Pol de Mont (1857–1931) – Belgia kirjanik, luuletaja ja kultuuritegelane

Karel Maria Polydoor (Pol) de Mont (15. aprill 1857 Wambeek – 29. juuni 1931 Berliin) oli Belgia kirjanik, ajakirjanik ja luuletaja. Ta kirjutas peamiselt hollandi (flaami) keeles ning tema loomingusse kuuluvad luuletused, esseed, kultuuri- ja kunstiteaduslikud kirjutised. De Mont kuulus oma ajastu kultuurielu juhtivate tegelaste hulka ja on tuntud eelkõige kui üks flaami rahvusliku ärkamisliikumise mõtlejaid ja propageerijaid.

Ta õppis õigusteadust Leuveni katoliku ülikoolis. Seal kohtus ta Albrecht Rodenbachiga ning nad mõlemad hakkasid aktiivselt osalema flaami liikumises, mille eesmärk oli tugevam keele- ja kultuuriline eneseteadvus Flandrias. De Monti varasemad luuletused ja esseed kandusid sageli teemadele nagu kodumaa armastus, rahvuslik uhkus, loodusesteetika ja rahvariitide väärtustamine.

Hiljem asus ta tööle Antwerpeni Atheneumis õpetajana, kus ta innustas paljusid noori ja tõi koolikeskkonda kaasa kaasaegseid kirjandus- ning kunstivoolusid. Ta oli tuntud kui nõudlik, kuid inspireeriv õpetaja, kes toetas noorte andekate kirjutajatest ja kunstnikke. Aastate jooksul sai temast ka Antwerpeni kunstimuuseumi direktor, positsioon, mille kaudu ta mõjutas linna kunstielu, korraldas näitusi ning populariseeris kunstiajaloolisi teadmisi laiemale avalikkusele.

Kirjandus- ja toimetustöös mängis de Mont olulist rolli. Ajalehe De Schelde peatoimetajana kogus ta enda ümber noori ja andekaid autoreid ning aitas kujundada flaami kirjandusmaastikku. Tema meeskonnas kuulusid hilisemate põlvkondade tuntud kirjanikud nagu Paul Van Ostaijen ja Alice Nahon, kelle tööd said toeks ja avaldamiseks tänu de Monti juhendamisele ja toimetustööle.

De Monti esseed ja kunstikriitika panid rõhku esteetilisele vormile ja rahvakultuuri väärtustele; ta püüdis ühendada kirjandusliku ilu ning rahvusliku identiteedi tugevdamist. Tema mõtisklused mõjutasid nii kirjanduslikku kui ka muuseumi- ja hariduspoliitikat Belgias 19. ja 20. sajandi vahetusel.

Pol de Mont suri 1931. aastal Berliinis. Tema pärand väljendub nii laiaulatuslikes kirjutistes ja toimetustöös kui ka selles, et ta aitas paljusid noori autoreid ja kunstnikke oma teed leida. Tänapäeval vaadeldakse teda olulise kultuuritegelasena, kes aitas kujundada flaami kirjanduslikku ja kunstilist identiteeti.

Töötab

  • Klimoprankskes (luuletused, 1875)
  • Rijzende sterren (luuletused, 1879)
  • Gedichten (luuletused, 1880)
  • Lentesotternijen (luuletused, 1881)
  • Idüllen (luuletused, 1882)
  • Loreley (luuletused, 1882)
  • Hendriku südametunnistus. Zijn leven en werken (essee, 1883)
  • Idyllen en andere gedichten (luuletused, 1884)
  • Fladderende vlinders (luuletused, 1885)
  • Claribella (luuletused, 1893)
  • Iiris (luuletused, 1894)
  • Dit zijn Vlaamsche wondersprookjes (volkskundige studie, 1896)
  • See on flaamikeelne teave (rahvastikuteaduslik uurimus, 1898).
  • Drie groote Vlamingen (essee, 1901)
  • Vlaamse schilders der negentiende eeuw (essee, 1901)
  • De schilderkunst in België van 1830 tot 1921 (essee, 1921)
  • Zomervlammen (luuletused, 1922)
  • Wondervertelsels uit Vlaanderen. Uit den volksmond opgeteekend (kaasautor: Alfons De Cock, 1924).

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3