete, et see liigub, kui ütlete aspireeritud ehk hingeldava konsonandi. Kui paber ei liigu, siis on tegemist hingamata ehk mittehingava konsonandiga. Inglise keeles on aspireeritud häälekõrvalised stopid ja frikatiivid, mis esinevad sõna alguses, s.o. häälikud "p", "t", "k" ja "ch" (IPA-s kirjutatakse /p/, /t/, /k/, /t͡ʃ/ samas järjekorras). IPAs võib aspireeritud hääli kirjutada ʰ sümboliga pärast, nagu /pʰ/, /tʰ/, /kʰ/ ja /t͡ʃʰ/. Näiteks sõnade "pick", "tick", "kick" ja "chick" esimene heli on kõik aspireeritud. IPA-s kirjutatakse neid /pʰɪk/, /tʰɪk/, /kʰɪk/ ja /t͡ʃʰɪk/ samas järjekorras. Pärast esimest häälikut esinevad häälekõrvalised peatused ja frikatiivid on aga aspiratsioonita. Näiteks kui /p/ sõnas "pit" on aspireeritud, siis /p/ sõnas "spit" ja /p/ sõnas "tip" ei ole aspireeritud, seega ei märgita neid pärast ʰ sümboliga. Allpool on veel näiteid aspiratsiooni kohta.
Inglise keeles ei ole aspireeritud häälikuid, kuid hindi keeles on. Neid kirjutatakse tavaliselt h-ga pärast konsonanditähte. Selle näiteks on nimi Bhattacharya, kus "bh" on aspireeritud "b", nii et IPA-s kirjutatakse /bʱ/.
Mandariini hiina keeles ei ole häälikulisi peatusi, frikatiive ega afrikatiive, nii et ainus viis neid eristada on aspiratsioon. Pinyinis kirjutatakse aspireeritud helisid nagu inglise keele häälekõrvalisi helisid, nii et helid /pʰ/, /tʰ/ ja /kʰ/ kirjutatakse samas järjekorras kui 'p', 't' ja 'k', kuid aspireerimata helisid kirjutatakse nagu inglise keele häälekõrvalisi helisid, nii et helid /p/, /t/ ja /k/ kirjutatakse vastavalt kui 'b', 'd' ja 'g'. Näiteks sõna "Gaokao" kirjutatakse IPA-s /kau̯.kʰau̯/. Wade-Giles'i õigekirjas kirjutatakse aspireeritud peatused, frikatiivid või afrikatiivid tähe järele apostroofiga, selle asemel et kasutada teist tähte nagu Pinyinis, nii et "Gaokao" kirjutatakse Wade-Giles'is "Kaok'ao".
Küsimused ja vastused
K: Mis on aspiratsioon?
V: Aspiratsioon on keelte omadus, mille puhul konsonandi ütlemine annab õhku välja.
K: Kuidas saab kindlaks teha, kas heli on aspireeritud või mitteaspireeritud?
V: Seda, kas heli on aspireeritud või mitteaspireeritud, saab kindlaks teha, kui paned paberitüki suu ette ja vaatad, kas see liigub, kui ütled konsonandi. Kui paber liigub, siis on tegemist aspireeritud ehk hingeldava konsonandiga. Kui paber ei liigu, siis on tegemist hingamata ehk mittehingava konsonandiga.
Küsimus: Millised on mõned näited inglise keele aspireeritud häälikutest?
V: Inglise keeles on aspireeritud häälekõrvad ja frikatiivid, mis esinevad sõna alguses, milleks on helid "p", "t", "k" ja "ch" (IPA-s kirjutatakse /p/, /t/, /k/, /t͡ʃ/ samas järjekorras).
K: Kuidas kirjutatakse IPA-d kasutades aspiratsioonihäälikut?
V: Aspireeritud heli saab IPA-d kasutades kirjutada pärast ʰ sümboliga; näiteks /pʰ/, /tʰ/, /kʰ/, /t͡ʃʰ/ ja /t͡ʃʰ/.
Küsimus: Kas inglise keeles on olemas häälikuid, mis on aspireeritud?
V: Ei, inglise keeles ei ole häälikuid, mis on aspireeritud.
K: Kas hindi keeles on aspireeritud häälikuid?
V: Jah, hindi keeles on mõned häälikulised helid, mida tavaliselt kirjutatakse h-ga konsonant-tähe järel. Näiteks "Bhattacharya" kirjutatakse IPA-d kasutades "/bʱ/".
Küsimus: Kuidas kujutavad hiina keeled aspiratsiooni teistmoodi kui teised keeled?
V: Mandariini hiina keeles ei ole häälikulisi peatusi, frikatiive ega afrikatiive, seega eristatakse neid hoopis aspiratsiooni järgi. Pinyinis kirjutatakse neid nagu inglise keeles häälekõrvalisi häälikuid, samas kui aspiratsioonita häälikuid nagu häälekõrvalisi; näiteks "Gaokao" kirjutatakse IPA-d kasutades "/kau̯.kʰau̯/" ja "Kaok'ao" kasutades Wade-Giles'i kirjaviisi.
