Negroidne rass: definitsioon, ajalugu ja geneetika

Negroid või "Sahara-taguse Aafrika sugulased" on ajalooline antropoloogiline termin, mida on kasutatud inimrühmade kirjeldamiseks, kelle esivanemad on elanud peamiselt Sahara-taguses Aafrikas, kuid seda mõistet on mõnikord rakendatud ka populatsioonidele Okeaanias ning ajalooliselt Lõuna-Aasias ja Kagu-Aasias (nimetused ja piirid on erinevate autorite järgi varieerunud). Sellest terminist rääkides oli endise klassifikatsiooni järgi tavapärane eristada kolme „suuremat rassi“ (europoid või kaukaasia, mongoloid ja negroid). Tänapäeval on see ja sarnased klassifikatsioonid teaduslikus kirjanduses probleemsed ning neid käsitletakse ettevaatlikult.

Terminoloogia ja ajalooline taust

Termin "negroid" pärineb 18.–19. sajandi rassiteooriatest, mil inimgrupid jaotati sageli väliste morfoloogiliste tunnuste põhjal. Sellised kastistavad nimetused on ajalooliselt seostunud võrdlevate ja hierarhiliste vaadetega inimrühmade kohta ning on kaasa toonud eelarvamusi ja diskrimineerimist. Tänapäevases teaduskirjanduses eelistatakse pigem termineid nagu „Aafrika päritolu populatsioonid“, „Sahara-taguse Aafrika elanikud“ või lihtsalt konkreetsed rahvus- ja etnilised nimetused.

Füüsilised tunnused ja nende päritolu

Varasemad kirjeldused, mida tihti seostati „negroidse“ rassi mõistega, tõid esile tunnuseid nagu tumedam nahk, lokkis juuksed ja laiem nina. Need omadused on adaptatiivse tähendusega ning paljuski seotud keskkonnateguritega (näiteks UV-kiirguse regulatsioon nahapigmentide kaudu). Samas on oluline rõhutada, et üksikute tunnuste esinemine on varieeruv ja mitme teguri mõjutatud — samasugused tunnused võivad esineda väga erinevates populatsioonides ning ühest tunnusest ei saa usaldusväärselt järeldada kogu päritolu.

Geneetika ja populatsioonistruktuur

Kaasaegsed geneetilised uuringud näitavad, et inimeste geneetiline mitmekesisus on peamiselt geograafiline ja klinaalne (järgnev muutus geograafiliselt), mitte teravalt piiritletud „rasside“ vahel. Mõned tööd, näiteks Yuan et al. (2019), on leidnud geneetilise varieeruvuse mustreid, mida võib rühmitada ja mis osaliselt kattuvad ajalooliste rassikategooriatega; see tähendab, et geograafilise eraldatuse ja ajaloolise geneetilise voolu tõttu tekivad geneetilised klastrid. Kuid enamik geneetikute ja antropoloogide rõhutab, et need klastrid kajastavad geograafilist päritolu ja ajalugu, mitte bioloogiliselt fikseeritud „rasse“.

Kohtuekspertiis ja koljude analüüs

Mõned kohtuekspertiisi antropoloogid, näiteks George W. Gill ja teised, on käsitlenud ka koljuelementide abil tehtava päritolu eeldamise võimalusi ning väitnud, et teatud morfoloogilised tunnused võivad aidata kitsendada võimalikku populatsioonilist päritolu. Sellised meetodid toimivad aga statistiliselt ja sõltuvad võrdlusandmetest, uurija kogemusest ning eeldustest. Need ei anna absoluutseid tõendeid ning nende marginaalne tõenäosuslikkus ning eetilised ja metodoloogilised piirangud tuleb selgelt tunnistada.

Teaduslik konsensus ja sotsiaalne kontekst

Tänapäeva antropoloogias ja inimgeneetikas on levinud arusaam, et „rass“ on suurel määral sotsiaalne konstruktsioon, millel on reaalmaailmas suured sotsiaalsed ja poliitilised tagajärjed, kuid mille bioloogiline tähendus on piiratud. Inimeste geneetilised erinevused on väiksemad kui sageli arvatakse ja suurem osa variatsioonist toimub individuaalsel tasandil või piirkondlikult, mitte fikseeritud rassipiiride alusel. Ajalooliselt rasside põhjal tehtud kategooriad on olnud teaduslikult liiga lihtsustavad ning sageli kaasnenud diskrimineerivates kontekstides.

Eetilised kaalutlused ja keelatused

Oluline on keelekasutuse ja terminite osas olla tundlik: sõnad nagu "negroid" võivad mitmetes keeltes ja kultuurides kõlada halvustavalt või olla aegunud. Teaduslikes ja avalikes tekstides on parem kasutada täpsemaid ja neutraalsemaid väljendeid (nt „Aafrika päritolu“, „konkreetne etniline rühm“, „populatsioon“) ning rõhutada, et iga indiviidi päritolu ja isikutunnetus on kompleksselt määratud.

Kokkuvõte

• Terminit "negroid/negroidne" kasutatakse ajalooliselt kirjeldamaks teatud geograafilistest piirkondadest pärit populatsioone, kuid see on tänapäeval teaduslikult ja sotsiaalselt problemaatiline ning sageli aegunud või solvav.
• Geneetika näitab geograafilist struktuuri inimpopulatsioonides, kuid rõhutab ka, et variatsioon on ennekõike klinaalne ja individuaalne — lihtsustatud „kolme rassi“ mudel ei peegelda inimkonna keerukust.
• Kohtuekspertiisi meetodid ja morfoloogilised analüüsid võivad anda informatsiooni tõenäosuste kohta, kuid need on piiratud, kontekstitundlikud ja nõuavad hoolikat tõlgendust.
• Kajastades inimeste mitmekesisust, on eelistatav kasutada täpseid, lugupidavaid ja teaduspõhiseid termineid ning pöörata tähelepanu ajaloolistele ja sotsiaalsetele tagajärgedele.

Kavandatud alarühmad

sajandi esimesel poolel peeti negroidi rassi traditsioonilisteks alamrassideks tõelist neegrit, metsaneegrit, bantu neegrit, nilote, negrillo (tuntud ka kui Aafrika pügmee), khoisani (ajalooliselt sageli hottentoti ja bushmani nime all), negrito (tuntud ka kui Aasia pügmee) ja okeani neegrit (mis koosneb paapuast ja melaneeslastest).

1960. aastateks pidasid mõned teadlased khoisaid eraldi rassiks, mida tuntakse kapoidi rassina, samas kui teised pidasid neid jätkuvalt neegrite alamrassiks. Terminit "kongoid" kasutati sageli vaheldumisi terminiga "neegroid", kusjuures peamine erinevus seisnes selles, et kongoid välistas kapoidi taksoni.

Illustratsioon negroidi, kaukaasia ja mongoliidi koljudest ülaltpoolt (Samuel George Morton, 1839).

Küsimused ja vastused

K: Mis on sõna "negroid" tähendus?

K: Kuidas nimetati Sahara-tagusest Aafrikast pärit inimeste rühma?

K: Kuidas jagasid inimesed minevikus inimesi?

K: Milles on teadlased inimrassi osas ühel meelel?

K: Miks pidasid kaasaegsed geneetilised uuringud kolme rassi ideed valeks?

K: Millised olid mõned tüüpilised füüsilised omadused, mida omistati neegrilisele rassile?

K: Kas mõistet "neegroid" kasutatakse tänapäevalgi laialdaselt?

Otsing