Rolandi laul (La Chanson de Roland) — prantsuse eepos ja vanim chanson de geste

Rolandi laul (La Chanson de Roland) — vanim prantsuse eepos: legendaarne chanson de geste Roncevaux' lahingust, ~4000 värssi ja keskaja kangelasteepos.

Rolandi laul (prantsuse keeles La Chanson de Roland) on eepiline luuletus, mis põhineb Roncevaux' lahingul 778. aastal Karl Suure valitsemise ajal. See on vanim säilinud prantsuse kirjanduse suurteos. See on olemas erinevates käsikirjalistes versioonides, mis näitab selle suurt populaarsust 12.-14. sajandil.

Luuletuse kuupäev jääb kuskile 1040. ja 1115. aasta vahele. Varajane versioon algas umbes 1040. aasta paiku. Täiendusi ja muudatusi tehti kuni umbes 1115. aastani. Lõplikus tekstis on umbes 4000 luulerea. Need on omakorda jaotatud 298 luuleüksuseks, mida nimetatakse laisses'iks. See on kirjutatud esitamiseks, tõenäoliselt muusika saatel. Luuletuse autor on teadmata.

Eepiline luuletus on vanim näide chanson de gestest. See oli 11.-15. sajandil populaarne kirjandusvorm. See rääkis legendaarsetest tegudest ja kangelastest.

Sisu lühidalt

Teos jutustab Rolandi (Roland) traagilisest surmast Roncevaux' orus. Lugu algab rünnakuga, mille tagajärjel Roland ja tema seltsimehed satuvad pärast taganemist ambutsi alla. Peategelased on Roland, tema sõber Olivier, reetur Ganelon ning suurriigi juht Karl Suur. Rolandi viimane vaprus, tema kuulus sarv olifant, mille ta lõpuks üles puhub hädaohust päästmiseks, ja mõõk Durendal on eeposes kesksetel kohtadel. Lugu lõpeb Rolandi surmaga ja Karl Suure kättemaksuga reeturi ja vaenlaste vastu.

Struktuur ja stiil

Rolandi laul koosneb umbes 4000 luulerereast ja 298 laises'ist. Iga laisse on tavaliselt assoneeriv (sama vokaalkõla readusid lõpus) ning luuletus kirjutati ettekandmiseks, seetõttu on tekstis kordused ja rütm, mis kergendavad mälestamist ja esitust. Keel on vanaprantsuse (old French) ja stiil on otsene, kangelaslik ning lihtsustatud, et rõhutada vankumatut vaprust, lojaalsust ja usulist veendumust.

Manuskriptid ja tekstiline ajalugu

Tekst on säilinud mitmetes käsikirjalistes versioonides, mis erinevad omavahel detailide ja pikkuse poolest. See näitab, et laul kuulus suulisse ja kirjalikku traditsiooni, mida kohandati vastavalt ajaloolisele kontekstile ja esitusolukorrale. Mõnes käsikirjas ilmub autorinimeks kujunenud sõna "Turoldus", kuid see ei anna kindlat vastust teose tõelise autorluse kohta — nimetus võib tähendada kas teksti koostajat, kopeerijat või mängijat.

Ajaloone ja tegelikkuse suhe

Kuigi luuletus põhineb 778. aasta Roncevaux' lahingul, kujundab eepos sündmusi tugevasti: ajaloolises lahingus ründasid Karl Suure varustust Basgue metsavendlusgrupiüksused, kuid Rolandi laul kujutab vaenlaseid sageli kui saratseenide (muslimite) vägesid, mis peegeldab keskaja krüptotähendusi, retoorikat ja konfliktipõhiseid mälestusi. See fookus peegeldab toona levinud poliitilisi ja religioosseid pinged Euroopas.

Peamised motiivid ja teemad

• Kuulsus ja kangelaskond: rõhutatakse isiklikku au ja kangelaslikke tegusid.
• Lojaalsus ja reetmine: traagilise pöörde toob sisse Ganeloni reeturlikkus.
• Kristlus vs. teised usud: eepos esitab konflikti ka usu- ja moraalsete väärtuste võitluse kaudu.
• Surm kui au: Rolandi surm on martyrlik ja muutub kangelasliku pärandina.

Mõju ja pärand

Rolandi laul mõjutas tugevalt hilisemat keskaegset kirjandust, eriti chanson de geste traditsiooni, ja seeläbi euroopalikke kangelasmüüte. Seda on tõlgitud mitmesse keelde ja sellest on tehtud arvukalt kommentaare, kriitilisi väljaandeid ning kirjanduslikke ümberjutustusi. Teos andis aluse arhetüüpidele nagu truu rüütel, reetja ja usklike jumalik õigusretke sümbolid.

Tõlkimine, uurimine ja kaasaegne tähendus

Teos on teadlaste huvi all alates 19. sajandist: filoloogid on välja töötanud teksti kriitilisi väljaandeid, püüdes rekonstrueerida algset vormi ja mõista selle arengut. Kaasaegsed tõlked ja uurimused käsitlevad nii kirjanduslikku vormi kui ka teose poliitilist ja ideoloogilist konteksti. Rolandi lugu on jätkuvalt oluline uurimuseks, kuna see valgustab keskaegset maailmavaadet, sõjandust ja identiteeti.

Esituse ja muusika roll

Algupärane esitustraditsioon oli suuline ja muusikaline: lauljad või laulikud esitasid teksti kas akustilise saatmisega või pigem lugedes laidsele rütmile vastavalt. See seletab teksti kordusi, refräänilikku ülesehitust ja lihtsustatud kujundeid, mis sobivad ettekujundatud publikule ja memoriaalsele esitusele.

Oluline lugeda

Kes soovib teosega tutvuda süvitsi, leiab lisaks originaali- ja vanaprantsuse tekstidele hulga kaasaegseid kommentaare, ümberjutustusi ja tõlkeid, mis aitavad mõista nii ajaloolist tausta kui ka teksti literaarset väärtust tänapäeva lugejale.

Küsimused ja vastused

K: Mis on The Song of Roland?

K: Millisel ajal oli "Rolandi laul" populaarne?

K: Millal kirjutati kõige varasem versioon "Rolandi laulust"?

K: Kas The Song of Roland oli kirjalik või suuline pärimus?

K: Kes kirjutas Rolandi laulu?

K: Milline on The Song of Roland'i kirjanduslik vorm?

K: Kui palju on "Rolandi laulus" poeetilisi üksusi?

Otsing