Belgia süntpopansambel Telex moodustati 1978. aastal Marc Moulini, Dan Lacksmani ja Michel Moersi poolt. Nad segasid diskot, punki ja eksperimentaalset elektroonilist muusikat, luues humoorika ja irooniat täis stiili, mis eristus tol ajal levinuimast popmuusikast.

Liikmed ja muusikaline lähenemine

Ansambli põhiliikmed olid:

  • Marc Moulin – klahvpillid ja produtsent, tuntud ka jazzitaustast;
  • Dan Lacksman – süntesaatorid, tehnik ja stuudioprodutsent;
  • Michel Moers – vokaal ja süntesaatorid.

Sarnaselt Kraftwerkile ehitas Telex oma muusika täielikult elektroonilistest instrumentidest. Bändi helikeel oli sageli minimalistlik ja terava rütmiga, ent samas mänguline — nad kasutasid irooniat nii laulusõnades kui esituses, vältides tavapärast rokkbändi live-energiat ja eelistades stuudioorientatsiooni.

Eurovisioon 1980

1980. aastal palus Telexi mänedžer grupil osaleda Eurovisiooni lauluvõistlusel. Ansambel saatis konkurssi laulu pealkirjaga "Euro-Vision" — rõõmsameelne, piiksuv ja tahtlikult banaalsete sõnadega lugu, mis rääkis ise võistlusest ja selle mehaanikast. Esitus oli näiliselt iroonne ja provotseeriv; publik tundus alguses ebakindel, kuidas reageerida, ning pärast esinemist tekkis publiku seas peamiselt hämmeldus. Michel Moers pildistas selle hetke emotsioone lavalt vaatajatest. Bänd lahkus lavalt mürtsatusega ja võistluse edasine punktide lugemine rõhutas esinemise ootamatut vastuvõttu — näiteks Kreeka andis Belgiale kolm punkti, mille esitaja hetkeks valesti kuulis ja üritas punkte hoopis Hollandile anda.

Eurovisioonile minek ja selle konkreetne esitus tõestasid Telexi katsumustiske, kus nad kasutasid populaarse sündmuse vormi oma muusikalise iroonia ja eksperimendi vahendina.

Albumid, koostööd ja stiilimuutused

Oma kolmanda albumi jaoks sai Telex abi USA ansamblilt Sparks, kes aitas kirjutada laulusõnu ja andis ideelist tuge. Vaatamata koostööle jäi Telexi lähenemine ikkagi stuudiopõhiseks ja nad kasutasid elektroonilist paleti esiletõstmiseks rohkem tehnilisi lahendusi kui live-esitusi. Neljas Telexi album Wonderful World ei leidnud tol ajal laialdast levikut ning jäi pigem alternatiivse publiku hulka.

1986. aastal sõlmis Atlantic Records lepingu Telexiga. Selle perioodi loomingus hakkas bänd rohkem kasutama sampling'ut ja omandas up-tempo ning humoorika kõla, mis sobitus tollaste peavoolu ning klubitrendidega.

1989. aastal vaatas Telex üle oma varasema materjali ja miksis mitmed lood uuesti, tuues neile house'i-mõjud — see näitas bändi võimet kohaneda ja integreerida uuemaid elektroonilise tantsumuusika voolusid oma esteetikasse.

Tagasitulek ja pärand

Pärast peaaegu kaks aastakümmet kestnud vaikust tegi Telex 2006. aasta märtsis tagasituleku plaadiga How Do You Dance EMI Records'i plaadifirmale. Plaadil oli viis originaalugu ja viis coverit, mis peegeldasid nii bändi varasemat mängulisust kui ka tänapäevasemaid helivärve.

Telexi mõju ulatub kaugemale nende esinemistest: nad olid Belgia elektroonilise muusika pioneeridena olulised mõjutajad süntpopi ja techno-eelsete ideede arengule. Nende iroonia, stuudiofookus ja julgus eksperimenteerida jätsid jälje nii kohalikule kui ka rahvusvahelisele elektroonilise muusika maastikule. Paljud nende lood on ilmunud kogumikena ning neid on kajastatud elektroonika ajaloo ülevaadetes.

Oluline iseloomustus

  • Telexi muusika kombineeris dance'i, pungi ja eksperimentaalseid elektroonilisi elemente.
  • Nad kasutasid irooniat ja meta-kommentaari popkultuuri suhtes, millest heaks näiteks on nende Eurovisiooni-lugu "Euro-Vision".
  • Telex eelistab stuudiotööd live-esinemisele, mis tegi nende lavakäitumise ja muusikaesitluse teistsuguseks võrreldes tol ajal populaarseimate ansamblitega.