Austraalia ülemaaline telegraafiliin (1872) — 3 200 km Darwinist Port Augustani

Australian Overland Telegraph Line oli umbes 3 200 km pikkune telegraafiliin, mis ühendas Darwini ja Port Augustaga Lõuna-Austraalias. 1872. aastal valminud ülemaaline telegraafiliin võimaldas kiiret sidepidamist Austraalia ja ülejäänud maailma vahel, kui Darwiniga ühendati ka merealune side Aasia kaudu. Selle ehitus oli üks 19. sajandi Austraalia suurtest insenertehnilistest saavutustest: liin kulges läbi kõrbe, kuivamaa ja troopilise kliimavööndi, järgides 1862. aastal maadeuurija John McDouall Stuarti poolt avastatud marsruuti. Ülemaaline telegraafiliin on tihti nimetatud üheks tähtsamaks verstapostiks Austraalia sideajaloo arengus.

Ehitus ja tehnilised lahendused

Liini ehitus algas 1870. aastal ja kulges intensiivselt kuni valmimiseni 1872. aastal. Tööde juhtimise ja organiseerimisega oli seotud koloniaalvalitsus ning projekteerimise ja ülesehituse taga oli suur meeskond insenere, töövõtjaid ja tuhandeid töötegijaid. Materjalid transporditi osaliselt mööda rannikuteid ja sealt sisemaale kas veokite, loomahakete või hiljem ka kaamelite abil – logistika oli üks suurimaid väljakutseid.

Telegraafi töö põhines Morse’i kodeeritud elektrisignaalidel, mille edastamine oli piiratud signaali nõrkuse tõttu. Seetõttu rajati telegraafiliini pikkuse kohta regulaarsed kordus- ehk repeaterjaamad, tavaliselt iga ~300 km järel, kus sõnumeid vastuvõeti ja uuesti saadeti. Igas jaamas oli patareidele tuginev saateseade, operaatorid, varuosi ja vesi – paljud jaamad rajati lähteallika vee või kaevu kõrvale.

Raskused ja mõju

Ehitusel tuli ületada raskeid looduslikke tingimusi: kõrbed, suvised üleujutused põhjaosas, äärmine kuumus ja mõnikord ka tarbetu puidupuudus postide jaoks. Liin oli ka pidevas hooldusvajaduses: tormi-, termiitide- ja põlengukahjustused ning loomade või inimeste poolt tehtud rikked olid koos tehnoloogilise kulumisega tavalised hooldusprobleemid.

Liini ehitus ja ekspluateerimine muutis oluliselt kohalikke majanduslikke ja sotsiaalseid suhteid. Telegraaf andis kiire ühenduse kolonialistlike keskustega, kiirendas kaubandust ja halduslikku juhtimist ning soodustas karjatamist ja asustuse laienemist sisemaale. Samas olid need muutused sageli saatuslikud kohalikele põlisrahvastele: tekkisid konfliktid maa ja ressursside pärast, muutused elatusallikates ja kultuuriline surve.

Jaamad ja pärand

Kordusjaamadest ja varjepaikadest kasvasid paljudel juhtudel välja püsivad asulad. Näiteks said telegraafi jaamahoonete ümber alguse linnad nagu Alice Springs ja Tennant Creek. Samas jäid paljud jaamad või ümbritsevad hooned hiljem unustusse ja varemetena lagunema – üheks näiteks on Peake'i repeaterjaam, mis ehitati Lõuna-Austraalias Freeling Springsi lähedale.

Tänapäeval on Austraalia ülemaailmne telegraafiliin tähtis osa riigi ajaloo- ja tehnoloogilisest pärandist. Paljud telegraafi rajatiste asukohad on klassifitseeritud kultuuriväärtusteks või on muuseumides ja näitustel kirjeldatud. Liini üldine trass on jätnud püsiva jälje maastikule ning sellele rajanev infrastruktuur mõjutas ka hilisemat transpordivõrgustikku (nt teede suunad ja asulate paiknemine).

Tähtsus: Australian Overland Telegraph Line vähendas Austraalia isolatsiooni, võimaldades kirjavahetust Euroopaga oluliselt kiiremini kui meritsi edastatud kirjad. See sidus mandri ülemaailmse sidevõrguga ja oli võtmetähtsusega sammuks kaasaegse sideinfrastruktuuri kujunemisel Austraalias.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Austraalia ülemaaline telegraafiliin?

K: Millal lõpetati Overland Telegraph Line?

K: Mida võimaldas Overland Telegraph Line?

K: Kes avastas Overland Telegraph Line'i marsruudi?

K: Millised olid Overland Telegraph Line'ile kasutatud tehnoloogia piirid?

K: Miks ehitati Overland Telegraph Line'ile kordusjaamu?

K: Millised olid mõned jaamad Overland Telegraph Line'i ääres ja mis nendega juhtus?

Otsing