Haisusüsteem
Lõhnasüsteem on lõhnataju ehk haistmismeele jaoks kasutatav sensorsüsteem.
Enamikul imetajatel ja roomajatel on lõhnasüsteemis kaks osa.
- On olemas peamine lõhnasüsteem, mis tuvastab lenduvaid, õhus olevaid aineid.
- On olemas sekundaarne ehk abisüsteem. Täiendav lõhnasüsteem tajub vedelikupõhiseid stiimuleid. Käitumuslikud tõendid näitavad, et kõige sagedamini on aksessuaarse lõhnasüsteemi poolt tuvastatud stiimulid feromoonid.
Sageli räägitakse, et lõhnasüsteem on sarnane maitsesüsteemiga (maitsesüsteem). Mõlemad on kemosensoorsed meeled. Nad muudavad keemilisi signaale närviimpulssideks, mis omakorda muunduvad ajus tajudeks.
Aju osa, mis tegeleb lõhnatundmisega, on rhinencephalon, mis on väike osa inimese ajus, kuid palju tähtsam teistel selgroogsetel loomadel. Piriformne ajukoor on tõenäoliselt piirkond, mis on kõige tihedamalt seotud lõhna tuvastamisega. Mediaalne amügdala on seotud sotsiaalsete funktsioonidega, nagu paaritumine ja samast liigist loomade äratundmine. Entorhinaalne ajukoor seob lõhnad mälestustega. Nende kõrgemate piirkondade täpseid funktsioone uuritakse veel.
Linda B. Buck ja Richard Axel said 2004. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna oma töö eest lõhnasüsteemi alal. Analüüsides roti DNA-d, leidsid nad, et imetajate genoomis on umbes tuhat erinevat lõhnaretseptorite geeni.
Mügdala paiknemine inimese mõlemas ajupoolkeras
Kahju
Haistmisaparaadi kahjustus võib tekkida ajukahjustuse, vähi või mürgiste gaaside tõttu. Kahjustust mõõdetakse tavaliselt nii, et arstid annavad patsiendile midagi lõhna ja lasevad patsiendil püüda ära arvata, mis see on.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on lõhnasüsteem?
V: Lõhnasüsteem on lõhnataju ehk haistmismeel.
K: Mitu osa on enamiku imetajate ja roomajate lõhnasüsteemis?
V: Enamikul imetajatel ja roomajatel on lõhnasüsteemis kaks osa: põhiline lõhnasüsteem, mis tuvastab lenduvaid, õhus olevaid aineid, ja sekundaarne või abiline lõhnasüsteem, mis tajub vedelikul põhinevaid stiimuleid.
K: Millist tüüpi stiimuleid tuvastab tavaliselt abihaisusüsteem?
V: Käitumuslikud tõendid näitavad, et kõige sagedamini on abistava lõhnasüsteemi poolt tuvastatud stiimulid feromoonid.
K: Kuidas toimivad sellised kemosensoorsed meeled nagu maitse ja lõhn?
V: Kemosensoorsed meeled, nagu maitse ja lõhn, muudavad keemilised signaalid närviimpulssideks, mis muunduvad ajus tajudeks.
K: Milline osa ajust tegeleb lõhnatundmisega?
V: Aju osa, mis tegeleb haistmisega, nimetatakse rhinencephaloniks, mis on inimesel väike, kuid teistel selgroogsetel palju tähtsam.
K: Kes sai Nobeli preemia oma töö eest lõhnasüsteemi alal?
V: Linda B. Buck ja Richard Axel said 2004. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna oma töö eest haistmisaparaadi alal.
K: Mitu haistmisretseptorite geeni on Buck ja Axel'i uurimuse kohaselt hinnanguliselt imetajate genoomis?
V: Analüüsides roti DNA-d, leidsid nad, et imetajate genoomis on umbes tuhat erinevat lõhnaretseptorite geeni.
