Paavst Evaristos on katoliku kiriku viies paavst (ametlik tiitel on Rooma piiskop). Tema kohta jääb säilinud allikate põhjal väga vähe kindlat teavet. Traditsiooniliselt arvatakse, et ta pidas ametit umbes aastatel 97–105 pKr (kuupäevad erinevad eri allikates ning mõnes kohas märgitakse ka 99–107 pKr).

Elulugu ja päritolu

Säilinud kirjalike allikate hulka kuulub eelkõige hilisem Liber Pontificalis ning varajane kirikuhistorik Eusebius, kuid nende andmed on nappid ja mitmel pool vastuolulised. Mõned traditsioonid väidavad, et Evaristos oli pärit Idast ning tal võis olla juudi või kreeka taust. Artiklis mainitud autor Charles A. Coulombe väidab, et ta oli juut ja pärines Türgi Antiookiast pärit juudi perekonnast; see on üks võimalikest tõlgendustest, mida mõned uurijad on käsitlenud, kuid kindlaid ajaloolisi tõendeid selle väite kinnituseks ei ole.

Tegevus ja pärand

Traditsiooniliselt pannakse Evaristose nimele mitmeid korraldusi ja uuendusi varase kiriku elus:

  • Talle omistatakse katoliiklikus traditsioonis kirikukoguduste organiseerimise ja kohalike tituli ehk pühakohtade süsteemi edasiarendamine, mis aitas hiljem kujuneda Rooma koguduste hierarhial.
  • Samuti mainitakse talle omistatud korraldust, et kirikuid tuleb pühitseda (õnnistada) erilise tseremooniaga, kuid detailsed kiriklikud rituaalid kujunesid alles hiljem.
  • Libri pontificalise ja hilisemate traditsioonide järgi püüdis ta reguleerida piiskoppide valimist – seda on mõnikord kirjeldatud kui algset sammu eelseisva kardinalide koleegiumi vormimise suunas. Tänapäeva ajaloolased rõhutavad siiski, et selline kolleegium kujunes järk-järgult ja Evaristosel mõju selle lõpliku kujunemise protsessile on pigem legendaarne kui dokumenteeritud fakt.

Paljud neist attributionsidest on pärit mitme sajandi järel kirikule kirjutatud memoriaalidest ja neid tuleb käsitleda ettevaatlikult.

Surm ja mälestus

Kiriku traditsioon väidab, et Evaristos suri märtrisurma keiser Hadrianuse valitsuse ajal. Selle kohta puuduvad tänapäeva ajaloolised kinnitused ja väide põhineb eelkõige hilisemal pühakukirjandusel. Tema mälestuspäev kalendris on 26. oktoober. Nagu paljude varaste piiskoppide puhul, on tema kanoniseerimine toimunud kiriku varases traditsioonis ilma formaalse tänapäevase kanoniseerimisprotsessita (nn. pre-kongregatsiooni pühak).

Allikad ja usaldusväärsus

Peamised teaberessursid Evaristose kohta on hilisemad kirjalikud kokkuvõtted (nt Liber Pontificalis) ning mõned varajased kirikuajalooraamatud. Kuna allikad on nappid ja kirjutatud sageli sadu aastaid hiljem, peavad ajaloolased paljusid tema kohta käivaid väiteid pigem traditsiooniliseks või legendaarseks kui kindlaks faktiks. Evaristose ajastu uurimine tugineb seetõttu suuresti akadeemilistele tõlgendustele ja tekstikriitikale.

Kokkuvõtvalt on Paavst Evaristos kujunenud varajase kirikuepohhi isikuks, kellele on hilisemates kirikutekstides omistatud mitmeid korraldusi ja uuendusi, kuid täpne elulugu ja teod jäävad suuresti dokumenteerimata ning paljuski traditsiooni varju.