Oppidum }}
Oppidum (mitmuses oppida) on ladinakeelne sõna, mis tähistab Vana-Rooma mis tahes halduspiirkonna peamist asulat. Sõna tuleneb sõnast ob-pedum, "suletud ruum". See võib omakorda tulla proto-indoeuroopa sõnast *pedóm-, mis tähendab "hõivatud ruumi" või "jalajälge".
Julius Caesar nimetas suuremaid keldi rauaaegseid asulaid, mida ta Gallias leidis, oppideks. Nüüd kasutatakse seda sõna suurte Rooma-eelsete linnade kirjeldamiseks, mis eksisteerisid kogu Lääne- ja Kesk-Euroopas. Paljud oppidad kasvasid välja mäekindlusest, kuid mitte kõigil neist ei olnud oluline kaitsefunktsioon. Oppida põhijooned on järgmised:
- kavandatav müüride ja väravate ehitamine
- avar paigutus
- vaade ümbritsevale piirkonnale.
Opida areng oli oluline samm Euroopa linnastumise suunas. Need olid esimesed suured asulad Vahemere põhjaosas, mida võis nimetada linnadeks. Caesar märkis, et igal Gallia hõimul oli mitu oppidat, kuid need ei olnud kõik võrdse tähtsusega. See viitab sellele, et oli olemas mingi hierarhia.
Vallutatud maadel võtsid roomlased oppidad üle, et hallata impeeriumi, ja paljud neist muutusid täielikult Rooma linnadeks. See tähendas sageli asukoha muutmist mäetipust tasandikule.
Üks kõige paremini säilinud oppida on Prantsusmaal Enserune'is. See oli pidevalt hõivatud alates 6. sajandist eKr kuni 1. sajandini. Teised oppidad on nüüdseks maetud suurte linnade alla, näiteks Vindobona, mida katab Viin.
Oppidumi jäänused d'Entremont'is 1
Küsimused ja vastused
K: Mis on oppidum?
V: Oppidum on suur kindlustatud rauaaegne asula.
K: Millal kasutati oppidumid kõige sagedamini?
V: Oppidasid kasutati kõige sagedamini 2. ja 1. sajandil eKr ning neid kasutati kuni roomlaste Lõuna- ja Lääne-Euroopa vallutamiseni. Germanias, Doonau ja Reini jõgedest põhja pool, kasutati neid veel 1. sajandil pKr.
K: Millised on oppidumi peamised tunnused?
V: Oppidumi peamisteks omadusteks on planeeritud hoone koos müüride ja väravatega, ruumiline paigutus ja vaade ümbritsevale alale.
K: Kuidas aitas nende areng kaasa Euroopa linnastumisele?
V: Oppidumite areng oli oluline samm Euroopa linnastumise suunas, sest need olid ühed esimesed suured asulad Vahemere põhjaosas, mida võis nimetada linnadeks.
K: Kas kõigil oppidadel oli kaitsev roll?
V: Ei, kõigil oppidadel ei olnud oluline kaitsefunktsioon; mõned kasvasid välja mägilinnustest, kuid mitte kõigil ei olnud kaitse-eesmärki.
K: Kas nende seas oli mingi hierarhia?
V: Julius Caesar pakkus välja, et igal hõimul oli mitu erinevat tüüpi oppidat, mis viitab sellele, et nende seas võis olla mingi hierarhia.
K: Kas tänapäeval on veel säilinud hästisäilinud näiteid?
V: Jah, üks säilinud näide on Prantsusmaal Enserune'is, mis oli pidevalt hõivatud 6. sajandist eKr kuni 1. sajandini pKr. Teised näited on nüüdseks maetud suurte linnade alla, nagu Vindobona, mis on Viini all.
