Sirge piljard, mida nimetatakse ka 14.1 pidevaks või lihtsalt 14.1, on klassikaline taskubiljardimäng. See oli varem populaarne võistlussport, kuni kiiremad formaadid — eriti üheksa- ja kaheksa-pall — muutusid laialdasemalt mängitavaks. Sirge piljard on olulisel kohal piljardi ajaloos ning Ameerika Ühendriikides oli see läbi 20. sajandi väga populaarne; filmi "The Hustler" (1961) tehnilises nõustamises ja külalisosades osalesid mängu tuntud tegelased, mis tõi mängule täiendavat kuulsust. Ühendriikides on sirge piljard olnud eriti levinud.
Eesmärk ja punktisüsteem
Mängu eesmärk on kokku lepitav punktisumma — tavaliselt 100 punkti amatööride mängudes ja 150 punkti professionaalsetel võistlustel. Iga seaduslikult (ilma vea) sisse löödud kuul annab ühe punkti. Mängija püüab järjest sisse lüüa võimalikult palju palle ühes lõigus (järjestikune "jooks"). Kui mängija saavutab enne oma löögi lõppu kokku lepitud punktisumma, lõpeb mäng tema võiduga.
Call-pocket ja löögireeglid
Sirge piljard on call-pocket-mäng: iga löögi puhul peab mängija teatama, millisesse taskusse ta ettevaatlikult nimetatud palli kavatseb lüüa. Kombinatsioonid ja swüs-löögid on lubatud, peaasi et lõpptulemus vastab tehtud deklaratsioonile. Täpsed reeglid (näiteks kas ka siselöögid arvestatakse ilma deklaratsioonita) võivad turniiri reeglites erineda, kuid ametlikul tasemel tuleb palli sisse minek ette nimetatud taskusse.
Algus- ja lahtimurdmised, racking (uuesti reastamine)
Mäng algab täis räkiga 15 objektkuuliga kolmnurga kujul, tipp asetatakse tavaliselt "foot spot" kohale. Mängija murdmine peab paljudel võistlustel olema "õiglane": vähemalt kaks objektkuuli peavad puutuma lauapääre või peab mõni kuul taskusse minema — reeglid võivad varieeruda. Nimi 14.1 pidev tuleneb reastamis- ja jätkamispraktikast: kui mängija on järjest sisse löönud 14 kuuli, jäetakse üks pall (tavaliselt 15.) lauale kui "break ball", ja 14 võetud palli reastatakse uuesti kolmnurgasse, jättes räki tipu koha tühjaks. See võimaldab mängijal kasutada laual olevat viimast kuuli, et "murda" värske räkki ja jätkata jooksu. Kui räki kokkupanekul on mõni pall juba räki alal, kohaldatakse laual asuva palli paigutamise ja räkki asetamise täpsemaid reegleid, mis võivad turniiri korraldajatelt erineda.
Vead ja karistused
- Enamikus reeglites toob üks viga (näiteks vales taskus löömine, cue-palli sisse minek ehk "scratch", objektpalli puudumine) kaasa käigu kaotuse ja tavaliselt ühe punktiga karistuse (punktide mahaarvestus mängijale või lisakaristus). Erinevate liigade ja võistluste reeglid võivad täpsustada karistuse suurust.
- Paljudes formaadis kehtib reegel kolmest järjestikusest veast sama mängija poolt: kui mängija sooritab kolm järjestikust viga, lisatakse täiendav suur karistus (tavaliselt 15 punkti) — see pidurdab ohtlikult passiivset või taktikalist vigade ribarezi.
- Ball-in-hand (cuemängijal võimalus asetada pall laiapinna piirides): karistusejärgne ball-in-hand võib kehtida erinevalt sõltuvalt reegliraamatust — tihti annab viga vastasmängijale vaba palli positsiooni määramise õiguse (ball-in-hand), kuid täpne paigutusreegel (näiteks kogu laualt või ainult peajoonest tagant) sõltub võistluse reeglitest.
Taktika ja mängustrateegia
Sirge piljard on äärmiselt taktikaline: mängija peab mõtlema mitu lööki ette, et korraldada laual olevate pallide mustrit ja säilitada kontroll cue-palli üle. Olulised oskused on:
- cue-palli kontroll ja positsioneerimine
- mustri planeerimine — milliseid palle järjest lüüa ning kuidas pärast 14 palli re-arrange'ida
- safety-löögid — mõnikord on junktiivne (salvesta) taktika turvalisus ja vastasmängija paneerimine veale parem kui riskantne katse
- oskus avada tihedaid räkke ja uute räkki efektiivselt murda
Varustus ja laud
Professionaalsel tasemel mängitakse tavaliselt 9-jalase (2,7 m) laua peal, kuigi harrastuslauad võivad olla väiksemad (7–8 jalga). Standardkuulid numbritega 1–15 ning hea seisukorra ja korrektse høövliga kiip on vajalikud kõrgtaseme mänguks. Puurüüsid, kriit ja kvaliteetne kepp aitavad kontrollida lööke ning vähendada eksimusi.
Ajalugu ja kuulsad mängijad
Sirge piljard tekkis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses kui populaarne Ameerika stiilis piljardimuudat. See oli mitme kümnendi jooksul peamine võistlusformaad ning andis välja palju kuulsaid mängijaid ja meistrivõistlusi. Tänu oma aeglasele ja strateegilisele iseloomule jäi see mäng klassikaks, kuid publiku huvi liikus hiljem kiiremate mängude suunas.
Sirge piljard on hästi tuntud Ameerika Ühendriikides, Euroopas, Jaapanis ja Filipiinidel, kuid mujal on see mäng muutunud tundmatumaks. Tõenäoliselt üheks kõigi aegade tuntumaks mängijaks peetav Willie Mosconi hoiab ametlikku rekordit pika järjestikuse jooksu osas: 526 sisse löödud palli putkes (rekord aastast 1954). Mosconi oli ka filmiga seotud ja aitas populariseerida mängu, samuti on tema nimega seotud palju lugusid ja legendaarseid esinemisi laual.
Turniirid ja tänapäev
Kuigi sirge piljard ei ole enam tavapärane televisioonile sobiv nähtus nagu varem, korraldatakse maailmas ja piirkondlikult veel straight-pool-turniire ja meistrivõistlusi. Võistlusreeglid ja formaadid võivad lühikeste ja pikaaegsete mängude vahel erineda; turniirilõikes on oluline tutvuda kohalike või organiseerija reeglitega (veadefnisioonid, ball-in-hand, räkki reeglid jne).
Sirge piljard jääb paljude harrastajate ja traditsioonilise piljardi austajate seas hinnatud distsipliiniks: see nõuab suurt tehnikat, taktikalist mõtlemist ja kannatlikkust — omadusi, mis teevad mängust klassika.
