Reguleeritav mutrivõti (Rootsi võti) — ajalugu, leiutaja ja kirjeldus

Reguleeritav mutrivõti (tuntud inglise keeles ka kui "crescent wrench" USA-s või "adjustable spanner" Ühendkuningriigis) on mutrivõti, mille üks lõug on reguleeritava laiusega. Seda saab kohandada eri suurusega kinnituspeadele — nii mutrite kui ka poltide pööramiseks — mistõttu on see üks mitmekülgsemaid käsitööriistu tööriistakastis. Sarnase tööpõhimõttega tööriistadel võivad eri keeltes olla erinevad nimed.

Ajalugu ja leiutajad

Reguleeritava mutrivõtme päritolu on mitme leiutaja ja arendaja töö tulemus. On viiteid, et selle idee töötati välja sammhaaval erinevate inseneride poolt:

• Edwin Beard Budding (1796–1846), Inglismaa Stroudi insener, on mõnel allikal mainitud kui üks varasemaid, kes töötas reguleeritava lõua ideega.
• Enoch Harris sai 22. septembril 1885. aastal USA patendi nr 326868 mutrivõtmele, millel oli võimalik reguleerida ja lukustada nii lõugade vahe kui ka käepideme nurka, muutes tööriista kasutamise mugavamaks.
• Mõnes riigis kutsutakse tööriista ka Rootsi leiutaja Johan Petter Johanssoni järgi "Rootsi võtmeks". Johansson sai 1891. aastal patendi täiustatud reguleeritava mutrivõtme jaoks — see versioon on lähtepunktiks tänapäeval levinud kujule. Tema töö põhines 1842. aastal tehtud leiutistel, sealhulgas inglise inseneri Richard Clyburni varasematest lahendustest.

Konstruktsioon ja tööpõhimõte

Tavaliselt koosneb reguleeritav mutrivõti järgmistest osadest:

• püsilõug (alus),
• liikuv lõug, mida saab reguleerida kruvi või hammasratta abil,
• reguleerimiskruvi (käsiratas), mis muudab lõua ava laius,
• käepide — sageli kaetud mõne materjali või mustriga mugavama haarde jaoks.

Kõige tavalisem mehhanism on kruvimehhanism: pöörates reguleerimiskruvi, liigub liikuv lõug lähenevalt või eemaldub, muutes ava laiust. Tänapäevased tööriistad on tavaliselt valmistatud kroom-vanaadiumist või teistest tööstusterastest ja kuumtöödeldud tugevuse tagamiseks.

Tüübid ja suurused

Reguleeritavad mutrivõtmed on saadaval mitmes suuruses, alates väikestest tasku- või kellaseppade võtmetest kuni suurte tööstuslike versioonideni (mõõtudes kuni mõnesaja millimeetrini). Mõned erimärgid:

• tavaline reguleeritav mutrivõti (kruvimehhanismiga),
• «crescent»-tüüpi margiga versioonid, mis on populaarseks saanud brändinimedelt,
• monkey-wrench (vanem stiil, laiemad tasased lõuad) — erineb konstruktsioonilt ja ei ole sama mis tänapäevane „adjustable spanner“.

Kasutamine ja ohutus

Reguleeritav mutrivõti on väga mitmekülgne, kuid selle õigeks ja ohutuks kasutamiseks tuleks arvestada järgmiste nõuannetega:

• Vali õige tööriista suurus ja reguleeri lõige tihedalt kinnituspea ümber — liiga lõtv seade võib pööretes mutrit või poldi siluda.
• Väldi tugevat löökide andmist mutrivõtmele ja ära kasuta seda haamrina — see võib tööriista või kinnituse ära rikkuda.
• Parem on tõmmata tööriista enda poole (pull), mitte suruda edasi (push) — see vähendab libisemise ja vigastuste riski.
• Kui on vaja väga suurt pöördemomenti või täpset haaret, on parem kasutada padrunvõtit (socket wrench) või fikseeritud võtmeid, kuna reguleeritav mutrivõti võib poldi pead kahjustada.

Hooldus

Reguleeritava mutrivõtme eluiga pikeneb lihtsa hooldusega:

• hoia reguleerimiskruu ja lõuad puhtad tolmust ja mustusest,
• õlita aeg-ajalt kruviõli või kerge määrdeainega, et mehhanism liiguks sujuvalt,
• kontrolli lõuade kulumist ja pragunemist — kulunud lõuad võivad libiseda ja kahjustada kinnitust.

Eelised ja piirangud

• Eelised: üks tööriist sobib mitmele mõõdule, mugav kaasas kanda, kiiresti reguleeritav.
• Piirangud: ei asenda alati spetsiaalset võtmetööriista suurte koormuste või delikaatsete kinnituste puhul; vale kasutamine võib mutri/ poldi pead vigastada.

Reguleeritav mutrivõti on alates 19. sajandist olnud oluline osa nii erialastest tööriistakomplektidest kui ka kodusest tööriistakastist. Kuigi kujundused ja materjalid on aja jooksul arenenud, põhineb tänapäevane tööriist samal lihtsal ja tõhusal põhimõttel: reguleeritav lõug, mida on võimalik kinnituse järgi kohandada.

Ahvivõtmed

Ahvivõti on raskekaaluline mutrivõti, mille lõualiikide laiust reguleeriti alumise libiseva lõualiigi alla kinnitatud pöörleva rõngaga. Selle leiutas 1840. aastal Worcesteris, Massachusettsis asuv noatootja Loring Coes. Selle aluseks oli 18. sajandi Inglismaa vankriratastel kasutatav mutrivõtmevahend. Coe patenteeris selle 1841. aastal ning tööriistu reklaamiti ja müüdi Ameerika Ühendriikides "monkey wrench'idena".

Ahvivõti (vasakul) võrreldes Stillsoni või toruvõlliga (paremal)

Küsimused ja vastused

K: Mis on reguleeritav mutrivõti?

K: Millised on muud nimetused reguleeritavale mutrivõtmele?

K: Kes on üks väidetav reguleeritava mutrivõtme leiutaja?

K: Kes sai USAs patendi reguleeritava mutrivõtme kohta, mis võimaldas reguleerida ja lukustada nii lõugade laiust kui ka käepideme nurka?

K: Kuidas nimetatakse mõnes riigis reguleeritavat mutrivõtit teisiti?

K: Kes on Johan Petter Johansson ja milline on tema panus reguleeritava mutrivõtme väljatöötamisse?

K: Mis on reguleeritava mutrivõtme peamine funktsioon?

Otsing