Talent — antiikne kaalu- ja rahayksus: kaal, väärtus ja ajalugu

Talent — antiikne kaal- ja rahayksus: kaal, kuld‑ja hõbeväärtused ning põnev ajalugu Babüloonist kuni Bütsantsini; võrdlused tänapäeva hindadega.

Talent (ladina keeles talentum, vanakreeka keelest τάλαντον "kaal, kaal") on iidne massiühik, mis kandus hiljem ka rahaühikuks. Algupäraselt tähistas see üldiselt vee massi amfora mahus ehk ligilähedast ühe jalga (foot) kuupmõõtu; praktiliselt aga varieerus väärtus regiooniti ja ajastuti.

Mõõt ja üheühikute suhe

Talendi täpne kaal ei olnud ühtne. Mesopotaamia ja Vahemere piirkonnas esinesid erinevad süsteemid:

• Babüloonlastel ja sumerlastel kujunes süsteem, kus 60 seeklit moodustasid ühe minа ja 60 minat ühe talendi kohta — seega 1 talent = 60 minat = 3 600 seeklit. (See on üks paljudest kujunenud standarditest.)
• Vana-Kreekas anti sageli attilase talendi väärtuseks umbes 26 kg hõbedat, kuigi esines piirkondlikke erinevusi.
• Roomas defineeriti talent mõnikord kui 100 librat (rooma naela), kusjuures rooma libra oli enamasti veidi väiksem kui kreekapärane mina; sellest tulenevalt jäi rooma talent mõnes allikas ligikaudu 32–33 kg kanti.

Seega liikus talendi kaal tavaliselt umbes 20–40 kg vahemikus; mõned allikad mainivad ka ~50 kg suurust väärtust, aga see oli haruldasem. Erinevused tulenesid kohalikest mündisüsteemidest, kaalustandarditest ja metalli tihedusest (kuld vs hõbe).

Talent rahaühikuna ja väärtuse mõõtmine

Kui talenti kasutatakse rahamõõduna, viitab see enamasti teatud hulga kulla või hõbeda massile. Traditsiooniliselt rajasid sellised hinnangud metalli kaalule — näiteks kuld- või hõbedatalent. Oluline on meeles pidada, et kullal ja hõbel oli ajas ja piirkonniti väga erinev suhteline väärtus: keskaegsel ja varasemal ajal ei olnud suhe sama kui tänases turuhinnas, sest hulk tegureid (nt uued kaevandused, kaubandus, tehnoloogia) mõjutasid hindu.

Praktiline seos antiigi palgasüsteemiga: Vana-Kreeka Peloponnesose sõja ajal vastas talent hõbeda hulgale, mis ühe kuu jooksul kataks trireemide meeskonna palga. Hellenistlikul ajal oli palgaks sageli üks drahma iga tööpäeva eest; 6 000 drahmi moodustas umbkaudu ühe talendi.

Tänapäevased võrdlused ja näited

Tänapäevaseid väärtusi saab hinnata, kui võtta talendi kaaluks mingi ligikaudne kilogrammide arv ja korrutada see metalli turuhinnaga sellel ajal. Näited (hinnad on ligikaudsed, sõltuvad turu kõikumisest ja kasutatud lähteandmetest):

• 2018. aasta juunis oli kulla hind ligikaudu 41 155,69 USA dollarit kilogrammi kohta. Kui eeldada talendi massiks 33 kg, annaks see umbkaudse väärtuse 41 155,69 × 33 ≈ 1 357 138 USD.
• Hõbeda puhul oli 2016. aasta veebruaris hind ligikaudu 15 USD troiuntsi kohta (1 troiunts ≈ 31,1035 g), mis teeb umbes 0,48–0,50 USD grammi kohta. 33 kg hõbedat oleks selle hinna juures umbes 15 000–17 000 USD väärtuses.

Sellised arvutused on vaid ligikaudsed: nad ei võta arvesse ajaloolist kaevandus- ja rafineerimisvõimet, kohalikke maardlaid ega antiiksete majanduste ostujõu erinevusi. Lisaks muutub hõbeda ja kullaga seotud hinna- ning suhtarv oluliselt läbi ajaloo (näiteks Uue Maailma hõbekaevanduste mõju moodustas suurt langust hõbeda väärtuses võrreldes kullaga).

Mõned ajaloolised näited ja kontekst

• Uues allikas mainitakse, et Egiptuse kuningas Auletes andis Gaius Julius Caesarile 6 000 talenti kulda — see oli erakordne summa. Kui püüda seda teisendada kaasaegsesse vääringusse, tuleb arvestada nii talendi täpse kaaluga kui ka tänapäevase kulla hinnaga; tulemused annavad võrdluseks väga suuri numbreid ja jäävad kõvasti hinnanguliseks.
• Hiljem Bütsantsi ajal öeldakse, et keiser Basilius II kogus ajalooliste allikate järgi umbes 200 000 talenti kulda — see näitab, kui suurt tähtsust ja varanduse kontsentratsiooni võis talent esindada. Sellise varanduse olemasolu andis valitsejale tohutu poliitilise ja sõjalise paindlikkuse.

Majanduslik tähendus ja kasutamine

Talenti kasutatakse ajalookirjanduses tihti kahe eesmärgiga:

• kui massiühik (mõõteühik) — kirjeldamaks suuremate kaupade ja metallikoguste mahtu;
• kui rahaühik — kirjeldamaks suuri rahalisi varusid, maksukogumisi, riigieelarve suuri summasid või sõjaväe palgakulusid.

Sestap on talent antiiktekstides märk väga suurest rahasummast — selle tähendus sarnaneb meie keeles väljendiga "suure raha hulk".

Talendi mainimine Piiblis

Talenti kui rahaühikut mainitakse ka Uues Testamendis Jeesuse tähendamissõnas talentidest. Seal kasutatakse talente kujundliku tähendusega, et illustreerida vastutust, annet ja nende kasutamise põhjapanevust — parabel rõhutab, et talentide (suurte varade või võimete) õige kasutamine on oluline. Antud kontekst rõhutab talendi traditsiooniliselt kõrget väärtust ja väljendab seda, kui erakordne summa talent tegelikult oli.

Kokkuvõtteks: talent oli antiigis tähtis massi- ja rahaühik, mille täpne kaal ja väärtus sõltusid ajast ja kohast. Seda kasutati nii kauplemises, maksustamises kui ka kirjeldamaks varanduse ulatust. Tänapäevased võrdlused annavad aimu, kui suure summaga oli antiigil tegu, kuid need on rangelt ligikaudsed ja sõltuvad paljudest eeldustest.

Küsimused ja vastused

K: Mis on talent?

K: Mitu seeklit oli minas ja mitu minat oli talendis?

K: Kui palju koosnes Rooma talent?

K: Mida tähendab see raha mõõtühikuna kasutatuna?

K: Kui palju oleks 33 kilo (72 naela) kulla ja hõbeda praeguste hindade juures väärt?

K: Kui palju oli kuningas Auleti makse Gaius Julius Caesarile hinnanguliselt tänapäeval väärt?

K: Mis põhjustas antiikajal hõbeda ja kulla vahelise väärtuse järsu muutumise?

Otsing