Mount Conner (Atila) – Kesk-Austraalia tasane saarekene ja pühapaik
Mount Conner (Atila) — Kesk-Austraalia tasane saarekene ja pühapaik: geoloogiline ime nähtav Uluṟu teelt, rikas Tjukurpa-loodude ja põlisrahvaste kultuuripärandiga.
Mount Conner (ka Atila) on mägi Kesk-Austraalias. See asub Põhja-Territooriumi edelanurgas, umbes 75 kilomeetrit Amadeuse järvest kagus. Mount Conner tõuseb umbes 859 meetri kõrgusele merepinnast ning ulatub ligi 300 meetri võrra üle ümbritseva tasandiku, mistõttu on ta maastikul selgesti eristatav. Mäe nimetas 1873. aastal avastaja William Gosse Lõuna-Austraalia poliitiku Mountifort Longfield Conneri järgi. Kui sõita Alice Springsist Uluṟu suunas kulgevalt teelt, võib Mount Conneri sageli esimesena märgata.
Vorm ja geoloogia
Mount Conner on iseloomulikult hobuseraua kujuline, tasase tipuga saarekene ehk mesa. Mäe moodustavad peamiselt settekivimid, mille kihid on jäänud alles ajal, mil piirkonnas paiknes sisemeri neoproterosoikumi ajastul (ligikaudu 1 Ga kuni 542 Ma). Käesoleva teksti algsemaallika andmetel on Conneri kivim umbes 200–300 miljonit aastat vanem kui lähedalasuvate Uluṟu ja Kata Tjuṯa kivimid. Selle paksude settekivimikihtide osaline erosioon on miljonite aastate vältel eemaldanud ümbritseva materjali, jättes alles tänapäeval nähtava isoleeritud saarekese.
Kultuuriline ja vaimne tähendus
Mägi on traditsiooniliselt tuntud kui Atila (mõnikord ka Artila, Atula, Attila või Artilla) jankunytjatjara ja pitjantjatjara keeltes. Ümbrust nimetatakse Atilanyaks, ja see paik on seotud Tjukurpa ehk unenägude lugudega, mida kohalikud põlisrahvad edasi annavad. Üks mainitud tegelasi on nyiṉya (tähenduselt tihti tõlgituna „jäärahvas” või „külma rahvas”), kus nyiṉya on esivanemate vaimud, kes toovad külma ilma. Nende lugude ja tavad on kohalike jaoks pühad; maastiku ja lugude kontekstis tuleb arvestada, et teatud paigad võivad olla kultuuriliselt tundlikud või piiratud ligipääsuga.
Ligipääs ja vaatlemine
Mount Conner asub avatud kesk-Austraalia kõrbeala lähedal ja on hõlpsasti nähtav peamistelt marsruutidelt Uluru suunas sõites. Tihti nimetatakse Mount Conneri ka „vale-Uluṟu” (inglise keeles „Fool-uru”), sest esmapilgul võib tema siluett eksitada lõunapoolsesse suunda liikudes. Erinevalt Uluṟust ei kuulu Mount Conner samasse rahvusparki ning suured alad ümber mäe võivad olla eraomandis või kohalike kogukondade haldusalas; enne külastamist tuleks uurida ligipääsutingimusi ja kohalikke juhiseid. Kohalikud kultuuriväärtused tuleks austada: jälgida siltide juhiseid, mitte häirida pühapaiku ning võtta teadmiseks, et paljudel kultuurilist tähtsust omavatel paikadel on eraldi reeglid külastamiseks.
Miks Mount Conner on huvitav?
Mount Conner pakub nii geoloogilist huvi — vana kivimite ja erodeeritud maastiku näitena — kui ka kultuurilist väärtust, olles osa rikkalikust Tjukurpa pärandist. Tema selge siluett ning suhteline eraldatus ümbritsevast tasandikust muudavad ta märgiliseks maamärgiks piirkonnas ja huvipakkuvaks sihtmärgiks fotograafidele, geoloogidele ja neile, kes soovivad võtta vastu Austraalia punase keskmaa eripära ja põlisrahvaste lood.
Ajalugu
Yankunytjatjara põlisrahva jaoks on Mount Conner pikka aega olnud seotud Wanambi unenägudega. Wanambi on esivanemate vaim, kellest räägitakse, et ta elab mäe sees ja selle ümbruses asuvates allikates. Selle unenäoga seotud legendid pani kirja Charles Mountford, kui ta külastas seda piirkonda 1940. aastal. Ta kirjutas, et Kapi Atila allikas, mis asus poolel teel lõunapoolsetel nõlvadel, olevat elanud väga ohtlik. Kui allikas kuivas, uskusid Atilanya mehed, et wanambi varastasid neilt lõunapoolsed inimesed, kes paigutasid vaimu oma maa allikasse, et neil oleks rohkem vett.
Mount Connerist umbes 7 km (4,3 mi) edelas on veel üks veeallikas, kiviauk nimega Anari (inglise keeles "Aneri Well" või "Mount Conneri Well"). Mountford telkis seal 1940. aastal teel Uluṟu poole ja registreeris selle nime "Anneri". Ta kirjutas, et seal olevat elanud Musgrave'i mäestikust põhja poole Anarisse rännanud kahjutu wanambi. Ta kirjutas ka nyiṉyaga seotud tseremooniatest, mida naised siin läbi viivad.
Mountford on kirja pannud ka teise mäega seotud legendi, mis räägib kahe poisi vahelisest võitlusest, kes seal jahti pidasid. Legendi kohaselt avastas üks poistest juhuslikult Anari allika. Ta keeldus teisele poisile ütlemast, kust ta oli vee leidnud, ja selle tulemusena oleks teine poiss peaaegu janusse surnud. Nad duubeldasid koos ja jõudsid aeglaselt mäe tippu, kus nad surid. Nende kehad on väidetavalt säilinud kiviklibustena.
Anari oli Mount Conneri jaama esimese kodutalu asukoht. See on nüüdseks maha jäetud ja uus kodutalu asub kaugemal põhjas, Lasseteri maanteel. Siit viib rada Mount Conneri jalamile.
Geoloogia
Mount Conner koosneb konglomeraatidest, liivakividest, settekividest ja mudakividest. Tipp koosneb jämedateralisest liivakivist, millel on kivikliblikate kihid ja väikesed kivikliblikate konglomeraadi ja siltkivi kihid. Selle all olev kivim koosneb tumepruunist glasuursest siltkivist, mudakivist ja peeneteralisest liivakivist. Mäe alumine osa koosneb keskmise kuni jämedateralisusega hallikaspruunidest liivakividest, tumepruunidest siltkividest ja kirtsidest. Conneri mäe küljed on samuti kaetud kruusaga (talus) ja selle tippu katab kolluvium. Mäe jalamit ümbritseb alluvium.
Conneri mäe tipp koos Kata Tjuṯa ja Uluṟu tippudega on jäänud üle kriidiajastu settekihi erosiooni tagajärjel. Seda peetakse klassikaliseks näiteks saarekivist, mis on tekkinud ümbritsevate kihtide erosiooni tagajärjel.
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse ka Mount Connerit?
V: Mount Connerit nimetatakse ka Atilaks.
K: Kus asub Mount Conner?
V: Mount Conner asub Põhja-Territooriumi edelanurgas, 75 kilomeetrit Amadeuse järvest kagus.
K: Kui kõrgusel merepinnast asub Mount Conner?
V: Mount Conner asub 859 meetri kõrgusel merepinnast.
K: Millisest kivimist see koosneb?
V: Mount Conneri kivim koosneb settekihist, mis jäid maha, kui piirkond oli neoproterosoikumi ajastul (1Ga kuni 542Ma) sisemeri.
K: Kui vanad on need kivimid võrreldes lähedalasuvate Uluṟu ja Kata Tjuṯa kivimitega?
V: Connori mäe kivimid on 200-300 miljonit aastat vanemad kui lähedalasuvate Uluṟu ja Kata Tjuṯa kivimid.
K: Millise kujuga on see mägi?
V: Connori mägi on lameda tipuga saarekese kujuga, mis meenutab hobuseraua kuju.
K: Kuidas nimetavad seda kohalikud jankunytjatjara ja pitjantjatjara inimesed?
V: Jankunytjatjara ja Pitjantjatjara põliselanikud kutsuvad seda Atilaks (mõnikord ka Artila, Atula, Attila või Artilla).
Otsige