Mount Conner
Mount Conner (ka Atila) on mägi Kesk-Austraalias. See asub Põhja-Territooriumi edelanurgas, 75 kilomeetrit Amadeuse järvest kagus. Ta on 859 meetri kõrgusel merepinnast ja 300 meetri kõrgusel ümbritsevast maapinnast. Mäe nimetas William Gosse 1873. aastal Lõuna-Austraalia poliitiku Mountifort Longfield Conneri järgi. Alice Springsist tulles on seda näha Uluṟu suunas kulgevalt teelt.
Mount Conner on hobuseraua kujuline tasane saarestik. Kivim on settekivim. Selle kihid jäid maha, kui piirkond oli neoproterosoikumi ajastul (1Ga kuni 542Ma) sisemeri. Conneri mäe kivim on 200-300 miljonit aastat vanem kui lähedalasuvate Uluṟu ja Kata Tjuṯa kivim. Nooremad settekivimi kihid erodeerusid miljonite aastate jooksul, jättes järele tänapäeval nähtava saarekese.
Mägi on tuntud kui Atila (mõnikord ka Artila, Atula, Attila või Artilla) jankunytjatjara ja pitjantjatjara keeltes. Seda ümbritsevat maad nimetatakse Atilanyaks. Seda seostatakse Tjukurpa (unenägude) lugudega nyiṉya (tähendab "jäärahvast"; tavaliselt kirjutatakse "ninya"). Nyiṉya on esivanemate vaimud, kes toovad külma ilma.
Ajalugu
Yankunytjatjara põlisrahva jaoks on Mount Conner pikka aega olnud seotud Wanambi unenägudega. Wanambi on esivanemate vaim, kellest räägitakse, et ta elab mäe sees ja selle ümbruses asuvates allikates. Selle unenäoga seotud legendid pani kirja Charles Mountford, kui ta külastas seda piirkonda 1940. aastal. Ta kirjutas, et Kapi Atila allikas, mis asus poolel teel lõunapoolsetel nõlvadel, olevat elanud väga ohtlik. Kui allikas kuivas, uskusid Atilanya mehed, et wanambi varastasid neilt lõunapoolsed inimesed, kes paigutasid vaimu oma maa allikasse, et neil oleks rohkem vett.
Mount Connerist umbes 7 km (4,3 mi) edelas on veel üks veeallikas, kiviauk nimega Anari (inglise keeles "Aneri Well" või "Mount Conneri Well"). Mountford telkis seal 1940. aastal teel Uluṟu poole ja registreeris selle nime "Anneri". Ta kirjutas, et seal olevat elanud Musgrave'i mäestikust põhja poole Anarisse rännanud kahjutu wanambi. Ta kirjutas ka nyiṉyaga seotud tseremooniatest, mida naised siin läbi viivad.
Mountford on kirja pannud ka teise mäega seotud legendi, mis räägib kahe poisi vahelisest võitlusest, kes seal jahti pidasid. Legendi kohaselt avastas üks poistest juhuslikult Anari allika. Ta keeldus teisele poisile ütlemast, kust ta oli vee leidnud, ja selle tulemusena oleks teine poiss peaaegu janusse surnud. Nad duubeldasid koos ja jõudsid aeglaselt mäe tippu, kus nad surid. Nende kehad on väidetavalt säilinud kiviklibustena.
Anari oli Mount Conneri jaama esimese kodutalu asukoht. See on nüüdseks maha jäetud ja uus kodutalu asub kaugemal põhjas, Lasseteri maanteel. Siit viib rada Mount Conneri jalamile.
Geoloogia
Mount Conner koosneb konglomeraatidest, liivakividest, settekividest ja mudakividest. Tipp koosneb jämedateralisest liivakivist, millel on kivikliblikate kihid ja väikesed kivikliblikate konglomeraadi ja siltkivi kihid. Selle all olev kivim koosneb tumepruunist glasuursest siltkivist, mudakivist ja peeneteralisest liivakivist. Mäe alumine osa koosneb keskmise kuni jämedateralisusega hallikaspruunidest liivakividest, tumepruunidest siltkividest ja kirtsidest. Conneri mäe küljed on samuti kaetud kruusaga (talus) ja selle tippu katab kolluvium. Mäe jalamit ümbritseb alluvium.
Conneri mäe tipp koos Kata Tjuṯa ja Uluṟu tippudega on jäänud üle kriidiajastu settekihi erosiooni tagajärjel. Seda peetakse klassikaliseks näiteks saarekivist, mis on tekkinud ümbritsevate kihtide erosiooni tagajärjel.
Küsimused ja vastused
K: Kuidas nimetatakse ka Mount Connerit?
V: Mount Connerit nimetatakse ka Atilaks.
K: Kus asub Mount Conner?
V: Mount Conner asub Põhja-Territooriumi edelanurgas, 75 kilomeetrit Amadeuse järvest kagus.
K: Kui kõrgusel merepinnast asub Mount Conner?
V: Mount Conner asub 859 meetri kõrgusel merepinnast.
K: Millisest kivimist see koosneb?
V: Mount Conneri kivim koosneb settekihist, mis jäid maha, kui piirkond oli neoproterosoikumi ajastul (1Ga kuni 542Ma) sisemeri.
K: Kui vanad on need kivimid võrreldes lähedalasuvate Uluṟu ja Kata Tjuṯa kivimitega?
V: Connori mäe kivimid on 200-300 miljonit aastat vanemad kui lähedalasuvate Uluṟu ja Kata Tjuṯa kivimid.
K: Millise kujuga on see mägi?
V: Connori mägi on lameda tipuga saarekese kujuga, mis meenutab hobuseraua kuju.
K: Kuidas nimetavad seda kohalikud jankunytjatjara ja pitjantjatjara inimesed?
V: Jankunytjatjara ja Pitjantjatjara põliselanikud kutsuvad seda Atilaks (mõnikord ka Artila, Atula, Attila või Artilla).
