Ogyū Sorai — Tokugawa-ajastu konfutsianist ja filosoof
Ogyū Sorai — Tokugawa-ajastu mõjukas konfutsianist ja filosoof, kes uuendas Konfutsiuse tõlgendust, tugevdas hiina kirjanduse rolli ja mõjutas Jaapani valitsemist.
Selles jaapani nimes on perekonnanimi Ogyū.
Ogyū Sorai (荻生 徂徠) (21. märts 1666, Edo, Jaapan - 28. veebruar 1728, Edo) oli jaapani filosoof, kes kasutas paljudes oma kirjutistes kirjanikunime Butsu Sorai. Teda on kirjeldatud kui Tokugawa perioodi kõige mõjukamat konfutsianistlikku õpetlast. Tema peamine uurimisvaldkond oli see, kuidas Konfutsiuse õpetusi saaks kasutada valitsemises ja kuidas need võiksid mõjutada ühiskonna korda tervikuna. Sel ajal oli Jaapanis valitsemisega probleeme. Kasutati merkantilismi majandusmudelit, kuid see ei olnud edukas. Jaapan kasutas endiselt vanu institutsioone, kuid need olid muutunud nõrgaks, sest nende liikmed olid ekstravagantsed (ülemäärased). Siiski olid need institutsioonid ühiskonnas domineerivad. Sorai arvates kasutasid nad oma tegevuse õigustamiseks selliseid õpetusi nagu "Tee".
Taust ja akadeemiline lähenemine
Ogyū Sorai kasvas üles Edo linnas ja pühendus laialdasele klassikalisele haridusele. Tema lähenemine eristus tollasest traditsioonilisest Songi (Neo-)konfutsianismist selle poolest, et ta pöördus tagasi varasemate tekstide, keele ja ajaloolise konteksti poole. Sorai rõhutas filoloogiat ja tekstikriitikat: ta püüdis mõista klassikaliste Hiina tekstide algset tähendust, lähtudes keelelistest ja ajaloolistest tingimustest.
Peamised ideed ja õpetus
- Tagasi algallikate juurde: Sorai kritiseeris Songi konfutsianismi abstraktset moraalset spekulatsiooni ja väitis, et tuleks lugeda vanemaid tekstipärandeid, et taastada algupärane tähendus ja praktika.
- Inimtunne ja avalik elu: Ta leidis, et inimtunnetel tuleb lubada end väljendada ja et moraalsus ei sünni üksnes vaimsetest abstraktsioonidest, vaid kujuneb institutsioonide, kommete ja rituaalide kaudu.
- Valitsemine ja seadused: Sorai rõhutas, et riigi juhtimine sõltub konkreetsetest seadustest, tavadest ja haldusviisidest, mitte üksnes isiklikust voorusest. Tema arvates pidid valitsejad mõistma tegelikke ajaloolisi ja ühiskondlikke asjaolusid.
- Kirjanduse ja klassika tähtsus: ta püüdis tugevdada Hiina kirjanduse rolli Jaapanis, sest arvati, et klassikalised tekstid annavad vajalikud teadmised riigikorraldusest ja moraalist.
Tegevus, koolkond ja mõjukus
Sorai oma kirjutistega, loengute ja õpetusega kogus palju järgijaid ning temast kujunes Sorai koolkonna asutaja. Tema ideed levisid laialdaselt Edo intellektuaalses elus ja mõjutavad bakufu administratsiooni mõtlemist — paljud tema lähenemised sobitusid praktilise ja haldusliku reformi vajadusega. Samas tekitas tema rõhuasetus ajaloolisele ja tekstilisele tõlgendusele vastuseisu neilt, kes rõhutasid isikliku vooruse ja sisemise moraalse tunnetuse tähtsust.
Pärand ja kriitika
Sorai jätkas Jaapani konfutsianismi arengut, andes akadeemilisele diskursusele uue suuna: rohkem rõhku ajaloolisele uurimisele, keelele ja riigivõimu praktilisele küljele. Tema koolkonna mõju oli tunda veel sajandeid, kuni moderniseerumiseni viinud ideeliste ja poliitiliste muutusteni 19. sajandil. Kaasaegsed ajaloolased hindavad Sorait kui mõtlejat, kes aitas nihutada rõhuasetust moraalsetelt idealismidelt kirja- ja institutsioonipõhisele analüüsile.
Kõikide lugejate märkused
Sorai mõtteviis annab hea näite sellest, kuidas klassikaliste tekstide tõlgendamine ja ajalooline kontekst võivad mõjutada poliitikat ja ühiskondlikku korraldust. Tema rõhk praktikal, seadustel ja rituaalil pakub alternatiivset vaadet traditsioonilisele konfutsianlikule moraalifilosoofiale.
Ogyū Sorai jaapani raamatust 『先哲像伝』
Life
Sorai sündis Tokugawa Tsunayoshi (徳川綱吉) ihuarstiks olnud samuraide (sõdalaste) teise pojana. Tsunayoshist sai viies shogun. Sorai õppis Songi konfutsianismi Zhu Xi versiooni ja 1690. aastaks sai temast hiina klassika eraõpetaja. Aastal 1696 hakkas ta teenima Yanagisawa Yoshiyasu, Tsunayoshi vanemnõunik. Tsunayoshi suri 1709. aastal. Sel ajal lõpetas Sorai Zhu Xi õpetuste kasutamise ning hakkas arendama omaenda filosoofiat ja koolkonda. Soraile omistatakse kō shōgi, ebatavalise malevormi loomine.
Õpetused
Sorai kirjutas palju mõjukaid teoseid, milles ta näitas, millised olid tema arvates Songi konfutsianismi filosoofia kaks põhiprobleemi. Esimene neist oli seotud bakufu-domeenide süsteemiga, mis oli kaheksateistkümnendaks sajandiks hädas. Sorai kahtles, et piisab sellest, et iga inimene tahab leida oma eetilist hüve. Ta väitis, et tolleaegse poliitilise kriisi lahendamine nõudis enamat kui moraalse iseloomu täiustamist. Ta nägi ka seda, et Hiina tarkade kuningate moraali kõrval tegelesid nad ka valitsemisega ise. Teine punkt, milles Sorai ei olnud Songi konfutsianismiga nõus, oli see, et tema arvates pöörab see liiga suurt rõhku moraalile ja surub maha inimloomuse, sest inimloomus põhineb emotsioonidel.
Ta leidis, et need nõrkused ei olnud konfutsianismi nõrkused; tema arvates tõlgendasid Songi konfutsianistid nelja raamatu ja viie klassiku klassikalisi teoseid valesti. Soraiu arvates tegid nad seda seetõttu, et nad "ei tundnud vanu sõnu". Sorai konsulteeris vanade teostega, et saada usaldusväärsemaid teadmisi. Ta väitis, et teadusliku teadmise ülim vorm on ajalugu. Tema jaoks olid need teosed parimaks allikaks, kuigi olevik oli pidevalt muutuv. Sorai arvas, et filosoofia uurimine algas keele uurimisest. Selles oli ta tugevalt mõjutatud Mingi ajastu Vana retoorika koolkonnast. See liikumine pidas Qini ja Hani perioodi eeskujuks proosa ja Tangi perioodi eeskujuks luule. Sorai koolkond tõi Valikud Tangi luulest Jaapanisse, kus see sai väga populaarseks. Arvatakse, et selle teose toimetas Li Panlong (李攀竜 1514-70), kes oli Vana retoorika koolkonna rajaja. Selle tulemusena tuntakse Sorai koolkonda tänapäeval ka Vana retoorika (kobunji 古文辞) koolkonnana. Sorai koolkond nägi Tangi poeetika valikuid peamiselt vahendina, mis võimaldab juurdepääsu viiele klassikalisele teosele. Selles vaatepunktis erines see teistest konfutsianistlikest koolkondadest. Sorai süüdistas ka teisi Jaapani konfutsianiste, näiteks Hayashi Razani, et nad toetusid liiga palju Songi allikatele, näiteks Zhu Xi'le.
Sorai ei nõustunud ka teiste Songi konfutsianismi õpetustega. Üks neist oli see, et tee ei olnud universumi ettemääratud põhimõte, vaid pigem inimeste kehtestamine: seda olid vanad tarkad kirjeldanud konfutsianistlikes klassikalistes teostes. Need nägid ette tee, mis jagunes riituste (rei 礼) ja muusika (gaku 楽) järgi. Riitused andsid sotsiaalse korra ja muusika andis inspiratsiooni südamele. See võimaldas otseselt inimlike emotsioonide voolamist, millega Songi konfutsianismi moraalifilosoofia ei nõustunud. Sorai väitis vastupidist ja soovis, et inimesed rikastuksid muusika ja luule kaudu. Ta õpetas, et kirjanduse eest tuleks hoolitseda, sest see oli oluline osa inimese eneseväljendusest. Selle tulemusena hakkas hiina kirjandus Jaapanis õitsema ja muutus tunnustatud kunstivormiks. Nii olid mitmed tolleaegsed suured hiina heliloomingu kirjanikud tema koolkonna järgijad.
Sorai oli samuraiklassi toetaja. Kui enamik vanu institutsioone taandarenevad juhtimisprobleemide tõttu, siis samuraid olid tema arvates kõige paremini võimelised seda probleemi lahendama premeerimise ja karistamise süsteemi abil. Sorai nägi probleeme ka tolleaegses kaupmeeste klassis: ta süüdistas neid hindade lukustamiseks sõlmitud vandenõus. Samas ei toetanud ta ka madalamaid klasse. Ta väitis: "Mis kasu võib olla sellest, et lihtrahvas ületab oma õiget elujärge ja õpib selliseid raamatuid [nagu konfutsianistlikud klassikud]?".
Meister Sorai õpetused
"Meister Sorai õpetused" on Sorai õpetamise ja tema õpilastega peetud mõttevahetuste salvestus. Tekst on toimetatud tema enda õpilaste poolt ja sisaldab nende küsimusi, millele järgnevad tema vastused. Teos ilmus alles 1724. aastal, kuid arvatakse, et see on tegelikult kirjutatud umbes 1720. aastal. Selles kirjutab ta, et kirjandus ei ole niivõrd mõeldud moraali või valitsemise õpetamiseks, vaid lihtsalt võimaldab inimese emotsioonidel voolata. Sellest võib leida vastuseid eelmistele teemadele. Kuigi Sorai püüdis ümber määratleda Tokugawa legitiimsuse allikaid, oli tema eesmärk selgelt Tokugawa šogunati autoriteedi tugevdamine.
Kriitika
Mõned teadlased kritiseerisid Sorai tööd ja leidsid, et tema õpetus on ebapraktiline. Goi Ranshū uskus, et Sorai oli motiveeritud ületama Itō Jinsaid, teist juhtivat konfutsianisti. Goi arvas, et Sorai oli Itō argumente kasutanud kuni absurdini. Goi arvas, et Sorai õpetused põhjustaksid moraalifilosoofiale palju kahju, kui neid järgida. Teine Sorai õpetuste suhtes kriitiline õpetlane oli Nakai Chikuzan, kes oli samuti kursis Goi vastuseisuga Ogyū Soraile. Goi kirjutas oma vastuseisu Soraile oma essees Hi-Butsu hen. See essee kirjutati 1730. aastatel, kuid avaldati alles 1766. aastal. Avaldatud essee olid toimetanud Chikuzan ja tema vend. Nakai kirjutas hiljem oma, väga emotsionaalse vastuse Sorai tõekspidamistele oma teoses Hi-Chō (1785). Selles teoses lükkas ta tagasi idee, et üksikisikud ei saa end moraaliliste valikute kaudu parandada. Samuti väitis ta, et üksikisikud on võimelised hindama, kas välised ideed ja teod on tõesed või õiglased. Nende moraalide eitamine, leidis ta, jätaks ainult "riitused ja reeglid", mida järgida.
Töötab
- Õppe-eeskirjad (Gakusoku, 1715)
- Tee eristamine (Bendō, 1717)
- Meister Sorai õpetused (Sorai sensei tōmonsho, 1724)
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Ogyū Sorai?
V: Ogyū Sorai oli jaapani filosoof, kes kasutas paljudes oma kirjutistes kirjanikunime Butsu Sorai. Teda on kirjeldatud kui Tokugawa perioodi kõige mõjukamat konfutsianistlikku õpetlast.
K: Mida ta õppis?
V: Ta uuris, kuidas Konfutsiuse õpetusi saaks kasutada valitsemises ja kuidas need võiksid mõjutada ühiskonna korda tervikuna.
K: Millist majandusmudelit tol ajal kasutati?
V: Tol ajal kasutati merkantilismi majandusmudelit, kuid see ei olnud edukas.
K: Mida Sorai tagasi lükkas?
V: Sorai lükkas tagasi Songi konfutsianismi moraaliteedid ja vaatas selle asemel vanemaid teoseid.
K: Miks ta püüdis tugevdada hiina kirjandust Jaapanis?
V: Ta püüdis tugevdada hiina kirjandust Jaapanis, sest ta uskus, et inimlike tunnete väljendamise lubamine on oluline.
K: Kuidas said Sorai õpetused mõjukaks? V: Tema õpetused lõid Sorai koolkonna, millest sai Jaapani konfutsianistlikus teaduses mõjukas jõud.
Otsige