Paleoklimatoloogia
Paleoklimatoloogia (või paleoklimatoloogia) on kliima muutuste uurimine kogu Maa ajaloo jooksul. Tänapäevane huvi kliimamuutuste vastu on põhjustanud suure kasvu mineviku kliima vastu.
Mineviku kliimat saab uurida ainult kaudselt. Andmeid saadakse kivimitest, settedest, jää- ja aastarõngastest, korallidest, koorikestest ja mikrofossiilidest. Neid andmeid kasutatakse Maa kliima ja atmosfäärisüsteemi mineviku seisundi väljaselgitamiseks.
Mineviku elu ja ökosüsteemide muutuste uurimine võib heita valgust olevikule. Üks näide on kliima mõju massilistele väljasuremistele ja elu taastumisele pärast neid väljasuremisi.
Paleotemperatuuri graafikud kokku surutud kujul
Märkimisväärsed kliimasündmused Maa ajaloos
Teadmised täpsete kliimasündmuste kohta vähenevad, mida kaugemale ajas tagasi minnakse. Mõned märkimisväärsed kliimasündmused:
- Nõrk noor päike
- Huroni liustik (~2400 mya Maa täielikult jääga kaetud tõenäoliselt Suure Hapnikuürituse sündmuse tõttu)
- Hilisem neoproterosoikumi lumepallimaa (~600 mya, Kambriumi plahvatuse eelkäija).
- Karbonaalsete vihmametsade kokkuvarisemine (~300 mya)
- Permi-Triase väljasuremisjuhtum (251,4 mya)
- Ookeanilised anoksilised sündmused (~120 mya, 93 mya ja teised)
- kriidipaleogeeni-paleogeeni väljasuremisjuhtum (66 mya)
- Paleotseeni-eotseeni termiline maksimum (paleotseeni-eotseen, 55mya)
- Noorem Dryas / Suur külm (~11 kya)
- Holotseeni klimaatiline optimaalne aeg (~7-3 kya)
- Kliimamuutused aastatel 535-536 pKr
- Keskaegne soe periood (900-1300)
- Väike jääaeg (1300-1800)
Küsimused ja vastused
K: Mis on paleoklimatoloogia?
V: Paleoklimatoloogia on kliima muutuste uurimine kogu Maa ajaloo jooksul.
K: Mis on põhjustanud huvi paleoklimatoloogia vastu?
V: Tänapäevane huvi kliimamuutuste vastu on põhjustanud huvi paleoklimatoloogia vastu.
K: Kuidas saab uurida mineviku kliimat?
V: Mineviku kliimat saab uurida ainult proxy-meetodil, kivimitest, settedest, jää- ja aastarõngastest, korallidest, koorikestest ja mikrofossiilidest saadud andmete abil.
K: Milliseid andmeid kasutatakse paleoklimatoloogias Maa kliima ja atmosfäärisüsteemi mineviku seisundi väljaselgitamiseks?
V: Paleoklimatoloogias kasutatakse näiteks kivimeid, setted, jää, aastarõngad, korallid, karbid ja mikrofossiilid.
K: Kuidas saab elu ja ökosüsteemide mineviku muutuste uurimine heita valgust olevikule?
V: Elustiku ja ökosüsteemide mineviku muutuste uurimine võib anda väärtuslikku teavet oleviku kohta, näiteks kliima mõju massilise väljasuremise ja elu taastumise kohta pärast neid väljasuremisi.
K: Kas paleoklimatoloogiat saab kasutada kliimamuutuste uurimiseks?
V: Jah, paleoklimatoloogiat saab kasutada kliimamuutuste uurimiseks, uurides Maa kliima ja atmosfäärisüsteemi mineviku muutusi.
K: Milliseid andmeallikaid kasutatakse paleoklimatoloogias?
V: Paleoklimatoloogias kasutatavad andmeallikad on näiteks kivimid, setted, jää, aastarõngad, korallid, karbid ja mikrofossiilid.
