Parkimine — sõiduki peatamine, liigid ja parkimiseeskirjad

Sõiduki parkimine tähendab selle peatumist ja kuhugi jätmist. Oluline on veenduda, et sõiduk on pargitud sinna, kus parkimine on lubatud, sest vastasel juhul võib juhil tekkida trahv või, mis veelgi hullem, sõiduk võidakse kinni panna. Tavaliselt pargitakse autosid sissesõiduteedel, parklates, garaažides või tänava ääres.

Sõiduauto parkimine on lihtsam kui suurte sõidukite, näiteks veoautode või busside parkimine. Need suured sõidukid peavad sageli minema spetsiaalsetesse parklatesse. Parkimiseeskirjad on osa liikluseeskirjadest ja need on riigiti väga erinevad. Kõnniteele parkimine on ebaseaduslik

Mida parkimisel arvestada

Kontrolli märke ja jooni: enne sõiduki peatamist vaata liiklusmärke, maanteejooni ja parkimiskella/parkimisautomaati — need näitavad, kas, kaua ja kas tasuline parkimine on lubatud.
Ära blokeeri: ära parkida sissesõiduteede, hädapidurdusrajatiste, bussipeatuste, jalakäijate ülekäiguradade, tuletõrjehüdrantide ega rattateede ette.
Käitu viisakalt: pargi sõiduk korrektselt parkimiskoha joonte vahele, ära võta üleliigset ruumi ja jätka teistele liiklejatele ligipääs.
Turvalisus: pane seisupidur peale, lülita mootor välja, lukusta uksed ja ära jäta nähtavatele väärtuslikke asju.
Lõpetades parkimise: võta võtmed kaasa (v.a. kui seadusega lubatud teisiti), kontrolli, et tagaistmelt ei ole keegi jäänud, ja vajadusel jäta kontaktandmed oma auto juurde nähtavale kohale juhul, kui see takistab teisi.

Parkimise liigid

Rida- ehk paralleelparkimine: sõiduk seisab kitsa ruumi korral paralleelselt sõidurajaga.
Ristparkimine (perpendicular): parkimine 90-kraadise nurga all teest väljapoole — tavaliselt parkla kohad.
Kalduparkimine (angle): parkimine 30–60-kraadise nurga all — kiire sisse- ja väljasõidu jaoks.
Eriparkimine: invaliidiparklad, elektrisõidukite laadimiskohad, kaubarongid ja suured veoautod saavad spetsiaalseid parkimiskohti.
Ajutine peatamine: lühiajaline peatumine reisijate maha- või pealevõtmiseks — sageli on sellel eraldi tingimused ja tähistused.

Parkimiseeskirjad ja -tõrked

Trahvid ja tõstmine: kui parkimine on ebaseaduslik, võib kohalik politsei või parkimisteenistus määrata trahvi, panna ratta- või sidurklambri või viia sõiduki koristusplatsi.
Parkimiskorrad riigiti erinevad: seaded nagu lubatud kaugus ülekäiguradast, parkimiskellade kasutamine, öörahuparkimine ja elanikuloa nõuded varieeruvad — tutvu kohalike eeskirjadega.
Piirangud: paljudes linnades on tasuline parkimine, ajapiirangud (nt 1–2 tundi), elanikuloa alad ja parkimiskorra rikkumiste eest punktisüsteemid.
Erandid: erand-seatlus (näit. laadimine lõplikult lubatud EV-punktides) või eriloaga parkimine võib olla lubatud — kontrolli märgistust ja lubasid.

Kuidas käituda kui auto eemaldatakse või trahvitakse

Vaata trahviteatis ja kontrolli, kust ja kuidas sõiduk ära viidi — sageli on teave kontakttelefoni ja impound-ala kohta.
Võta ühendust kohaliku parkimisteenistuse või politseiga, et selgitada olukord ja saada juhised tagasisaamiseks.
Pane tähele tähtaegu ja tasumistingimusi — sageli tuleb trahv ja tõstmiskulud enne auto tagastamist tasuda.

Spetsiaalsed teemad

Invaliidiparkimine: need kohad on mõeldud eelkõige inimestele, kellel on selleks tõend — ebaseaduslik kasutamine toob tavaliselt suurema trahvi.
Elektrisõidukite laadimine: parkimiskohad laadimisega on sageli mõeldud ainult laadimiseks; pikem seisund ilma laadimiseta võib olla keelatud.
Suurte sõidukite parkimine: veoautod ja bussid vajavad eripindu ning tihti kehtivad suurustele ja ajale piirangud — kontrolli sõiduki normaalse parkimise võimalusi enne sõitu.

Nõuanded kiireks ja ohutuks parkimiseks

Signaali andmine varakult ja vali sobiv koht, kus teisi ei takista.
Harjuta paralleel- ja tagurdusparkimist turvaliselt kohalikus kohas või koolitusväljakul.
Sõltuvalt kallakust pöörake rattad õigesse asendisse (nt allamäge parkides pöörata rattad ääristiku suunas), et sõiduk ei liiguks.
Kui peatute ajutiselt (näiteks reisija väljumiseks), kasutage vajadusel ohutu peatamise kohta ega jäta auto sobimatult pikaks ajaks seisma.

Parkimine on igapäevane oskus, mis nõuab tähelepanu liiklusmärkidele, teistele liiklejatele ja kohalikele seadustele. Hea harjumus ja ettevaatlikkus aitavad vältida trahve, tõstmist ja ohtlikke olukordi ning tagavad sujuvama liikluse kõigile.

Autod on pargitud mööda Praha tänavat

Sõiduki parkimine

Kui juht sõidab mööda teed, võib ta näha piisavalt suurt ruumi, kuhu ta saab oma sõiduki parkida. Ta peaks peatuma kohe pärast seda, kui ta on möödunud sellest kohast, järgmise auto kõrval, seejärel tagurdama (tagurpidi sõitma) aeglaselt sisse, suunates end servaaluse poole, ja seejärel pöörama rooli nii, et ta napilt eessõitvast autost mööda sõidab. Seejärel saab ta end kohandada, jättes kahe auto vahele võrdse ruumi. Seda protsessi nimetatakse "paralleelseks parkimiseks". Kui ruum on piisavalt lai kahe auto jaoks, võib ta tagurdamise asemel sõita ruumi ettepoole. Õige parkimine nõuab harjutamist ja mõningast kogemust. Juht ei tohiks rammida ega hõõruda ratast vastu kõnniteed. See võib rehvi lõhkuda.

Parkimiskohad

Teel

Sõidukeid saab sageli parkida tee äärde. Tavaliselt on need pargitud paralleelselt kõnnitee või kõnnitee äärde. Mõnes kohas võivad parkimiskohad olla servaaluse suhtes kerge 45-kraadise nurga all. Mõnikord ei ole piiranguid: sinna võib parkida tasuta nii kaua, kui soovite.

Teistes kohtades võib parkimine olla üldse keelatud (nt seal, kus on topeltkollased jooned (Suurbritannias), või see võib olla lubatud ainult piiratud ajaks. Parkimine ei ole lubatud tänavatel, kus ehitatakse. Parkimine ei tohi olla lubatud tänavatel, mis peavad olema avatud hädaabiliiklusele, näiteks kiirabi- ja tuletõrjeautodele. Talvel ei tohi parkimine olla lubatud teatavatel tänavatel, mis on tähistatud "lumetee". Need teed peavad olema sõidukitest vabad, et lumekoristusautod saaksid oma tööd teha.

Sõidukijuhid võivad parkimise eest maksta. Raha saab panna kas parkimisautomaatidesse, mis asuvad iga parkimisala juures. Lähedal võib olla automaat, kus juht peab maksma ja seejärel saab ta pileti, mille ta peab jätma autosse, et näidata, et ta on maksnud. Piletile trükitakse saabumise aeg ja kuupäev.

Klammerdamine ja pukseerimine

Kui autojuht ei maksa või kui ta jääb kauemaks kui lubatud, võib liiklusjärelevalveametnik, politseinik või parkimispidaja talle parkimistrahvi anda. Nende inimeste ülesanne on patrullida tänavatel ja leida üles kõik ebaseaduslikult pargitud autod. Väljastatakse trahv. Tuleb maksta trahvi.

Mõnes linnas võidakse autod kinni panna või "bootida" (USAs). See tähendab, et ühe ratta külge kinnitatakse raske klamber ("boot"). Autot ei saa ära sõita. Juht peab seejärel helistama kinnitusfirmale, et korraldada kinnitusluku avamine. See maksab palju raha.

Mõnes kohas võib politsei auto ära võtta. Nad viivad selle politsei kontrolli all olevasse spetsiaalsesse parklasse. Sõiduk tõstetakse kraanaga veoautole ja viiakse ära. See võidakse ära viia puksiiriga. Oma auto tagasi saamine maksab palju raha.

Parklad ja parklad

Parklad (või parkimiskohad) on ruumid, kus saab parkida ja jätta oma auto. Nende ruumide suurus võib varieeruda väga väikestest kuni väga suurte ruumideni. Need võivad olla asfaltkattega, betoonist või muust materjalist. Nad võivad olla kaetud kruusaga või lihtsalt paljas maa.

Linnapiirkondades on parklad tavaliselt sillutatud. Autode jaoks on välja mõõdetud ja kõnniteele värvitud kohad. Autojuhid peavad parkima nendesse kohtadesse. Autod on parkimisalal tavaliselt kõrvuti pargitud.

Teenistuses võib olla valvur, kes võtab parkimise eest kindlasummalist tasu või väljastab pileti, kuhu märgitakse juhi saabumisaeg. Tasu võetakse sisse siis, kui juht lahkub. Mõnikord saab juht pileti sissepääsu juures asuvast mehaanilisest seadmest. Väljudes maksab ta tasu tavaliselt väljapääsu juures asuvale valvurile, kes asub tavaliselt väikeses kabiinis.

Parklad ja parkimiskohad võivad olla ohtlikud nii autojuhtidele kui ka nende reisijatele. Mõned neist ei ole öösel valgustatud (või on halvasti valgustatud). Kuritegusid või kuritegelikku tegevust kavandavad isikud võivad tegutseda märkamatult. Suured pargid ja parklad meelitavad ligi nii mees- kui ka naisprostituute, kes, kui nad on kõrvale tõrjutud, võivad kättemaksu teha, näiteks "võtmega" sõidukit lõhkuda. Muud ohud linnaparkides on roostetanud naelad kõnniteel, purunenud klaas ja kahjurid, näiteks rotid.

Maamessil, tallimüügil, maakontserdil või muul maapiirkonna üritusel võivad juhid parkida oma sõidukid niidule, mis on niidetud ja tähistatud trosside või heinapallidega, et juhatada autojuhte sisse ja välja. Sissepääsu juures on tavaliselt valvur, kes annab juhtidele nõu, kuhu parkida. Mõnikord (kuid mitte tavaliselt) võetakse sellisel alal parkimise eest tasu. Park and Ride on suur parkla linna servas. Selle asemel, et sõita linna kesklinna, saab autojuht seal parkida ja sõita bussi või trammiga kesklinna.

Teist tüüpi parkla, mida nimetatakse "teenindavaks parklaks", on parkla, kus juht jätab auto võtmed teenindajale. Teenindaja sõidutab seejärel auto ja pargib selle nii, et kõik autod on üksteise lähedal. See säästab ruumi. Seda tüüpi parkla on levinud lennujaamades. Autojuht saab valvurile öelda, millal ta eeldatavasti tagasi tuleb.

Mõned parklad on eraparklad. Neid saavad kasutada ainult need inimesed, kes külastavad hotelli, kauplust või ettevõtet, kellele parkla kuulub. Inimesed, kes pargivad seal ebaseaduslikult, võivad leida, et nende sõiduk pannakse kinni, pukseeritakse või pukseeritakse.

Kõrghaljastusega maantee ääres on parkimiseks saadaval ala, mis asub otse peatee ääres. Neid nimetatakse peatumis- või puhkealadeks. Mõnikord on seal ka kõnnitee. Mõnikord on seal puhkeruum või jookide ja suupistete müügiautomaadid. Mõnikord on seal ka täismahus restoranid ja suveniiripoed. Parkimine on riskantne. Need alad on tavaliselt järelevalveta ja sageli on need kurjategijate, näiteks prostituutide ja narkodiilerite pärusmaa. Homoseksuaalid kogunevad nendesse piirkondadesse "oma asja ajama" ja äratavad sageli politsei tähelepanu.

Puuetega inimeste parkimine

Mõnedes parklates on mõned kohad reserveeritud puuetega inimestele. Need kohad on tavaliselt parkla väljapääsu lähedal või kaupluse, hotelli, restorani jne. esiuste lähedal. See on mugavus puuetega juhile või reisijale. Puudega inimene saab kauplusesse või restorani siseneda ja sealt väljuda väikeste raskustega. Need puudega inimeste kohad on tavaliselt piiratud mõne selgelt tähistatud kohaga.

Puuetega inimeste kohad on tavaliselt teistest laiemad, et sõiduki uksed saaks laialt avada, et puuetega inimene saaks sealt välja tulla. Oluline on, et sõidukis või selle peal oleks kehtiv puudega isiku märk või muu sümboolika. See annab kaupluste omanikele ja puksiirijuhtidele märku, et auto on seaduslikult pargitud. Liikumisvõimelised sõidukijuhid ei tohiks parkida nendesse puuetega inimeste parkimiskohtadesse. Nad riskivad pukseerimise või trahvi saamisega.

Parkimismajad

Parkimismajad (või mitmetasandilised parklad) on betoonist ja terasest ehitised. Neid kasutatakse sõidukite parkimiseks. Mõned neist on ehitatud kesklinna tänavatele, kus parkimiskohad tänaval võivad olla piiratud. Parkimismajad on tavaliselt mitmetasandilised. Tasandid on omavahel ühendatud kaldteede abil. Paljud parkimismajad on ilmastikule avatud. Talvel võivad need olla külmad, lumised ja tuulised. Mõnikord on parkimismaja tänavatasandil kauplused, kohvikud ja muud ärid.

Juht läheb garaaži sissepääsu juures. Ta võtab teenindajalt või mehhaanilisest seadmest pileti, millele on märgitud tema saabumisaeg. Ta võib parkimiskoha leidmiseks sõita mitu rampi üles. Ta jätab oma pileti autosse, kus valvur saab seda näha. Lahkudes keerab ta akna alla ja maksab parkimistasu väljapääsu juures. Tõkkepuu tõstetakse ja ta sõidab minema.

Parkimismajad võivad olla sõidukijuhtidele ja nende reisijatele ohtlikud. Need hooned on mõnikord hämaralt valgustatud, halvasti mehitatud ja neid ei jälgita alati võimalike probleemide korral. Parkimismajas on kohti, kus igaüks, kes kavatseb teha pahandust või kuritegevust, saab varjuda või põgeneda. Suletud trepikojad ja liftid (liftid) võivad olla ohtlikud, eriti kui keegi on üksi.

Parkimismajad asuvad mõnikord büroohoonete, haiglate, ülikoolide, politseijaoskondade ja muude tiheda liiklusega kohtade lähedal, kus maa-ala on piiratud. Mõnel korterelamul on oma parkimismaja. Need on mõeldud kortermaja üürnikele kasutamiseks. Mõnel hoonel on maa-alused parkimismajad. Ka need garaažid on mõeldud ainult elanike, töötajate ja klientide jaoks.