Svalbardi globaalne seemnepank Norras (Svalbard Global Seed Vault) — ülevaade
Svalbardi globaalne seemnepank Norras — turvaline Arktika varamu maailma taimede seemnete säilitamiseks ja bioloogilise mitmekesisuse kaitseks.
Svalbard Global Seed Vault (norra keeles: Svalbard globale frøhvelv) on rahvusvaheline seemnepank — koht, kus hoitakse seemneid) Norras. Vault asub Spitsbergeni saarel, Longyearbyeni lähedal, Arktika Svalbardi saarestikus, ligikaudu 1300 kilomeetri kaugusel põhjapoolusest. Idee käivitada selline globaalne hoiupaik pärituslike põllukultuuride kaitseks tuli inimeste ja organisatsioonide koostööst; looduskaitsja Cary Fowler töötas selle käivitamiseks koos rahvusvahelise põllumajandusuuringute konsultatiivgrupiga (CGIAR).
Eesmärk ja tööpõhimõte
Võlv on loodud selleks, et säilitada paljude erinevate taimeliikide seemnete koopiad. Need koopiad pärinevad rahvusvahelistest ja riiklikest genebanktelt üle kogu maailma. Põhimõte on lihtne: kui mõni paikne genepank kannatab looduskatastroofi, sõja või muu kriisi tõttu kahju ja originaalseemned hävinevad, saab asendada kadunud varud Svalbardis säilitatavate koopiatega. Seemnete hoiustamine võlvkambris on deposiitoritele tasuta; deposiitorid jätavad endale tavaliselt omandiõiguse ja vastutuse oma proovide eest ning neil on õigus neid vajadusel tagasi nõuda.
Korraldus, rahastus ja omandussuhted
Võlva haldavad kolm peamist osapoolt: Norra valitsus, Global Crop Diversity Trust (GCDT ehk Crop Trust) ja Nordic Genetic Resource Center (NordGen). Norra valitsus rahastas võlva ehitust — projekti maksumuseks oli ligikaudu 45 miljonit Norra krooni (umbes 9 miljonit USA dollarit). Seemnete vastuvõtmine ja hoiustamine on deposiitoritele tasuta; hoiu ja halduse kulud katavad peamiselt Norra ja GCDT. GCDT finantseerimine tuleb eri allikatest, sealhulgas heategevusfondidelt nagu Bill & Melinda Gates Foundation ja valitsustelt üle maailma.
Turvalisus ja tehnilised lahendused
Võlv asub mäe sisse rajatud külmhoones ning kasutab looduslikku permafrostkihti ja paksu kivikihti, et tagada seemnete stabiilne ja madal temperatuur. Lisaks on seal tehnilised süsteemid temperatuuri ja niiskuse kontrolliks ning tihe turvaseire. Seemned on pakitud spetsiaalsetesse, õhukindlatesse ümbristesse ja hoiustatakse alarõhul või külmhoones, et tagada pikaajaline säilivus. Vaulti asukoht kaugel inimtegevusest ning tugev konstruktsioon annavad täiendava kaitsekihi — seepärast on seadet sageli nimetatud ka "Doomsday Vault" (päev lõpul hoidla) hüüdnimega.
Kasutus, juurdepääs ja piirangud
- Seemneid deposiitidena saadavad riiklikud genebankid ja teadusasutused; deposiitorid säilitavad tavaliselt omandiõiguse.
- Võlv ei väljastata seemneid kolmandatele isikutele ilma deposiitori loata — see süsteem tagab deposiitorite usalduse ja genepankade autonoomia.
- Seemnete kasutamine on suunatud taastamisele või uurimiseks, mitte äriliseks ärakasutamiseks; paljud deposiitorid kokku lepivad ka, et seemneid ei tohi kasutada patenteerimiseks või monopoliseerimiseks.
Ajaloost ja olulistest sündmustest
Võlv avati ametlikult 2008. aastal ja alates sellest on sinna kogunenud tuhandeid seemneproove mitmelt maalt ja organisatsioonilt. Seisuga 2020. aastate algus oli Svalbardis hoiustatud üle miljoni seemneproovi, siiski täpne arv muutub pidevalt uute deposiitide ja juhtumite tõttu.
Võlva kasutus on juba olnud praktiline: näiteks on laekunud taotlusi seemnete tagasisaamiseks selliste genepankade taastamiseks, mis on sõjalisest konfliktist või kohalikust hävingust rikutud — nende varudest on abi olnud taastekeskkondade taasloomisel. Aastate jooksul on olnud ka tehnilisi väljakutseid; näiteks seisis võlva lähiümbrusesse jõudnud sulavee ajutine kogunemine (seotud ebatavaliselt soojade tingimustega), kuid hoiustatavad seemned jäid kaitstuks ja hiljem võeti kasutusele täiendavad meetmed drenaaži ja vee ärajuhtimise parandamiseks.
Miks see on oluline?
Svalbard Global Seed Vault mängib olulist rolli toidutagavara ja põllukultuuride geneetilise mitmekesisuse kaitsmisel. See aitab tagada, et tulevastel põlvkondadel oleksid juurde pääs genotüüpidele, mis võivad olla vajalikud kliimamuutustega kohanemiseks, uute haiguste või kahjurite vastu võitlemiseks ja toidutootmise jätkusuutlikkuse säilitamiseks. Vault toimib kindla füüsilise ja institutsionaalse tagavarana globaalsele põllumajandus- ja geneetilisele mitmekesisusele.
Lisainfo ja ametlikud andmed haldussüsteemi, deposiitide arvu ning kasutustingimuste kohta leiab tavaliselt Svalbardi Global Seed Vaulti ja partnerorganisatsioonide ametlikelt lehtedelt.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Svalbard Global Seed Vault?
V: Svalbard Global Seed Vault on Norras asuv seemnepank, mis asub Arktilises Svalbardi saarestikus Spitsbergeni saarel.
K: Kus asub Svalbard Global Seed Vault?
V: Svalbard Global Seed Vault asub Spitsbergeni saarel, Longyearbyeni lähedal, Arktilises Svalbardi saarestikus Norras.
K: Miks loodi Svalbardi ülemaailmne seemnetehas?
V: Svalbard Global Seed Vault loodi selleks, et päästa palju erinevaid taimeseemneid, juhul kui mujal maailmas olevad seemned peaksid kaduma.
K: Kes töötas koos rahvusvahelise põllumajandusuuringute konsultatiivrühmaga (CGIAR), et luua varamu?
V: Cary Fowler, looduskaitsja, töötas koos rahvusvahelise põllumajandusuuringute konsultatiivrühmaga (CGIAR), et käivitada võlv.
K: Kes otsustas, kuidas Svalbardi ülemaailmset seemnetehast hallata?
V: Norra valitsus, Global Crop Diversity Trust (GCDT) ja Nordic Genetic Resource Center (NordGen) otsustasid, kuidas Svalbardi ülemaailmset seemnetehast hallata.
K: Kes maksis Svalbardi ülemaailmse seemnetehase rajamise eest?
V: Norra valitsus maksis Svalbardi ülemaailmse seemnetehase rajamise eest. Selle ehitamine läks maksma umbes 45 miljonit Norra krooni (9 miljonit USA dollarit).
K: Kes maksab Svalbardi ülemaailmse seemnetehase haldamise eest?
V: Norra ja Global Crop Diversity Trust (GCDT) maksavad Svalbard Global Seed Vault'i käitamise eest. GCDT saab raha sellistelt organisatsioonidelt nagu Bill & Melinda Gates Foundation ja erinevatelt valitsustelt üle maailma.
Otsige
