Ogyū Sorai

Life

Sorai sündis Tokugawa Tsunayoshi (徳川綱吉) ihuarstiks olnud samuraide (sõdalaste) teise pojana. Tsunayoshist sai viies shogun. Sorai õppis Songi konfutsianismi Zhu Xi versiooni ja 1690. aastaks sai temast hiina klassika eraõpetaja. Aastal 1696 hakkas ta teenima Yanagisawa Yoshiyasu, Tsunayoshi vanemnõunik. Tsunayoshi suri 1709. aastal. Sel ajal lõpetas Sorai Zhu Xi õpetuste kasutamise ning hakkas arendama omaenda filosoofiat ja koolkonda. Soraile omistatakse kō shōgi, ebatavalise malevormi loomine.

Õpetused

Sorai kirjutas palju mõjukaid teoseid, milles ta näitas, millised olid tema arvates Songi konfutsianismi filosoofia kaks põhiprobleemi. Esimene neist oli seotud bakufu-domeenide süsteemiga, mis oli kaheksateistkümnendaks sajandiks hädas. Sorai kahtles, et piisab sellest, et iga inimene tahab leida oma eetilist hüve. Ta väitis, et tolleaegse poliitilise kriisi lahendamine nõudis enamat kui moraalse iseloomu täiustamist. Ta nägi ka seda, et Hiina tarkade kuningate moraali kõrval tegelesid nad ka valitsemisega ise. Teine punkt, milles Sorai ei olnud Songi konfutsianismiga nõus, oli see, et tema arvates pöörab see liiga suurt rõhku moraalile ja surub maha inimloomuse, sest inimloomus põhineb emotsioonidel.

Ta leidis, et need nõrkused ei olnud konfutsianismi nõrkused; tema arvates tõlgendasid Songi konfutsianistid nelja raamatu ja viie klassiku klassikalisi teoseid valesti. Soraiu arvates tegid nad seda seetõttu, et nad "ei tundnud vanu sõnu". Sorai konsulteeris vanade teostega, et saada usaldusväärsemaid teadmisi. Ta väitis, et teadusliku teadmise ülim vorm on ajalugu. Tema jaoks olid need teosed parimaks allikaks, kuigi olevik oli pidevalt muutuv. Sorai arvas, et filosoofia uurimine algas keele uurimisest. Selles oli ta tugevalt mõjutatud Mingi ajastu Vana retoorika koolkonnast. See liikumine pidas Qini ja Hani perioodi eeskujuks proosa ja Tangi perioodi eeskujuks luule. Sorai koolkond tõi Valikud Tangi luulest Jaapanisse, kus see sai väga populaarseks. Arvatakse, et selle teose toimetas Li Panlong (李攀竜 1514-70), kes oli Vana retoorika koolkonna rajaja. Selle tulemusena tuntakse Sorai koolkonda tänapäeval ka Vana retoorika (kobunji 古文辞) koolkonnana. Sorai koolkond nägi Tangi poeetika valikuid peamiselt vahendina, mis võimaldab juurdepääsu viiele klassikalisele teosele. Selles vaatepunktis erines see teistest konfutsianistlikest koolkondadest. Sorai süüdistas ka teisi Jaapani konfutsianiste, näiteks Hayashi Razani, et nad toetusid liiga palju Songi allikatele, näiteks Zhu Xi'le.

Sorai ei nõustunud ka teiste Songi konfutsianismi õpetustega. Üks neist oli see, et tee ei olnud universumi ettemääratud põhimõte, vaid pigem inimeste kehtestamine: seda olid vanad tarkad kirjeldanud konfutsianistlikes klassikalistes teostes. Need nägid ette tee, mis jagunes riituste (rei 礼) ja muusika (gaku 楽) järgi. Riitused andsid sotsiaalse korra ja muusika andis inspiratsiooni südamele. See võimaldas otseselt inimlike emotsioonide voolamist, millega Songi konfutsianismi moraalifilosoofia ei nõustunud. Sorai väitis vastupidist ja soovis, et inimesed rikastuksid muusika ja luule kaudu. Ta õpetas, et kirjanduse eest tuleks hoolitseda, sest see oli oluline osa inimese eneseväljendusest. Selle tulemusena hakkas hiina kirjandus Jaapanis õitsema ja muutus tunnustatud kunstivormiks. Nii olid mitmed tolleaegsed suured hiina heliloomingu kirjanikud tema koolkonna järgijad.

Sorai oli samuraiklassi toetaja. Kui enamik vanu institutsioone taandarenevad juhtimisprobleemide tõttu, siis samuraid olid tema arvates kõige paremini võimelised seda probleemi lahendama premeerimise ja karistamise süsteemi abil. Sorai nägi probleeme ka tolleaegses kaupmeeste klassis: ta süüdistas neid hindade lukustamiseks sõlmitud vandenõus. Samas ei toetanud ta ka madalamaid klasse. Ta väitis: "Mis kasu võib olla sellest, et lihtrahvas ületab oma õiget elujärge ja õpib selliseid raamatuid [nagu konfutsianistlikud klassikud]?".

Meister Sorai õpetused

"Meister Sorai õpetused" on Sorai õpetamise ja tema õpilastega peetud mõttevahetuste salvestus. Tekst on toimetatud tema enda õpilaste poolt ja sisaldab nende küsimusi, millele järgnevad tema vastused. Teos ilmus alles 1724. aastal, kuid arvatakse, et see on tegelikult kirjutatud umbes 1720. aastal. Selles kirjutab ta, et kirjandus ei ole niivõrd mõeldud moraali või valitsemise õpetamiseks, vaid lihtsalt võimaldab inimese emotsioonidel voolata. Sellest võib leida vastuseid eelmistele teemadele. Kuigi Sorai püüdis ümber määratleda Tokugawa legitiimsuse allikaid, oli tema eesmärk selgelt Tokugawa šogunati autoriteedi tugevdamine.

Kriitika

Mõned teadlased kritiseerisid Sorai tööd ja leidsid, et tema õpetus on ebapraktiline. Goi Ranshū uskus, et Sorai oli motiveeritud ületama Itō Jinsaid, teist juhtivat konfutsianisti. Goi arvas, et Sorai oli Itō argumente kasutanud kuni absurdini. Goi arvas, et Sorai õpetused põhjustaksid moraalifilosoofiale palju kahju, kui neid järgida. Teine Sorai õpetuste suhtes kriitiline õpetlane oli Nakai Chikuzan, kes oli samuti kursis Goi vastuseisuga Ogyū Soraile. Goi kirjutas oma vastuseisu Soraile oma essees Hi-Butsu hen. See essee kirjutati 1730. aastatel, kuid avaldati alles 1766. aastal. Avaldatud essee olid toimetanud Chikuzan ja tema vend. Nakai kirjutas hiljem oma, väga emotsionaalse vastuse Sorai tõekspidamistele oma teoses Hi-Chō (1785). Selles teoses lükkas ta tagasi idee, et üksikisikud ei saa end moraaliliste valikute kaudu parandada. Samuti väitis ta, et üksikisikud on võimelised hindama, kas välised ideed ja teod on tõesed või õiglased. Nende moraalide eitamine, leidis ta, jätaks ainult "riitused ja reeglid", mida järgida.

Töötab

• Õppe-eeskirjad (Gakusoku, 1715)
• Tee eristamine (Bendō, 1717)
• Meister Sorai õpetused (Sorai sensei tōmonsho, 1724)