Mozarti Klaverisonaat nr. 11 A-duur (K.331) — "Alla Turca" ja variatsioonid

Mozarti Klaverisonaat nr.11 A-duur (K.331) — "Alla Turca" ja variatsioonid: kuulus Türgi-rondo, lüürilised variatsioonid ja armastatud Viini klassika.

Klaverisonaat nr 11 A-dur, K. 331 on üks tuntumaid klaveriteoseid, mida kirjutas Wolfgang Amadeus Mozart. See ilmus 1784. aastal Viinis, Austrias Artaria kirjastuses ning kuulub kolme järjestikuse sonaadiga avaldatud komplekti. Mozart kirjutas selle rühma tõenäoliselt Salzburgis 1783. aasta suvel, kui ta oli oma naise Constance’i (Weber) kaasa võtnud kodulinna ja tutvustas teda isale Leopoldile. Rühma esimene sonaat on nr. 10 C-duur, K. 330; kolmas on nr. 12 F-duur, K. 332. Mozart nummerdas need sonaadid 1–3 ning on arvatud, et suure osa oma Viini-aegsetest sonaatidest ühendas ta ka õpetustegevusega, kirjutades teoseid ka õpilastele.

Ajalooline ja katalogiseerimise märkus

Sonaati tuntakse tavaliselt kui K. 331, ent mõnes varasemas kataloogis on see tähistatud ka K. 300i. Artaria väljaanne aitas teose levikut ja populaarsust kaasa (see komplekt ilmus koos sonaatidega K. 330 ja K. 332). Teos jõudis kiiresti laiemasse kasutusse nii era- kui avalikus mängus ning on tänaseni püsiv osa pianistide repertuaarist.

Vorm ja liigend

A-duur sonaat on Mozarti klaverisonaatide hulgas eriline, sest see ei järgi tavapärast sonaatvormi esimese osa ülesehituses. Teose kolm osa on järgmised:

• Esimene osa: Andante grazioso (tavaliselt 6/8). See algab lihtsa, heliseva teemaga, millele järgneb kuus variatsiooni — viiel esimesel variatsioonil jääb taktimõõt 6/8-ks, viimane variatsioon üleminekul lõpetatakse 4/4 taktis ja on tehnilisem ning virtuoossem.
• Teine osa: Menuetto A-duuris koos kontrastse triosiga D-duuris (3/4). See osa järgib klassikalist menuetto-trio vormi ja pakub rahulikumat, elegantset vaheldust.
• Kolmas osa — „Alla Turca“: kuulus Rondo (rondo alla Turca), tavaliselt 2/4. See lõpposa jäljendab Türgi janitsaarimuusika rütme ja kõla: rulluvad plokkbassakordid, teravad staccato-aksendid ja kontrastne dünaamika. Selle eriline kangastus ja meeldejääv meloodia on muutnud lõpuosa iseseisvalt tuntuks ka väljaspool kogu sonaati.

Muusikalised eripärad ja interpretatsioon

„Alla Turca“ kujutab Türgi muusika stiili popkultuurilist kujundit, mida 18. sajandi lõpu Viinis sageli imiteeriti. Janitsaaride trummimängu meenutavad rullitud bassakordid ja teravad rütmimärgid; vormiliselt on rondo iseloomulik korduvate teemade ja kontrastsete episoodide vaheldumisega. Klassikalises stiilis on märgata selgeid fraase, lihtsat harmooniat ja läbimõeldud dünaamikat, kus tugevad ja nõrgad hetked vahelduvad.

Tehniliselt ei ole sonaat algajale väga kergesti läbitav — kuigi esimene teema ja mõned variatsioonid sobivad keskastme mängijale, nõuavad viimased variatsioonid ja eriti „Alla Turca“ täpsemat staccato-liiget, käeisoleku kontrolli ja rütmilist täpsust. Teose esituses on oluline hoida meloodia selgelt jaaccompanimendi suhtes — eriti variatsioonides, kus akordiline saatmine peab olema mõnus ja toetav, ent mitte pealetükkiv.

Praktilised nõuanded pianistile

• Tööta rütmi ja käe koordinatsiooni üle — eriti «Alla Turca» kiiretes rütmides ja kordustes.
• Mängi meloodiat lahtiselt ja lauluselt; akordiakompaniement peab olema puhas ja nüansirikas.
• Kasutage pedali säästlikult — selge artikulatsioon ja staccato tuleb sageli saavutada käe tehnikaga, mitte pedaaliga.
• Pööra tähelepanu dünaamikale ja fraseerimisele: Mozarti stiilis on oluline luua kontraste ilma liigse vibrato või liiga rõhutatud legatota.
• Uurige ajaloolisi sooritustavasid ja erinevaid filosoofiaid ornamentide ning trillide sooritamisel — väiksed peenekohad muudavad esituse usutavamaks.

Populaarsus, arranžeeringud ja salvestused

„Alla Turca“ on üks Mozarti tuntuimaid fraase ning seda on sageli arranžeeritud orkestriks, väikseks ansambliks, kitarriks ja muuks, samuti kasutatud filmides ja reklaamides. Sonaat tervikuna on populaarne nii eraõpetuses kui kontsertlavadel. Tuntud pianistid nagu Alfred Brendel, Mitsuko Uchida, Murray Perahia ja Daniel Barenboim on andnud sellele teosele oma tõlgendused, mida on võimalik leida hulgaliselt salvestustest.

Mõju ja tähendus

K. 331 on hea näide Mozarti võimest ühendada lihtsusele põhinev meloodiline selgus ja levinud kujundeid ületav loominguline mitmekülgsus. Esimese osa variatsioonivorm, menuetto ja värvikas „Alla Turca“ annavad kokku teose, mis on nii esinduslik Mozarti klaverikeele poolest kui ka kättesaadav laiemale publikule. Sonaat on püsiv osa klassikalise repertuaari ja õpetuse canoni ning jääb tihti kuulamiseks ja õppimiseks tänu oma loomingulisele mitmekesisusele ja meeldejäävale finale'ile.

Küsimused ja vastused

K: Mis on klaverisonaat nr 11 A-dur, K. 331?

K: Millal see kirjutati?

K: Millised on teised kaks pala, mis moodustavad selle kolme klaverisonaadi rühma?

K: Kellele see teos tõenäoliselt kirjutati?

K: Mille poolest erineb see teos teistest Mozarti loodud teostest?

Küsimus: Millist muusikat võib selles teoses kuulda?

K: Kas see teos on tänapäeval populaarne amatööride seas?

Otsing