Bodo keel

Ajalugu ja keeleline klassifikatsioon

Bodo keel on bodo rühma kuuluv sino-tiibeti keel. See on tihedalt seotud assami dimasa keele ja tiwa (lalungi) keelega. Samuti on see suguluses Meghalaya garo keelega ja Tripura kokboroki keelega. Assami bodo keelt kõnelevad piirkonnad ulatuvad Dhubrist läänes kuni Sadiyani idas. Alipurduaris, Cooch Beharis ja Jalpaiguris ning teistes Bengali osades on bordoad tuntud kui "Mech". 1991. aasta rahvaloenduse andmetel oli boro keelt kõnelevate inimeste arv 1 984 569 (bodo 1 324 748), (mech 659 821). Bodo hõimu rahvaloenduse aruanded hõlmavad siiski ainult bodosid. See jätab välja mechide hõimu. Sõna "Boro" tähendab keelt ja kogukonda. Seda hääldatakse kõrge tooniga teisel silbil.

Dialektid

Selles piirkonnas kõneldavad murded võib jagada kolme põhirühma:

1. Lääne-Boro murre, {(Sønabari) WBD}:
2. Ida-Boro dialekt, {(Sanzari) EBD} ja
3. Lõuna-Boro murre, {(Hazari) SBD}.

Kokrajhari ja Bongaigaoni rajoonides räägitakse lääneboro murdeid. Idapoolseid bodo murdeid leidub peamiselt Barpeta, Nalbari ja Kamrupi ringkondades ning mõnes Darrangi linnaosas. Lääne-bodo murre on saanud standardmurde staatuse. Sellel on välja kujunenud ka kirjalik vorm. Nende kahe murdegrupi vahelised erinevused on peamiselt fonoloogilised ja leksikaalsed.

Assami bodo keeles on vähemalt neli selgelt piiritletud murdeala, millel on piisavalt palju murdevariante. Need on kirde-, edela-, põhja-kesk- ja lõunamurdealad. Igaühel neist on selged erinevused.

Geograafiline levik

Ethnologue loetleb järgmised piirkonnad, kus räägitakse bodo keelt. Bodo keelt räägitakse peamiselt Assami ja Lääne-Bengali madalikel ja mäealustel.

• Assam
• Darrangi piirkond
• Nagaoni piirkond
• Kamrupi piirkond
• Goalpara piirkond
• Sibsagari piirkond
• Lakhimpuri piirkond
• Lääne-Bengali
• Kolkata
• Jalpaiguri piirkond
• Cooch Behari piirkond
• Manipur
• Chandeli piirkond (Tengnoupal)
• Meghalaya
• 7 küla Tikrikilla plokis Lääne-Garo Hills'i ringkonnas
• Ida-Khasi Hills'i piirkond

Ajalugu

Kuigi bodo keel on rikas ja iidne keel, ei olnud sellel kuni 20. sajandi teise kümnendini kirjalikku kirjandust. Kristlikud misjonärid, kes sisenesid bodo keelt kõnelevatesse piirkondadesse oma usku kuulutama, avaldasid mõned usuteemalised raamatud, jutud, riimid ja laulud. Need misjonärid avaldasid ka mõned grammatika- ja sõnaraamatud. Reverend Sidney Endle koostas 1884. aastal raamatu "Kachari keele grammatika ülevaade". Grammatika põhineb Darrangi piirkonna murdel. Endle kirjutas ka olulise raamatu bodode kohta. Selle pealkiri on "The Kacharis". Raamat ilmus 1911. aastal ja sisaldab peatükke bodode sotsiaalsete tavade, põllumajandustavade, pühade, toidutraditsioonide, rituaalide, käsitöö ja tekstiili kohta. Raamat sisaldab ka näiteid bodo rahvajuttude, riimide ja grammatika kohta. J. D. Andersoni kogumik "Collection of Bodo Folktales and Rhymes" (1895) sisaldas seitseteist Bodo rahvajuttu, mis on tõlgitud inglise keelde. See on lisaks bodo keele originaalversioonidele.

1963. aastal kasutati seda keelt bodo domineerivate piirkondade algkoolides õpetamisel. Bodo keelt kasutatakse koolides kuni keskkooliastmeni. See keel on saanud uhkuseks, kui avati bodo keele järelkursus. Alates 1996. aastast kasutatakse Guwahati ülikoolis bodo kirjandust. Nüüdseks on bodo keeles ilmunud hulgaliselt luuletusi, draamat, novelle, romaane, elulooraamatuid, reisikirjandust, lastekirjandust ja kirjanduskriitikat. Kuigi kõneldavat keelt on mõjutanud teised kogukonnad ja murded, kuuleb seda endiselt puhtal kujul Udalguri piirkonnas ja selle ümbruses.

Kirjutussüsteem

Keel on ametlikult kirjutatud devanagari kirjas. Samuti on pikka aega kasutatud ladina kirjaviisi ja assami kirjaviisi. Mõned uurijad on oletanud, et kunagi kasutati selles keeles nüüdseks kadunud deodhai kirjaviisi. Kuid bodo kirjade kasutamisel on erinevus võrreldes devanagari kirjaga.

Seotud leheküljed

• Bodo inimesed
• Bodo Grammatika
• Bodo Sahitya Sabha
• Kokboroki keel