Airbus A300

Arendus

1966. aastal palus American Airlinesi liige Frank Kolk lennukit Boeing 727 asemele. Ta soovis lennukit, mis mahutab 250-300 reisijat ja millel on kaks mootorit. Ameerika lennukitootjad valmistasid kolme mootoriga lennukeid, nagu McDonnell Douglas DC-10 ja Lockheed L-1011 Tristar, sest FAA oli keelanud kahe mootoriga lennukitel teatud marsruutidel lendamise.

1967. aasta septembris leppisid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa valitsused kokku, et alustavad 300-kohalise Airbusi A300 projekteerimist.

Pärast seda kokkulepet olid nii Prantsusmaa kui ka Suurbritannia valitsused lennuki pärast mures. Lennuk vajas uut tüüpi mootorit Rolls-Royce'ilt, RB207. Detsembris 1968 mõtlesid Prantsuse ja Briti firmad (Sud Aviation ja Hawker Siddeley) välja teistsuguse konstruktsiooni: Airbus A250, mis oleks 250-kohaline. Selle konstruktsiooni nimi muudeti A300B-ks ja see ei vajanud uut tüüpi mootorit, mis säästis raha. Selleks, et rohkem USA lennuettevõtjaid ostaksid lennukit, kasutati A300 puhul Rolls-Royce'i mootorite asemel Ameerika General Electric CF6-50 mootoreid. Briti valitsus oli ärritunud ja otsustas lõpetada A300 toetamise. Hawker-Siddeley siiski ei jätnud ja projekteeris A300 jaoks tiivad.

1972. aastal lendas A300 esimest korda. Esimesena valmistatud A300 tüüpi, A300B2, hakkasid lennuettevõtjad kasutama 1974. aastal. A300B4 hakati kasutama aasta hiljem. Alguses ei müünud Airbus Industrie palju lennukeid. Kuid 1979. aastaks oli kasutusel 81 lennukit. See oli A320, mis tegi Airbusi väga suureks ettevõtteks, mis ta täna on.

A300 osi valmistasid paljud erinevad ettevõtted üle kogu Euroopa. Need viidi Toulouse-Blagnac'i mõne Aero Spacelines Super Guppy lennukiga, et kõik need osad saaks kokku panna, et teha lennuk. See meetod osutus palju paremaks kui lihtsalt lennukite ehitamine ühes kohas. (Allikas?)

American Airlines A300B4-605R maandub New Yorgi John F. Kennedy rahvusvahelisel lennuväljal.


Iran Airi Airbus A300 maandub Mehrabadi rahvusvahelises lennujaamas


Lufthansa A300B4-603 õhkutõus Londoni Heathrow' lennujaamast, Inglismaa

Disain

Osa Airbus A300 puhul kasutatud tehnoloogiast võeti Concorde'ilt. Kui seda 1974. aastal kasutama hakati, oli A300 arenenud lennuk. Mõned täiustatud omadused olid järgmised:

• de Havillandi täiustatud tiivad
• Mõned osad on valmistatud metallitoorikutest, mis hoiab kaalu kokku.
• Tuulelõikekaitse
• Autopiloodid, mis võivad lennuki juhtida kogu tee stardist kuni maandumiseni.

Hiljem valmistatud A300-l on muid funktsioone, näiteks:

• Klaasist kokpit
• Võimalus liigutada kütust, mis muudab lennuki raskuskeskme.
• Tiivaotstest (mida kasutati esmakordselt A310-300-l).

Airbus A300 lennukikere Müncheni Deutsches Museum'is, Saksamaa


Mahan Air Airbus A300B4-600 maandub Birminghami rahvusvahelises lennujaamas, Inglismaa

Ajalugu

A300 ei müünud esialgu väga hästi. Suurem osa tellimustest tuli Airbus Industrie't moodustavate riikide lennuettevõtjatelt, nagu Air France ja Lufthansa.

1974. aastal tellis Korean Air 4 A300. See tegi sellest esimese lennuettevõtja väljaspool Euroopat, kes tellis Airbus Industrie lennukit. Airbus Industrie arvas, et Kagu-Aasia on hea koht lennukite müügiks. Samuti arvas ta, et Korean Air on "võti" lennukite müümiseks selles piirkonnas.

Lennuettevõtjad, kes kasutasid A300-lennukeid lühikeste lendude tegemiseks, pidid tegema vähem lende, et lennukid oleksid täis, mistõttu need lennuettevõtjad kaotasid kliente teistele lennuettevõtjatele, kes kasutasid väiksemaid lennukeid ja tegid lende sagedamini. Lõpuks pidi Airbus tegema A320, et konkureerida Boeing 737 ja McDonnell Douglas DC-9/MD-80 lennukitega.

1977. aastal rentis Eastern Air Lines neli A300. Frank Borman, kes oli Easterni tegevjuht, oli rahul, et A300 kasutas palju vähem kütust kui need lennukid, mis lennufirmal juba olid. Ta tellis 23 A300. Pärast seda tellis ka Pan Am mõned A300-d. Edaspidi müüdi palju A300-seid ja 878 lennukit anti lennufirmadele.

A300 kere muudeti pikemaks (A330 ja A340 puhul), lühemaks (A310 puhul) või muudeti (A300-600ST Beluga Super Transporteri puhul).

2006. aasta märtsis teatas Airbus, et ta lõpetab A300/A310 tootmise. Viimane A300 lendas esimest korda 18. aprillil 2007. See tarniti FedExile 12. juulil 2007.

Air France A300B2 Farnborough's 1974. aastal toimunud lennundusnäitusel.


Mängi meediat China Eastern Airlines A300B4-600R salong lennu ajal

Erinevad Airbus A300 tüübid

A300B1

Neid ehitati ainult kaks: prototüüp ja teine lennuk. See mahutab 300 reisijat või 323 reisijat ja sellel on kaks General Electric CF6-50A mootorit.

A300B2

Esimene versioon, mis on tehtud lennufirmade jaoks. Sellel olid General Electric CF6 või Pratt & Whitney JT9D mootorid. Air France oli esimene lennufirma, kes seda 1974. aasta mais kasutas.

A300B4

Kõige rohkem tehtud versioon. Esimene A300B4 tegi oma esmalennu 25. detsembril 1974. aastal. Germanair sai esimese 23. mail 1975.

A300-600

Selle tüübi ametlik nimi on A300B4-600. Sellel on võimsamad CF6-80 või Pratt & Whitney PW4000 mootorid ning Honeywell 331-250 abijõuseade (APU). A300-600 hakkas kasutama 1983. aastal Saudi Arabian Airlines A300-600-l on ka teistsugune kokpit (sarnaselt A310-le), seega ei olnud selle tüübi puhul vaja lennuinseneri.

A300B10 (A310)

See tüüp on lühem ja ei vaja pardainseneri. Seda saab kasutada ka sõjalennukina. Praegu kasutavad seda Kanada relvajõud ja Saksamaa õhujõud. Neid lennukeid müüdi 260 tükki, kuid viis neist jäid kunagi valmistamata.

ZERO-G A300 Köln-Bonni lennujaamas, Saksamaa.


Singapore Airlines'i Airbus A300B4-200 Farnborough' lennundusshow'l 1980. aastal.

Õnnetused

Alates 2010. aastast on A300-ga toimunud 54 õnnetust. Kere on kaotanud 26 korda. A300-l on hukkunud 1434 inimest. Õnnetus on õnnetus, mille puhul lennuk hävib täielikult või saab nii palju kahjustusi, et seda ei saa enam parandada.

Lennukid, mis eksisteerivad tänapäevalgi

Tänapäeval on alles vaid kaks A300. Need on järgmised:

• Korean Airi Airbus A300B4 Korean Air Cheju muuseumis.
• Continental Air Lines Airbus A300B4 Lõuna-Koreas. Seda kasutatakse restoranina.
• Mahan Air Airbus A300B4, A300B2 ja A300-600 kasutusel.
• Iran Airi praegu kasutuses olevad Airbus A300-600R, A300B4 ja A300B2.

Tarned

	Kokku	2007	2006	2005	2004	2003	2002	2001	2000	1999	1998	1997	1996	1995	1994	1993	1992	1991
Tarned	561	6	9	9	12	8	9	11	8	8	13	6	14	17	23	22	22	25

 

	1990	1989	1988	1987	1986	1985	1984	1983	1982	1981	1980	1979	1978	1977	1976	1975	1974
Tarned	19	24	17	11	10	16	19	19	46	38	39	26	15	15	13	8	4

Andmed kuni 2007. aasta detsembri lõpuni.

Seotud leheküljed

Sellega seotud õhusõidukid

• Airbus A310
• Airbus A330
• Airbus A340

Sarnased õhusõidukid

• Boeing 767
• McDonnell Douglas DC-10